Majanduskasv jääb sel aastal tugevaks

Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3,1 protsenti ning 2020. ja 2021. aastal 2,7 protsenti.

Nähtavaid makromajanduslikke tasakaalustamatusi Eesti majanduses praegu ei ole. Oodata on ettevõtete investeeringute kasvu jätku, mis suurendab Eesti ettevõtete kasvuvõimet tulevikus. Eesti ettevõtted on jätkuvalt konkurentsivõimelised ning ekspordi kasv jätkub.

Siiski on maailmamajanduses palju ebakindlust ja välisnõudluse aeglustumise tõttu ei kasva Eesti eksport enam nii kiiresti kui varem. Kaupade ja teenuste ekspordi kasv sel aastal pidurdub, kuid järgmistel aastatel peaks see püsima majanduskasvust kiiremana.

Keskmine palk kasvab mulluse 1314 euroga võrreldes sel aastal 1398 euroni ja järgmisel aastal 1471 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 4,2 protsenti ja järgmisel aastal 3 protsenti.

Eesti tööturg toimib ka järgnevatel aastatel väga hästi: tööpuudus püsib madal ja tööhõive on kõrge. Palgad tõusevad endiselt kiiresti, kuid samas on palgatõus kooskõlas majanduskasvuga ja palkade kasv on senisest aeglasem. Eratarbimine kasvab kiiresti, kuid see on kooskõlas sissetulekutega ning tarbijate ettevaatus püsib.

Rändesaldo jääb prognoosi järgi ka edaspidi positiivseks: Eestisse tuleb rohkem inimesi, kui siit lahkub, sest palkade kasv on kiire ja siin on võimalik hea töökoht leida. Lähiaastatel on oodata tarbijahindade tõusu aeglustumist 2 protsendi lähedale, kuna välistegurite panus jääb tagasihoidlikumaks ja maksumuudatuste mõju väheneb. Tarbijahinnaindeks tõuseb prognoosi järgi tänavu 2,1 protsenti ja 2020. aastal 2,2 protsenti.

Oluliselt aeglustuv inflatsioon toetab elanike ostujõu kasvu 2019. aastal. Võrreldes eelmise prognoosiga on oodata oluliselt väiksemat toiduainete hinnatõusu ning ära jääb ka varem plaanitud alkoholiaktsiisi tõstmine.

Lisaks jääb varemarvatust madalamaks mootorikütuste hind. Energiahindu mõjutab madalamast naftahinnast tingitud mootorikütuse mõningane odavnemine, elektri börsihinna langus mulluselt kõrgtasemelt ning puidukütte hinnatõusu pidurdumine. Aastail 2021–2022 kergitavad tarbijahindu toidu ning teenuste kallinemine, kuid hinnatõus jääb mõlemal aastal 2 protsendile.

Maksukoormus on langeva trendiga. 2019. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti SKP-st, mis vastab eelarves oodatud tasemele. Aastatel 2020–2023 kasvavad maksutulud aeglasemalt kui nominaalne SKP ja maksukoormus langeb 2023. aastaks 32,5 protsendile SKP-st, mis on viimase üheksa aasta madalaim tase. Kõige kiiremini kasvavad tööjõumaksud ja käibemaks. Maksutulu kasvu aeglustavad juriidilise isiku tulumaks ja aktsiisid.

Kesknädal

 

3 kommentaari
  1. Pask 6 päeva ago
    Reply

    Kuule tropp, Venemaa vastu sõtta pole vaja minnagi, nad sõdivad ise enda vastu, ja edukalt. igatahes on neil sihvkanärijail alati särk püksi pekstud.
    Aga tubli kommi eest annab kääbus sulle võimaluse oma perset lakkuda, tubli!

  2. Aivar 6 päeva ago
    Reply

    Jane Eve jälle rahvast naerutamas. Seekord Oti nime all

  3. Ott 6 päeva ago
    Reply

    To.re. Reformistlik valitsus pani majanduskasvu seisma ja nii kui tuli võimule Keskerakond võimule hakkas majandus kasvama. Tore, aga peavoolumeedia sellest ei räägi ja paljud ei tea seda. Seal kisatakse et raha ei jätku lubaduste täitmiseks aga sellepärast ei jätkugi et reformistid loopisid raha tuulde. Läheb aega enne kui suudetakse neid vigu parandada mida on teinud reformistlikud valitsused. tsamaal tuleks lõpetada sõjamängud sest keegi ei kavatse meid rünnata ja kui kavatsekski ei läheks ükski riik Venemaa vastu sõtta. Tuleks jätta ka teiste riikide abistamine sest me vajame ise abi tänu reformistlike valitsuste ükskõiksusele meie rahva elatustaseme suhtes mille nad viisid viimaste hulka.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.