Alkoholipoliitika kritiseerimisega piiri ei peeta

Piirikaubandus. Foto: Mailiis Ollino/Scanpix

Valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiisi 25% pidanuks tooma rõõmuhõiskeid nii opositsioonisaadikutelt kui ka meedialt, sest on ju eelmist valitsust avalikkuses kritiseeritud just seetõttu, et viina- ja õllehind läks Eestis liiga kalliks. Reformierakond esitas lugematul korral Riigikogus eelnõu, et alkoholi hinda langetataks. Reformierakonna eksesimees, eurovolinik Andrus Ansip käis Eestis mööda konverentse ning ajakirjanikke veenmas, kuidas alkoholiaktsiisi langetamisega saab tehtud meeletu lollus ning et vastutajad peaksid Eesti poliitikast kaduma. Et tema ja mõnede teistegi reformierakondlaste arvates läheb piirikaubanduse tõttu meie riigikassast kaotsi sadu ja sadu miljoneid. Koostöös  õlletootjatest vanade liitlastega saavutati olukord, kus inimesed puht uudishimust läksid ja ostsid mõne euro võrra odavama joogikasti, krahmates seda Lätist suurtes kogustes endale, naabritele ja kogu suguvõsale. Rada tallati sisse…

Seejuures ei pannud keegi pahaks, et Reformierakond mängib arvudega ning vihastab inimesi asjata. Alkoholiaktsiisi laekus Taavi Rõivase valitsuse ajal 2015. aastal 222 miljonit ning 2017. aastal 229 miljonit. Lihtne arvutus näitab, et 100 miljonit kuhugi ei kadunud. Nüüd, mil valitsus langetamisotsuse tõepoolest tegi, pole kuulda, et tegemist oleks õige sammuga. Hoopis vastupidi – kriitika jätkub. Seda ilmestab hästi 1. juunil avaldatud Urmas Nemvaltsi karikatuur Postimehes: orav puu otsas karjub hüsteeriliselt küll üht, küll teist. Kokkuvõttes oli Reformierakonna poolt tegemist suurepärase meediamänguga, mille abil koguti toetust Riigikogu valimistel. Avalikkuse surve on kandnud tänaseks vilja, ning nüüd tuleb neil taas olla vastaspool ning valitsust mitte mingil juhul selle sammu eest kiita.

Seda, kas aktsiisi langetamine toob riigikassasse raha juurde või hoopis viib seda, saame näha lähiaastatel. Me ei tea, kas Soome turistid hakkavad enam Maarjamaal käima ning kas Läti alkoholikaupluste riiulid koguvad peatselt tolmu. Ka Rahandusministeeriumi analüütikud pole kindlad, milline samm oleks Eestile kasulik ning arvud ja hinnangud pidevalt muutuvad. Kindel on aga see, et kriitika valitsuse suunas jätkub – sõnakad on nii arstid kui ka erinevad ühendused, kes on alkoholiaktsiisi tõstmise vastu tervise seisukohast lähtudes, ja loomulikult ka poliitilised oponendid, kelle soov on ühel või teisel viisil kiiremas korras saada Keskerakonna juhitud valitsusest lahti ning koalitsiooniosalised aastateks taas opositsiooni saata.

Kn

4 kommentaari
  1. Rein Mark 4 kuud ago
    Reply

    Reformi silmakirjalikuse musternäidis, kus põhimõtted on nagu börsil mängimine,, mis parasjagu kasulik on.See ei puuduta ainult aktsiisipoliitikat.

  2. Pask 4 kuud ago
    Reply

    OttJaneEle, sinul ei peaks alkoholiga ju mingit pistmist olema? Inimene joob ennast täis-on loll, aga magab kaineks, tark jälle! Sinusugused magagu palju tahavad, ikka lollid!
    Aga tagasi käraka juurde- praegune võimuliit on teinud õige sammu oma eksistentsi eksisteerimiseks! Pidevalt purjus inimesed ei pane nende tehtavaid lollusi siis eriti tähele! Nii lihtne see ongi, sest kütuseaksiisi ei langetatud. Sest EKRE punapartei valijatel autosid ei ole- poe taha saab jala ja rikkamad jalgrattaga.

  3. Ott 4 kuud ago
    Reply

    Reformierakondlased kritiseerivad kõike, segavad tööd, laimavad. Aga ise pole teinud midagi meie rahva heaks, vaesus aina kasvas nende valitsemiste ajal. Ansip lubas meid viia viie kõige rikkama riigi hulka aga viis hoopis viimaste hulka.

  4. Ei 4 kuud ago
    Reply

    mingeid makse! Olgu nad peidetud või aktsiisi nimetuse alla.
    Ma ei saa aru, miks peab ilmtingimata kõik tegema kalliks OMA inimese nöökimiseks? Las ta saab loodud väärtuste eest kätte täispalga, see oleks kohe 2-kordne! Ning jupiti nöökimise asemel oleks ühtse määraga tarbimismaks, mis täidakski riigikassat, kus oleks valdkondade järgi ka osad paika pandud. Siis poleks võimalikud ka petmised, mida teevad kõik banded enne valimisi. Kui vaja midagi muuta, tuleb korraldada pisteline rahvaküsitlus. 10-s kohas üle Eesti umbes 1000-hääleline piirkond hääletaks ja kui vähemalt 7 piirkonda on poolt või vähemalt 2/3 koguhäältest on poolt antud, siis see ka läbi läheb ja ükski võltsriigikogulasest ahv ei saaks rahvale paska pilduda.
    Kui kärakatootja saabki tohutu kasu, siis ka tema peab oma raha ära raiskama, sest muidu võtavad svenssonite pankurid nagunii selle sukasäärepapi ära.
    Et aga tarbimismaks toimiks, on vaja paberraha asendada kaardirahaga. Kindla programmiga läheb tarbimismaksust pool müüja ja pool ostja oamavalitsusele. Vale oelks luulutada, et kuidas siis turul hakkama saadakse? Just turumutid on omakasu huvides esimesed, kes kaardilugejatele üle lähevad, sellest sõltub nende elatis. Ja kui midagi käest kätte liigubki, siis on see üldeelarve suhtes tühine osa. Ametlikult ei sooritataks ühtki tehingut, mis jääb üle 10€ ja aasta pärast oleks piiriks juba 1€. karm aga õiglane (nagu nõukogude kohus).
    Mida teha aga jotadega? Kui nad ei lärma ega sega kedagi, siis las joovad ja surevad. Assinovski Senka rõõmuks. Kui aga lärmavad, siis kohe puuri. 1. kord 10 päeva, siis 10+10 jne, varsti tuleb mõistus persest pähe.
    Tehke ära!

Vasta Pask-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.