Ratas: neljapäeval antakse signaal tselluloositehase planeeringu osas

FOTO: MIHKEL MARIPUU/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Peaminister Jüri Ratase sõnul annab valitsus neljapäevasel kabinetiistungil signaali, kuidas minna edasi Lõuna-Eestisse kavandatava tselluloositehase eriplaneeringuga.

Neljapäeval plaanib valitsus ära kuulata riigihalduse ministri Janek Mäggi ülevaate erinevatest võimalustest, mida teha tselluloositehase eriplaneeringuga, ütles Ratas BNS-ile.

Seejärel otsustab Ratase sõnul valitsus, mida tselluloositehase eriplaneeringuga ette võtta, ehk kas see katkestada või mitte. “Pean õigeks anda siis väga konkreetne signaal, kuidas sellega edasi minnakse,” rääkis Ratas.

“Peaministrina on minu positsioon, et kui soovitakse diskussiooni pidada – ja kaks koalitsioonipartnerit on seda soovinud pidada – siis ma olen valmis seda pidama,” lisas ta.

“Ei ole ju saladus, et vähemalt üks koalitsioonipartner on juhatuse tasandil otsustanud, et ta ei toeta seda ja eks selle valguses tuleb see arutelu pidada – kuulata ära mis on ministrite seisukohad, keskkonna valdkonnas ja riigihalduse valdkonnas,” rääkis Ratas.

Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles, et kui valitsus peaks neljapäeval otsustama eriplaneeringu protsess katkestada, siis siiski ei oleks seda võimalik kohe teha. Tema sõnul peaks sellele eelnema mitmekuine protsess, millejärel saaks alles valitsus lõpetamise soovi korral ära otsustada.

Eesti metsanduse taustaga ärimeeste grupi loodud ettevõte Est-For Invest plaanib Tartumaale, näiteks Tabiverre, ehitada enam kui miljard eurot maksma mineva tselluloositehase. Valitsus algatas Tartu- ja Viljandimaal riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võimaliku puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks möödunud aasta 12. mail.

Protsess koosneb asukohtade võrdluse etapist ja sobivas asukohas detailse planeeringulahenduse koostamisest. Paralleelselt viiakse läbi asjakohased uuringud ja hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Plaanitav tehas hakkaks ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.

Tehase rajamise vastu on tekkinud peamiselt Tartus looduskaitselisi seisukohti väljendav vastuseis, mille käigus on korraldatud ka Tartus mitme tuhande inimese osalusel meeleavaldus. Tehase vastu on samuti Tartu linnavalitsus, mis on pöördunud selle algatamise osas ka kohtusse.

BNS/Kesknädal

1 Kommentaar
  1. Mida 2 aastat ago
    Reply

    tähendab SIGNAAL? On see OTSUS või mingi KATSE kedagi ärritada või rahustada?
    On ju ette selge, et mingit reostustööstust ei tohi rajada Peipsi valgalale.
    Miks need ärikad ei taha tehast ehitada Lõuna-Pärnumaale või Läänemaale? Seal metsi külluses ja reovesi valgub Läänemerre meie järvi reostamata.
    Vast on küsimus ikkagi selles, et need ärikad on püüdnud Jurkat ära osta, et tema bande saab nii- ja naapalju SULAS? Sest siis ei jää jälgi.
    Tabiverekad ja terve Peipsi valgalasse jäävad vallad peaks alustama hoopis sõjakäiku keskbande ja teiste reostuse pooldajate vastu. Et keskbande poolt ei antaks ühtki häält järgmisel valimisel. Kes annab, saab rahvavaenlaseks ja saab tappa.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.