Veikko Luhalaid: riigi ja omavalitsuste koostöö ei ole kunagi nii hea olnud

Veikko Luhalaid
Paides peetud Keskerakonna omavalitsuskogu V infopäeval kinnitas Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, et riik võtab varasemast rohkem kuulda kohalike omavalitsuste muresid ja ettepanekuid.

“Praegu toimib riigi ja kohalike omavalitsuste koostöö väga hästi,” lausus Luhalaid. “Oluliselt konstruktiivsemalt sujub suhtlus ka ministeeriumite ametnikega. Julgen kinnitada, et omavalitsused on valitsuse tasandil head ja oodatud partnerid.”

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et prognoosi kohaselt investeerivad kohalikud omavalitsused järgmisel aastal 500 miljonit eurot. Järgmise nelja aasta jooksul küündivad investeeringud kokku kahe miljardi euroni. Siseriikliku regionaalprogrammi raames eraldab riik 14,4 miljonit eurot. “Kohalike omavalitsuste rahaline võimekus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Näiteks võlakoormus on keskmiselt 28 protsenti, mille üle võime uhkust tunda,” märkis Aab.

Minister Aab lisas, et kuigi Tallinnast on juba välja viidud 1037,5 ametikohta, jätkatakse programmiga ka järgmisel aastal. “Asukohaneutraalsete töökohtade puhul lähtume värbamisel üleriigilisest põhimõttest. Soovime selles valdkonnas suuremat tähelepanu pöörata saartele ja Kagu-Eestile,” rääkis Aab.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kõneles pikalt ning põhjalikult suurte maanteede ehitamisest avaliku ja erasektori koostöös ehk PPP-projektist ning kruusateede olukorrast.

“PPP-projektiga tahame kindlasti edasi minna, sest vastasel juhul ehitame maanteid 30 aastat,” täpsustas Aas. “Kruusateedele katete ehitamiseks on aastateks 2019-2022 eraldatud täiendavad kuus miljonit eurot. Igal aastal seega 1,5 miljonit eurot. Pean vajalikuks rõhutada, et kruusateedele asfaltkatte panekuks tuleb olemasolev tee üldjuhul põhjalikult ümber ehitada.”

6 kommentaari
  1. to leppik 1 nädal ago
    Reply

    ka väikesed omav. olid vürstiriigid, seepärast nad suurteks tehtigi, et suurvürst ei ole ehk nii väiklane oma alamate ja laussantide vastu, jääb neilegi nende osa, nii lootsin mina ja et neid kergem karjatada ,neid suurvürste ikka, keisri juurest. a viga on ikka inimkvalieedis ja ei siin aita miskit.
    kes tegi, Ise tegi ! karjus Vanapagan, kui oli pingi külge seotud no kui ise tegid, missa siis karjud -ütlesid kokku jooksnud väljamaalased.

  2. Oleks 1 nädal ago
    Reply

    loomulik, kui valla moodustaks inimesed ise. Mis sest, et ühes vallas elaks 100 aga teises 10 inimest. Kui nad ise toime tulevad, siis las olla. Samuti võiks olla nn TALUvallad. On edukas talu ja saab ise hakkama, miks mitte.
    Kuid meil on kõik vastupidi, sest klikk vihkab OMA inimesi. Kõike tahetakse juhtida ja valitseda ühest keskusest. Sealt aga loomulikult kabinetist, kus persetab eluvõõras ametnik ehk politikaan. Meie viga selles ongi, et eluvaldkondade asjatundjate asemel on pukis politikaanid, kes on elu ainult kõrvalt näinud. Ning enda mammona kaitseks on nad koostöös keskvalitsusega kehtestanud just neile sobiva valimisseaduse, et inimestel ei jäägi midagi üle, kui vanad petised korduvalt ennast petma hääletada. Samuti on kohalik ametnik raudkindel kuni järgmise valimiseni, teda ei saa isegi maha võtta, sest ta olevat rahva poolt valitud. Ehkki too valitu ei mõtlegi täita oma valinute soove ja vajadusi.
    Loomulikult on suur süü ka inimestel endil. Kuigi neid on juba algklassidest peale valesti kasvatatud ehk poliitiliselt kallutatud, on nad täiskavades jäänud poliitikas ja elukrralduses võhikuteks. See tingib ka võhikluse valimisel, sest ei osata teha vahet vormi ja sisu vahel, ammugi ei osata ette näha, mida mingi otsus kaasa toob. Inimene on muudetud lambaks, kes oskab liikuda ainult karjas, mida ounas omatahtsi juhib.

  3. Peep Leppik 1 nädal ago
    Reply

    Kaasmaalased!
    Omavalitsusi ju enam ei ole, nende asemel on väiksed vürstiriigid, kus juhid tegelevad oma probleemidega just vürstiriigi pealinnas. Aga maainimene oma probleemidega on paratamatult kõigi poolt unustatud…. Kui vallad 19.sajandil tekkisid, siis oli nende suurus omavalitsusele sobiv – nad olid antud piirkonna inimeste jaoks… Nüüd ei suudeta seda juba puhtfüüsiliselt, sest nn suuri omavalitsusi “tegid” ju linnamehed (endi jaoks).

  4. to väga 1 nädal ago
    Reply

    Eks me saa siin targemaks mõneski asjas .
    Mina loll jälle tahaks, et keegi võtaks kusagil kuulda kodanike muresid, ettepanekuid ja Kommunikeeriks need siis riigile edasi ja nii, et need ideed, kui nad head oo ,ka ellu -toodaks.
    Olen sihuke tüütus, kes isegi Riigikogu mandariine on tüüdanud, aastaid, aga kasu sest ep ole miskit.
    Mina loll arvasin, et nemad, valitud ja pühitsetud, pöörduvad ministeeriumite vm. ametkondade poole ja sunnivad neid häid mõtteid tegelikkuseks tegema, mitte ei looda KOV-ide ja riigi koostööle. Või kutsuvad mu välja ja arutavad asja minuga ka… Isegi kohvi ja kooki ja öömaja lootsin nende esinduskuludest.
    Kui see karjatus artiklis ei tähenda koostööd ses mõttes, et kui hingehädas kodanik saadab ministeeriumile kirja palvega omav. tegemata või nihu tehtut parandada, siis see kiri lendab ilma postiljonita sellesama omav. lauale ilma templita -teha nii või naa, misjärel õnnetu kirjutaja talli tiritakse ….jne. koos kõige järgnevaga.

    • Kliki 1 nädal ago

      eesmärk on alati olnud mitte ellu viia neid ettepanekuid, mida teevad opositsioon ja rahvas. Seega panevad nad ise ka rahva ennast vihkama. Ehe näide on Pede-Taneli rahva raha jagamine pederastidele, ehkki neid on mõnisada ja pederastia pole üldse riiklik elunorm. Varsti hakkavad eriõigus ja rahva raha nõudma ka küülikute pabulate kogujad. Et see on inimõigus ja andke aga pappi, sest nemad on vähemus.

  5. Väga 1 nädal ago
    Reply

    huvitav avastus, et omavalitsused on väljaspool riiki. Mina loll arvasin seniajani, et omavalitsused on osa riigist.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.