Valitsuse kliima- ja energiakomisjon arutas tuuleenergeetika arendamist

Stenbocki maja, 3. juuni 2020 – Valitsuse kliima- ja energiakomisjon arutas täna tuuleparkide rajamist Eestis ja Läänemeres.

„Tuuleenergial on taastuvatest energiaallikatest Eestis praegu kõige laialdasem arengupotentsiaal,“ ütles Jüri Ratas. „Valitsus on juba teinud otsuseid, mis kaotavad osal tuuleparkidest kõrguspiirangud maismaal, luues seeläbi arendajatele uusi võimalusi. Merealadele tuuleparkide rajamisega edasi liikumiseks peame tegutsema kaalutletult ning tegema tihedat koostööd, eelkõige lähinaabritega.“

„Eriti suur võimsusvaru on Eestis merealade tuuleparkidel. Kogu võimaliku potentsiaali rakendamisel suudaksime toota kolm korda rohkem elektrit, kui praegu tarbime,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Esimese sammuna peame tugevdama Eesti-Läti koostööd ühiste tuuleparkide kavandamiseks. Plaanime sel teemal Lätiga sõlmida ka ühiste kavatsuste memorandumi, mille eelnõu arutab valitsus juunis.“

Komisjon otsustas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jätkab koos teiste osalistega tegevusi Läänemere mere-energiavõrgu edendamiseks. Eesti maismaatuuleparkide rajamisest annab rahandusministeeriumi riigihalduse ministri haldusala valitsusele uue ülevaate pärast kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ja eriplaneeringute kehtestamist aastal 2022.

Lisaks sai komisjon täna ülevaate majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud pikaajalise hoonete rekonstrueerimise strateegia põhimõtetest. Eesti hoonefondi arvele langeb umbes 50 protsenti siinsest energiatarbimisest.

Valitsuse 11. juuli 2019 korraldusega moodustatud kliima- ja energiakomisjoni eesmärk on vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet, parandades sellega Eesti majanduse konkurentsivõimet ning tagades energiajulgeoleku ja -varustuskindluse. Komisjoni tegevust juhib peaminister. Komisjoni liikmed on: haridus- ja teadusminister, kaitseminister, keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil peaministri kutsel. Komisjoni sekretär on riigikantselei strateegiadirektor, kes osaleb komisjoni istungil sõnaõigusega.

7 kommentaari
  1. to kahju 1 kuu ago
    Reply

    Ja neandertaallased ajasid mammuteid elusalt auku ja sõid elusalt. Hea värske ja ökoliha.
    Oled sa esivanem või himustad rasket tööd?
    Arhipelaagi vangid elasid hirsist ja kapsakeeduveest + 700 gr leiba. Kes ei surnud, elas edasi meie ajal kõrge vanaduseni,igatahes oli terve. Aastaid võttis talt maha vaid Vabariigis jm. toodetud rämps ja heaelu liha.

  2. Aja Lugu 1 kuu ago
    Reply

    “… Eesti maismaatuuleparkide rajamisest annab rahandusministeeriumi riigihalduse ministri haldusala valitsusele UUE ÜLEVAATE pärast kohalike omavalitsuste üldplaneeringute ja eriplaneeringute kehtestamist aastal 2022.”?????????
    Kas valitsus ei kavatsegi muuta Eestit energiasõltumatuks riigiks? Laseme tuule tuulde ja muudkui ostame elektrit ja gaasi sisse?

    • Rahval 1 kuu ago

      ju raha küll, võib ka väljast osta et siis omadele kallimalt maha ärida.

  3. to eelmisel 1 kuu ago
    Reply

    Lihasöömine, maheliha kaasa arvat omgi kahjulik.Liha söövad vähihaiged ei parane, Ka soodustab vähi teket.
    Samuti muude haiguste. Liha muudab organismi happeliseks ja see takistab selle kaitsetööd. Alkoholst ja suitsust ei saa ihasööja üldse lahti. LIHA JA ALKOHOL ON SUURED SÕBRAD.
    Ka piimatooted
    on enamusele kahjulikud, sest looduses on piim VASIKA TOIT. Piim telitab lima,mis sulgeb ja saastab lü,mfiringet, tekitab näit.põskkoopapõletiku ja soodust.muid põletikke.
    Juurikad igati head, aga ka mürgised,muundatud-moondatud ja üleväetatud, Paljud köögiviljad pole mulda näinudki. Need mis on on kasvanud mikroelementidest lagedaks imetud muldadel.Eesti mullad on vaesed ja rikutud,saastatud.
    Teadlased teavad ammugi. Aga rääkida ei tohi -kes ostetakse ära, keda hirmutatakse musta nimekirjaga,keda naeruvääristat. lobbydega toojate ja töötlejate ja müüjate ja vahendajate ja poliitikute äraostjate poolt.
    Asi, mida hakkad sinagi tegema kohe minu vastu .liha ja piima osas. Mõnus harjumus mida ei viitsi ja pole ka leiutatud uut lõbutoitu selle asemel = nagu magusatarbiminegi. Oma kasum -võimalik et oled ise tootja.

