Euroopaliku tippkvaliteediga Läti ajaloofilmid

Foto: Facebook

Seoses Läti Vabariigi 100. juubeliaastaga tutvustas meedia hulka erinevaid kultuurisündmusi, mis avardasid arusaamu ajaloolisest ja nüüdisaegsest lõunanaabrist. ETV-s linastusid Aigars Grauba mängufilm “Unistuste meeskond 1935”, mis heroiseerib oma riiki ja rahvust, ning möödunud aastal valminud Askolds Saulitise aus süvauurimuslik ajaloodokumentaal “Kaheksa tähte”.

Kuus aastat tagasi valminud Läti–Šveitsi koostööfilm “Unistuste meeskond 1935” võlus professionaalse dramaturgilise ülesehituse ja detailideni läbi töötatud visuaaliga. Film jutustab esimestest Euroopa meistrivõistlustest korvpallis, mis toimusid Genfis. Üritust korraldas FIBA, äsjaasutatud rahvusvaheline korvpalliorganisatsioon, ja Euroopa riikide meeskonnad hakkasid esimest korda omavahel mängima.

Läti treener Valdemārs Baumanis on veendunud, et ta suudab kokku panna meeskonna ja saata selle Genfi. Tee võiduni polnud lihtne, kuid samas oli patriootlikult innustav – spordiametnike skeptilisuse ja intriigide vastu seisid treenerite jonnakus ning tegusus, lätlaste annetused ja praktiline abi. Oma teekonnal tekib treeneril mitmeid probleeme, kuid peab lõpuks tõdema, et nii triumf kui ka kaotus on osa mängust. Baumanise sihikindlus saab tasutud, kui tundmatu korvpallimeeskond Lätist võidab Euroopas kõik konkurendid.

Ajalooline tõsilugu kriipis kaasaegse ühiskonna probleeme.

Nagu mängufilmi teema jätkuks on Läti riigi juubeliks valminud dokumentaalfilm “Kaheksa tähte”, mis kuulub Euroopa parimate filmiuurimuste hulka, mida on demonstreeritud TV-ajalookanalitel.

Need „kaheksa säravat tähte“ on Läti kaheksa kütipolku, mille liikmed võitlesid 20. sajandi alguse traagilisel ja heroilisel perioodil, Esimese Maailmasõja ajal Saksa armee vastu. Maailmasõja käigus oli lisaks Vene keiserliku armee läti kütipolkudele Lätist evakueeritud suur osa elanikkonnast, kes Venemaal valitseva korralageduse vältimiseks liitusid lätlaste relvaformeeringutega.

Ausalt on lahti räägitud Jukums Vācietise lugu.

1916. aastal määrati 43-aastane Kuramaal sündinud Jukums Vācietis 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Sõjaväelasekarjääri alustas ta 18-aastaselt Vene keisririigi armeeteenistuses, lõpetas Vilno sõjakooli, seejärel Nikolai Kindralstaabi Akadeemia1917. aastal oktoobrirevolutsiooni ajal läks Venemaa Ajutise Valitsuse polkovnik Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele, osales Ajutise Valitsuse vägede Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri  likvideerimises.

Venemaale oli evakueerunud ca 700 000 lätlast, kellest 150 000 olid relvakandmisjõulised. Vene SFNV sõjaasjade rahvakomissari Lev Trotski korraldusel moodustati kaheksast kütipolgust 1918. aasta 13. märtsil Läti Kütidiviis, mille ülemaks ta määras Vācietise. Läti kütipolgud  tegutsesid  rindel ja ka tagalapiirkondades, kaitstes ja valvates nõukogude võimuorganeid Smolnõis ja Moskva Kremlis. Kütipolgud täitsid ka Tšekaa korraldusi nõukogude võimu vastaste represseerimisel, näiteks vasakesseeride ülestõusu julm mahasurumine Moskvas.

6. septembrist 1918 määrati Vācietis Punaarmee ülemjuhatajaks. 16. novembril andis ta käsu alustada laialdasel rindel pealetungi. 18. novembril tungis Punaarmee Lätisse ja 28. novembril tuli 12 000-mehelise armeega üle Eesti piiri Narvas. Nii algas Eesti Vabadussõda.

1937. aasta novembril Vācietis vahistati süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroristlikus tegevuses. Ta mõisteti 28. juulil 1938. aastal surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. aastal.

Kuigi saja aasta vältel on antud Läti küttidele vastuolulisi hinnanguid, võitlesid nad vapralt arvukates Esimese Maailmasõja lahingutes ja kehastasid Läti sõdurite kangelaslikkust, millest kõneldi isegi väljaspool Euroopat.

Läti kineasti Askolds Saulitise film jälgib üdini ausalt väikese läti rahva sangarite ja märtrite võitlusteed ning saatust. Saulitis taastab noorele põlvkonnale möödunud sajandi alguse mitmekihilist  ja keerulist Läti riigi loomislugu.

Läti filmikunst on järjepidevalt arendanud professionaalsust ja lähtub sisulisest  juhtmõttest, et rahvas, kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta.

Tõepoolest, kui me ei tea täna, kes olime eile, siis me ei tea, kes oleme homme.

Tõnu Virve, filmindusekspert

 

1 Kommentaar
  1. Kütid 7 kuud ago
    Reply

    olid selgelt punased, kuid seda oskame hinnata alles nüüd. Siis olid nad ühed keskbandiidid, kes lubasid rahvale mõisate rüüstamist ja sellele järgnevat pidu ja pillerkaari.
    Kuid kossumeestest niipalju et meil küll praegu sellist vaimsust ei teki. Liialt on küüned enda poole. Kaia tahab pinsikindlustamiseks saada 100000, kuid ta saadetakse kohe perse. Küsib keegi toetust kiiruisutamisse, samuti on koht soojas ja pimedas. Sest meil ju ainult 2 uisutajat ongi, nühkigu oma kulul. Mitmevõistlejad harjutavad USA-s, las siis ise kerjavad sealt toetusi, miks meie peaks spordijuhtide arvelt neile plekkima. Suusatajatest pole mõtet rääkidagi, sest pole ei liha ega vaimu.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.