16. juunil toimus Lasnamäel asuva Tondiraba Huvikooli hoovis perepäev, mis oli korraldatud „101 rahvakohtumist“-sarja raames. Põhiline teadmine, mida kohtumiselt sain, on see, et inimesed tõepoolest soovivad kaasa lüüa riigiasjade otsustamises ning et neil on, mida öelda.
Elavaim diskussioon puudutas hariduse teemat. Eestis elab enam kui 1,3 miljonit inimest. Iga inimene on väärtus, seega on riigi huvides teha nii, et meil oleks võimalikult palju haritud inimesi. Hiljutine statistikauuring näitas, et haritud inimesed on parema tervisega, elavad kauem ning neil on suurem sissetulek. Ka tööturul on haritud ja ameti omandanud inimesed rohkem nõutud. Lühidalt öeldes, võime panna võrdusmärgi hariduse ja rahva heaolu vahele.
Diskussioonis osalejad võtsid ürituse sõnumi – keskenduda võimaluste, mitte probleemide arutamisele – hästi vastu. Arutelu käigus käidi välja 10 ideed, mida Haridusministeerium ja kohalikul tasandil ka haridusamet võivad julgelt lisada lasteaedade ja koolide arendamise programmi.
1. Juba lasteaias tuleb hakata rääkima lastega kolmes – eesti, vene ja inglise – keeles.
2. Tuleb muuta laialdaselt levinud arusaama kooli rollist ühiskonnas. Praegu on kool haridusteenuseid osutav asutus, aga ideaalis võiks see võtta enda kanda pedagoogilise missiooni, mis muu hulgas näeb ette vaimsuse ja moraalsete väärtuste arendamist.
3. Lühendada gümnaasiumis õppimise aega 11 aastani.
4. Paremini korraldada toimiv järeleaitamine mahajäänud õpilastele.
5. Soodustada skaudiliikumist koolides.
6. Palgata koolidesse rohkem meesõpetajaid.
7. Vähendada nõudeid pedagoogilise hariduse osas, et saaks kaasata õppetöösse spetsialiste teistelt aladelt: ökonomiste, insenere, politolooge, ajaloolasi…
8. Avaldada meedias positiivseid lugusid kooli, õpetajate ja õpilaste elust ning mitte keskenduda negatiivsetele sõnumitele.
9. Laiendada veebikonstaablite võimalusi, et nad saaksid suhelda lastega veebis ja aidata kujundada nende maailmapilti.
10. Koolid peaksid pakkuma nö „elu liikluskaardi“, praktilist infot vabatahtlike projektide, tööle kandideerimise jm kohta.
Arvan, et sellised üritused on parim moodus anda sõna tavainimestele, kel on nii mõndagi öelda riigi edasise arengu kohta. Paljudele poliitikutele võib selline kohtumiste formaat osutuda kasulikuks ja koguni kainestavaks – töökabineti sügavustest ei ole alati võimalik kuulda, millest inimesed mõtlevad.
Kui kogutud ideed tõepoolest leiavad kasutamist riigi arendamise platvormi kokkupanekul, tekib osalejatel kindlustunne, et võimulolijad võtavad nende ideid kuulda. Arvan, et just selle poole võiks pürgida tegutsevad poliitikud. Sest usaldus on meie ühiskonna suurimaid väärtusi.
Maria Jufereva,
Tallinna Lasnamäe linnaosa vanem