Maaelukomisjon käsitleb põllumajanduse ja maaelu toetuspaketi rakendamist

Tarmo Tamm

Riigikogu maaelukomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes ülevaade koroonaviiruse levikust põhjustatud raskuste leevendamise abipakettidest põllumajandusele ja maaelule.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas, et põllumajandusele ja maaelule on vaja abi anda kiiremas korras. „Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Maaeluministeerium peavad kiiresti välja töötama tegevuste tervikpaketi, et leevendada koroonapuhangust tulenevaid majanduslikke raskusi põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele,“ ütles Tamm. „Vaja on tagada maal ettevõtluskindlus ja jätkusuutlikkus,“ rõhutas Tamm. „Vahendeid on vaja ettevõtete pankrottide vältimiseks ja töötajatele sissetuleku tagamiseks.“  Tamm selgitas, et valitsuse kavandatud abipaketi kaudu saavad maaettevõtted pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole kuni 50-miljonise käenduse, kuni 100-miljonise käibelaenu või kuni 50-miljonise maakapitali saamiseks. Kuid samas on vaja tuua selgus, miks on arvestatud just sellise rahasummaga.

„Abipaketi meetmete rakendamine on kiiresti vaja teha lihtsaks ja reeglid arusaadavaks, et abi taotlejad ei peaks takerduma bürokraatia taha,“ ütles Tamm.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on meetmete eduka rakendamise eeltingimuseks operatiivse ja selge informatsiooni esitamine ning taotluste kiire läbivaatamine.

„Põletav küsimus on seotud põllumajanduses hooajalise tööjõu kasutamisega. See mõjutab tugevasti põllumajanduses tööde korraldamise mahtu. Kui töö jääb tegemata, siis satutakse raskustesse, millel võib olla pikemaajaline mõju ettevõtte käekäigule,“ ütles Kruuse. Ta rõhutas, et kriisi ajal on iga sent tähtis, mistõttu peame lugema raha ja suunama abipaketi vahendeid sinna, kus on selle järgi kõige suurem vajadus.

Vajalik oleks ette näha ka riigi poolt maksusoodustuste tegemine ja maksuintresside arvestamise peatamine seoses koroonakriisiga ning võimaldada maksuvõlgade ajatamist kehtivast määrast madalama intressiga.

3 kommentaari
  1. Viilol Tõnis 2 kuud ago
    Reply

    Jälle valetatakse Tervisehoiu juhtide poolt. Ilmus Delfis, et maasikad ei ole viiruse leviku allikad. Neid võib süüa kartmata. Mõni päev tagasi ilmunud artillis toodi aga välja kui kaua pisik püsib puidul, metallil, maapinnal jne.
    Pisik nendel pindadel püsib elusana kaua.
    Rahvale ohiks on kujunenud Tervishoiu juhtimine ja sealsed töötajad.
    Tervisehoiu Ametist on kujunenud välja rahva ja riigi vaenlased. Kelle huvides nad siis töötavad. Kes nendele maksab mustalt niisuguse väär informatsiooni eest.
    Olin kaua aastaid Keskerakonna liigi ja aitasin ka kaasa nende tegemistele. Olin veendunud, et Savisaar on puhas kui prillikivi ja tõde ilmus. Oli puhas. Ratta sulimiste tulekuga nägin uute juhtide reetmisi, valetamisi ja nende tegemiste kahjulikust Eestile.
    Astusin erakonnast välja ja soovitan seda kõigil teha.
    Tõsine oht oli listera. Tervishoiu Ameti juht oli aus. Tõstatas asja ja ka sulges tehase töö.
    Kellele maksti? Juht vallandati ja asendati uuega kes asus kohe korraldusi täitma. Koheselt kadus viirus ja tehas töötab edasi. Tegelikult see viirus elab tehases edasi ja jõuab meie toidulauale jälle.

    Kes on meie valitsuses see mõjukas inimene, kes käsib varjata, kellele makstakse pistist ja kes mõjutab otsuste tegemist.
    Praegune Tervishoiu Ameti juht tuleb viivitamatult vallandada ja tuleb ametisse tuua tagasi eelmine juht, kes ei täitnud korraldusi ja keeldus varjamast inimestele ohust.
    Kas siin taga Ratta lähedased parteikaaslased. Nemad on ju algusest peale on valetanud, vassinud ja andnud lubadusi mida neil ei olnudki plaanis ellu viia.