    • Kahju 1 kuu ago

      et meie esivanemad seda mula ei saanud lugeda. Poleks nad joonud puhast lüpsipiima ega söönud tapetud sealiha, oelks ka nende hambad olnud puretud ja sada haigust kallal.
      Esivanemate elamisiga jäi lühemaks hoopis teistel põhjustel. Kõigepealt töötingimused. Sageli saadi külma ja tekkisid külmahaigused. Samuti magati jahedas ja siis on haigus kõige kavalam külgehakkaja. Ei osatud ka kõiki vahendeid kasutada ega ohtu tajuda. Paljud hukkusid metsas, kraavitöödel, ehitustöödel, tehastes. Polnud ka asjatundlikku sünnitusabi, lapsed surid või sündisid vigastena külasantideks. Külades polnud 95% kättesaadav arstiabi, ka oli see tasuline. Paljud valisid lihtsalt suremise kui pere laostamise.
      Kui aga esivanemad sõid liha, siis see andiski jõudu, et teha rasket tööd. Samuti talve üle elada. Töö aga võttis kõik liigsed kilod alla ehk kõik oli tasakaalus. Mitte nagu nüüd, kus lömitatakse päevade kaupa kodus sohval ja aetakse kõrist alla mida iganes. Ainult sitahäda sunnib end liigutama. Siis pole ka ebetervislik eluviis imestada.
      Olen käinud aegajalt paljudel kalmistutel. Olen alati tundnud huvi, kui kaua on kuskil elatud. On ülinoorelt surdud ja üle 100 elatud. Nt Raasiku kalmistul jäi silma üks üle 100-aastaselt surnud naine, nime järgi. Kõrval aga sama pere liige (samuti sama perenime järgi) lahkus 30ndates. Ei usu, et mingi käntsakas sealiha või liitrid värsket sooja piima oleks sellise erinevuse tekitanud.
      Ja mida on täheldanud ka arheoloogid, et aastasadu tagasi surnute hambad on palju paremas korras kui tänastel. Kujutage nüüd ette, kuidas meil võidi keskajal hambaid ravida? Vaat seal on küll söömisharjumused süüdi. Ja mitte sugugi tänase kasuks. Kui klassiga hambaarsti juures käisime, siis vaid 2 said läbi ilma irisemata, ülejäänutel tuli ette ikka 1 või mitu korda ravimas käia. Ja need olid varateismelised! Süüakse täna aga igasugu solki.

  4. Eelmisel 1 kuu ago
    Reply

    komminul on osaliselt õiguski. Elame uues, ajurisustamise ajastus. See on ka põhjus, miks meie elamisiga on hakanud alla minema. Üle 100-aastaseid on osaliselt küll juurde tulnud, 60ndatega võrreldes isegi 3 korda, kuid see ei näita elu elamisväärsust tervena. On ju paljud üle 100-lised hooldekodudes ja tehislikult hoitakse neid elus, vanasti elati üle 100 aasta looduslikult ehk loomulikult oma kodus ilma mingite eriteenusteta. Ka meie vanimalt surnu 112 eluaastat on seni löömata, rääkimata muinasjuttudest ja statistikaameti valekõveratest, kuidas meie keskmine eluiga kasvab 100 aastani ja siis 150-ni. Seda kõike pakutakse meile tõe pähe.
    Meie toit on risustatud. Me ei saa enam puhast piima ega liha ega kala ega linde ega aiavilju. Kõik on mürgiga segamini. Pole ainult pädevat uuringut, palju mingi gramm elueast ja tervisest maha võtab. Siin on nn teadlased äkki vait. Muidu aga jahuvad pidevalt, et juurikate näsimine on tervislik ja lihasöömine õudselt kahjulik. Ning rahvas peab neid “teadlasi” ülal pidama.

  5. lagastamine 1 kuu ago
    Reply

    ja mis võimalusi nad kodanikule loovad ???küll ei usu, et elekter odavamaks läeb. õhtal julge magama minnagi, tea mis torn hommiku aia taga undab ja tervist rikub. tegelnud parem päikeseenergia või vesiinkukarbiga.
    nõukaaal tõmmati traadid ja kõrgepinge üle pea ja tafod vastu aeda, nüüd tuulikud ka veel ja kõiksugu kiirgusmastid, et lollid saaksid telefonist suvalisi pilte vaadata -peaasi mitte mõelda ega tunda. psüühikahäured ja ajukasvajad muudkui kasvavad.kõik rahva hüvanguks -kõik rahva tervise nimel. kõiges.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.