Sotsiaalkomisjon otsib lahendusi suitsiidiprobleemile

DEPRESSIOON, FOTOLAVASTUS. Foto: LIIS TREIMANN/SCANPIX

TALLINN, 10. september, BNS – Riigikogu sotsiaalkomisjoni teisipäevane istung ja sellele eelnev seminar otsivad lahendusi suitsiidiprobleemile.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder sõnas, et 10. september on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev, millega pööratakse tähelepanu ohvritele ja nende lähedastele, aga eeskätt ennetusvõimalustele. „Enesetappude tõttu kaotab Eesti igal aastal keskmiselt 200 inimest, mis on lubamatult palju. Suitsiidide arv on küll aastate lõikes vähenenud, aga püsib jätkuvalt üle Euroopa liidu keskmise näitaja,“ ütles Mölder.

Komisjoni esimees lisas, et oluline on tõsta ühiskonna teadlikust enesetappu põhjustavate probleemide osas, sest õigeaegne sekkumine ja probleemide märkamine aitab abivajajaid. „Tähtis on märgata abi vajavaid inimesi enda ümber nii koolis, tööl kui ka lähedaste inimestega suheldes. Ühtegi ohumärki ei tohiks jätta tähelepanuta. Enesetappude arvu vähendamine ja ennetamine eeldab terviklikku lähenemist erinevatelt osapooltelt,“ rääkis Mölder.

Sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo ütles, et suitsiid on püsinud aastaid 20 peamise surmapõhjuse seas. Maailmas on aastas üle 800 000 suitsiidi ohvri olenemata vanusest ja soost. „Eesti ei ole kahjuks erand, vaid vastupidi – meil on Eurostati andmetel 14,31 suitsiidijuhtu 100 000 elaniku kohta, kui Euroopa Liidus keskmine on samal ajal 10,3,“ märkis Riisalo.

Riisalo sõnul on teisipäeval sobiv koos ülejäänud maailmaga meenutada, et iga elu on väärtuslik ning pöörata tähelepanu lähedase nähtamatuks jäänud muredele ja leinajate kannatustele. „Peamine on aga tagada ligipääs kvaliteetsetele vaimse tervise teenustele ja luua psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise võimekus, mis on viimastel aastakümnetel kahetsusväärselt kiratsenud.“

Riigikogu konverentsisaalis kell 14 algav komisjoni istung on avalik ja sellest on veebiülekanne.

Istungile eelneb suitsiidiennetuse teemaline seminar, kus Norra kriisipsühholoog Atle Dyregrov, kes oli ka Norra valitsuse psühhosotsiaalse kriisiabi nõustaja pärast Utoya massimõrva, peab ingliskeelse ettekande teemal „Suitsiidijuhtumite järgne abi taastumiseks individuaalsel, pere, lähivõrgustiku, töökoha, kogukonna tasandil.“ Seminar toimub sotsiaalkomisjoni, Sotsiaalministeeriumi, MTÜ Peaasjad ning MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm koostöös.

MTÜ Peaasjad kogus suitsiidi teinud inimeste lähedaste murekohtade kuuldavaks tegemiseks ohvrite lugusid. Lähedaste kogemusi saab 10. septembril lugeda Tallinna, Tartu, Haapsalu, Pärnu ja Narva kesklinnas ning peaasi.ee veebilehel.

4 kommentaari
  1. Tuleb võidelda. 2 kuud ago
    Reply

    Müügilt peavad kaduma nöörid, seep, mis paneb kabla paremini kinni jooksma. Noad, kahvlid ja muud teravad asjad. Näete, üks jooksis vastu posti ennast surnuks. Posti ümber padjad jne.
    Karjuge veel kõvasti, et raha ei ole õnn. Õnn on näljast paistes olla, leida endale kerge püksikummiga elukaaslane ja kelle lapsed – ei oma tähtsust.
    Lihtne ju.

  2. uskmatu toomas 2 kuud ago
    Reply

    Suitsiidsete inimeste arvu suurenemine üldse ja eriti noorte hulgas näitab meie kehva riigikorraldust kus jumalaks on kuulutatud raha ning propageeritakse igasugu väärarenguid ! Alates ülevalt Toompea kõrgustest kuni prügimäekollideni välja käib üks ärapanemine,valetamine,sahkerdamine jne.
    Oleme kanged igasugu komisjone sageli ka mõtetuid moodustama,teeme komisjoni kus lahataks peensusteni meie viimase kolmekümne aasta saavutused,avalikustatakse tehtud vead,pandaks häbiposti nende vigade tegijad ja puhastaks seega ennast mineviku taagast !

  3. Vabasurm 2 kuud ago
    Reply

    on paljude inimeste puhul enesestmõistetav lahend. Mõnel küll kõikuva iseloomu tõttu, kuid mõnisada tahaks seda igal aastal. Eriti need võimetud haiged, kellele seda ei võimaldata, sest puudub vabasurma seadus.
    Tänane klikk ei arvesta üldse inimeste endi sooviga, et elust on villand ja soovitakse siit lahkuda igaveseks.
    Ometi oleks kerge anda vabasurma soovijale valida, kas Agatha Christie tsüaankaalium või kaasaegne mürgisüst. Või soovib mõni särtsakat toolil istudes. Või etteteatama kuuli saada. Aga meil klikk vihkab om aininemisi ning laseb neil piinelda veel mitu aastat pärast elust tüdinemist.

  4. ! 2 kuud ago
    Reply

    KUI INIMENE ON SURMAVALT HAIGE JA SUITSIIDI TEEB, TULEKS SEE TALLE VAID KERGEMAKS TEHA.
    KUI TA HAIGE POLE, NO POLE JU ILMA RETSEPTITA APTEEGIS ÜHTKI RAHUSTIT SAADA. MIS VALIKUD NEIL ON ALKOHOL, NARKOTS VÕI ENESETAPP.
    MEIE ÜHISKOND EI SUUDA ISEGI MITTE VIISAKAS OLLA, SAATI SIIS TÄHELEPANELIK JA HOOLIV.
    ESIMENE ASI ON IKKA KEDAGI, OLGU INIMEST VÕI LOOMA PAHAKS TEMBELDADA, KOHUT MÕISTA, HURJUTADA JA ENNAST PUHTAKESENA NÄIDATA SELLE TEISE KÕRVAL.
    NII ET ÄRGE RAISAKE AEGA JA RAHA KOMISJONIDELE JMS. MINU SELLEST KOMMENTAARIST PEAKS PIISAMA, / pole tarvis tühja sahmerdada /ET VALITSUS VÕTAKS VASTU 2 ESIMEST ETTEPANEKUT JA HAKKAKS KOOLIS ÕPETAMA /kust küll õpetajaid võtta?!/ ÕPETAMA MÕISTMIST, MÕISTMISENI VIIVAT MÕTLEMIST, EMPAATIAT. MEEDIA ÜHISKONNAS SAMASEID PÕHIMÕTTEID.
    IGAÜKS ARVAB TOHTIVAT TEISE ELUSOLENDI ELU ARVUSTADA, RIKKUDA, HALVAS MÕTTES SEKKUDA, MÕLISEDA. JAH, SELLISED TE OLETE, KULLA EESTIMAALASED. JA LOOMADEST HOOLIMINE OLEKS ESMANE SAMM INIMESEST HOOLIMISENI.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.