  2. Mingit 2 kuud ago
    Reply

    tööjõu puuet Eestis pole! See tagugu Jaaguke kohe endale ajju (kui selline asi tal üldse on).
    Meil on vaja kaotada töötus ehk töötute abiraha. Kõigile nn “töötutele” ja tegelikele töötutele tuleb võimaldada töö vajalikus valdkonnas ning AINULT selle töö eest endised töötud saaksidki elatisraha. Viimase suuruses lepitagu enne kindlalt kokku, sest ka võimaldatavad tööotsad on erineva raskusastme ja tähtsusega.
    Kui inimene ei saa abiraha, siis ta PEAB minema kuskile tööle, elu ehk võlad ja vajadused seda nõuavad. Heaks näiteks oli ENSV aeg, kui toimisid nn turuvarblased. Raha tahtsid, mine hommikul Tartu turuhoone juurde ja vali, kuhu tööle tahad minna või valitakse sind, kui oled varem hästi tööd teinud. isegi seda suveti korduvalt kasutanud. Sest amet oli selline, et suvel polnud vaja, kuid raha ikka vaja oli. Siis saigi turuvarblaseks käia, umbes 10-s majandis Tart ja Jõgeva rajoonis sai käidud. Ja tubli töö eest sain kord ka 21 rubla päevas. See teeb tänase keskmise suhte 1:6 juures 126€ päevas. 20 päeva eest 2500€. Muidugi segas vahel ka vihm ja ise sai laisk oldud, sest liiga palju ka vaja polnud. Nt olime kord Puurmanis kive koristamas. Kuid sadas hommikust peale vihma. Loodeti, et ehk enne lõunat jääb järele. Ei jäänud. Lõuna ajal anti igaühele 3 rubla lohutustasu ja viidi meid Tartusse tagasi. Päevaseks elamiseks oli vaja siis vaid 50 kopikat, seega 6 päeva toiduraha isiku kohta saime ikkagi.
    Ka praegu tuelks algtasemeks võtta päevapalk 40€ puhtalt päevas. Siis ei peagi igaüks iga päev käima, ta saab ise vastavalt võimalusele ja vajadusele valida.
    Palju on tööjõudu vaja põldudel ja lautades. Seal oleks ka päevapalk suurem. Ei peagi iga päev käima. Teatad ette, et järgmised 2 päeva ei lähe sitta viskama ja selleks ajaks võtab peremees teise(d). Nii saavad paljud ka kindlalt seotud ajutise töökoha ja võibolla ka kestva töö. Mullegi pakuti pärast nädalast turuvärvutööd püsitööd, kuid olin sügisest taas oma põhitööl kirjas ja nii jäi ära. Ehkki oli väga tulus, üle 300 rubla kuus. Praegu siis 1800€, mis pole rahuliku töö kohta sugugi kehv palk.
    Nii on vaja tühje kohti täita, mitte nagu Jaaguke sidistab, et tunneb muret, moodustati komisjon ja arutatakse, kuidas rahva eest hoolt kanda. Kui seline jama ei lõpetata, me edasi ei lähe ja paljud tööd jäävad tegemata ja tooted tegemata.
    ja teine konks on veel. Tuleb keelustada välismaiste pealekastavate toodete sissetoomine. See on meie majanduse suretamiseks, sest vastumeetmeid me kaitsemaksu näol kehtestada ei tohi. Brüssel lubab omadele peale maksta aga kaitsetolli röövitavad liiduvabariigid kehtestada ei tohi.
    Lähevad kül paljud omatooted meie tootjate ahnuse tõttu kallimaks, kuid elame kasvõi selle suve katseks üle. Sest valitsus peab tagama töö IGAÜHELE! Nälga ei jää keegi, kõik sõltub tahtmisest tööd teha.

    • Tõnis Keldsar eelmisele. 2 kuud ago

      Tõsi. Tartu turuplats oli hommikuti rahvast täis. Sai keskmiselt 10 rubla. See oli suur raha. Samas võisid põllult valid kott kartuleid ja selle tõid kolhoosid ise kohale. Ei sõimatud neid inimesi turuvarblasteks vaid abilistele oldi tänulikud. Kartuleid käisid korjamas ka asutused ja ka nemad said raha + kartulid. Koolidel oli see kahenädalane ots ja nemad teenisid ekskursioonidele raha. Kolhoosid kindlustasid bussiga. Kartulid ja 10 rubla oli ühikate tudengitele suur raha. Samuti sai puhkepäevadel ja öösiti vaguneid laadida. Tasuks 10 tonni 10 rubla. Vagun kuuele mehele. Raske oli kuid toime tulime.
      Hiljem tuli sõimusõnana turuvarblased. Tänu sellele halvasti suhtumisele me enam ei läinud turuvarblasteks ja ka töökoha poolt ei õnnestunud meid põllule saata. Jäi kõlama ; Korjake ise oma kartul.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.