Mööda sõites lõõtsapealinna sümboliseerivast akordionimängija kujust Põlvas, meenus refrään laulust „Pillimehe leib“: „Jah, nii see saatus näib kui laul, ei hinda olla saa me aul.“ Vajaduses hoida ja väärtustada oma au on pillimeheametil sarnasust ka poliitiku omaga. Põhimõttekindlust ja eetilist käitumist, aga ka piisavat energiakogust ja inspireerimisoskust läheb vaja mõlemal.
Nii ühel kui ka teisel tuleb arvestada rahva soovide ja huvidega. Nende teada saamiseks poliitika valdkonnas toimus möödunud reedel Põlva kultuuri- ja huvikeskuses mõttevahetus Keskerakonna korraldatud 101 rahvakohtumise raames.
Kunagi Tallinnas ETKVL-i peavalitsuses töötanud ja praegu Põlvas elav Uuno Kütt tuli kaasa mõtlema sotsiaalpoliitika laudkonda. „Mind huvitab, kas eakatest inimestest hakatakse rohkem hoolima. Praegu on näiteks pikkade järjekordade tõttu väga raske õigeaegselt arsti juurde pääseda. Tavaliselt tuleb oodata paar kuud, silmaoperatsiooni aga koguni paar aastat,“ lausus soliidses vanuses mees.
Haridustegelasest Riigikogu liige Märt Sults ajas enne kohtumise algust juttu Põlva koolidirektori Koit Noogiga. „Rääksime sellest, et riigieksamid tuleb ära kaotada. Nii hoitaks kokku palju raha, mis praegu on kasutuses „Innoves“ (üld- ja kutsehariduse valdkonda edendav sihtasutus). Raha saaksid siis koolid,“ avaldas Sults arvamust Kesknädalale. Kas haridustase sellisel juhul ei kannataks? „Mitte mingil juhul! Riigieksamid tõstavad hariduse latti pigem allapoole kui ülespoole. Pealegi on kõrgkoolides ju sisseastumiseksamid,“ ütles ta.
Teenused lähemale
Maaeluminister Tarmo Tamme eestvedamisel nõu pidanud maaelu-teemalises laudkonnas tõstatati probleeme erinevatest valdkondadest. Kasvatuslikult väga oluliseks peeti noorte kaasamist põllutöödele, mis seaduse tõttu praegu raskendatud. Teravad arutelud toimusid tselluloositehase rajamise ja Eesti metsa tuleviku ümber. Mõlemas valdkonnas peeti vajalikuks põhjalikke uuringuid. Kõlas mõte, et Eestis on olemas katsepõlde, millele rajada metsa.
„Mõtted olid üsnagi erinevad. Ühiselt leidsime, et väga oluline on erineva valdkonna teenuste püsimajäämine maapiirkondades. Vaja oleks otsustada, kui kättesaadavad peaksid olema inimestele teenused (näiteks arstiabi, kool jne). On vaja, et riik suudaks olukorra kaardistada ja seada selles osas eesmärgid,“ rääkis regionaalpoliitika-laudkonna juht, Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Kõneldes töökohtade loomisest, juhtis ta tähelepanu, et Põlvamaal on see protsess märksa kulukam kui näiteks Harjumaal. „Kui hakata midagi tegema, on tarvis laenu. Laenu saamine on meie regioonis aga küsitav, sest mistahes kinnisvara on nii odav. Riik peaks looma süsteemi, milles tagaks teatud laenuprojektides omaosaluse või laenu tagastamise,“ ütles Pelisaar.
Üllatuskülaline Ratas
Põlva rahvakohtumistele üllatuskülalisena saabunud peaminister Jüri Ratas pöördus koosolijate poole sõnadega: „Praegu ei saa öelda ühegi idee kohta, et see mõte pole oluline, seda pole siia lauale vaja. Dogmades ei saa kinni olla, sest elu muutub nii kiiresti. Eestimaa väärtus on just selles, et uued ideed ja mõtted pannakse lauale ja arutatakse läbi. Kui Keskerakond saab sügiseks valmis oma valimisplatvormi, on mõnigi mõte välja koorunud siit, Põlvast,“ ütles Ratas.
„Tore, kui inimesed saavad avaldada oma arvamust ja välja käia oma ideid. Neid ideid on ju vaja meie endi pärast. Loodetavasti hakkab Keskerakond neid mõtteid ka tulevikus ellu viima,“ arvas Põlva päevakeskuse juhataja Anne Nook.
Roheline Põlva viis mõtted ka värskusele. Siin toimunud üks Eesti 101 rahvakohtumisest tõi uut värskust poliitikaellu.
JAAN LUKAS