Terve septembri kestev Eesti toidu kuu pakub sellesse nädalavahetusse hulga põnevaid ettevõtmisi, mis pakuvad kaasalöömislusti, maitseelamusi ja uusi teadmisi.
„Juba neljandat aastat kuulutab Maaeluministeerium septembri Eesti toidu kuuks, et väärtustada meie kohalikku toitu, toidutootjaid ja toidukultuuri. September on aeg, kus eestlaste toidulaud on kõige rikkalikum, saak saab valmis ja meie laual on suur valik värsket kohalikku toorainet,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Julgustan kõiki erinevatest Eesti toiduga seotud üritustest osa võtma. Suure meesõbrana külastan ise kindlasti meefestivali Karksi-Nuias ning samuti tervitan külalisi lõikuspeol Pärnumaal.“
Pärnumaa lõikuspidu toimub Maria talus laupäeval, 8. septembril. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise puhul pakutakse enam kui 100 kohalikku jooki ja kuulutatakse välja piirkonna parimad toidumeened.
„Kutsun kõiki üles Pärnumaa lõikuspeol osalema ning Eesti toidu kuul parimat kohalikku toitu proovima,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
Pärnumaa lõikuspeol kuulutatakse välja parimad kohalikud toidumeened. Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete konkursi eesmärgiks on leida piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida oleks külastajatel tore kingitusena kaasa võtta.
Oma lemmiku toidutoodete kategoorias valis ka maaeluminister Tamm, kelle sõnul rõõmustas teda lai toodete valik. „Hea meel on näha, et kohaliku toidu teema on ettevõtetele südamelähedane. Oli hulgaliselt soolaseid ja magusaid Pärnumaale iseloomulikke maitseid. Nii kalast, kurgist kui ka metsaandidest valmistatud põnevate maitsenüanssidega tooteid. Eriliste lemmikutena tahan esile tõsta Pärnumaa mett, särtsaka maitsega kurke, Kihnu räämerulle ja seemnetest valmistatud näkileivakrõpse.“
Pärnumaa maitsete aasta projektijuhi Kadi Elmeste sõnul valitakse toidumeeneid neljas kategoorias. „Kuulutame välja Pärnumaa parima toidumeene, parima joogimeene ja parima leiva. Lisaks on eraldi ka uudistoodete kategooria, mis ei ole veel oma lõplikku lihvi saanud, kuid kuhu on esitatud häid ideid meie toidupiirkonna esindamiseks.”
Lõikuspeol on kohaliku toidu kõrval au sees ka joogipoolis. Piirkonnas valmistatakse ainulaadseid jooke, alates käsitöölimonaadidest ja piimatoodetest kuni rahvusvahelist tuntust kogunud siidrite ja kangemate napsudeni.
Maaeluministeerium valis Pärnumaa Eesti 2018. aasta toidupiirkonnaks. Pärnumaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Pärnumaa maitsete aastat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.
„Mul on hea meel, et tegevused toimuvad üle Eesti – see annab meile võimaluse mitte ainult maitsta kodumaa parimaid palasid, vaid seda ka paremini tundma õppida,“ ütles Tarmo tamm
Eesti toidu kuu eeloleva nädalavahetuse üritused:
- 8. september – kukeseenefestival Otepääl
- 7.–8. september – XI meefestival Karksi-Nuias
- 8. september – kalamehe laupäev Pärnumaal
- 8. september – vanavanemate päev Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel
- 9.–22. september – töötoad Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres
- 9. september – traditsiooniline Rogosi laat Võrumaal
Taust
Septembris Maaeluministeeriumi eestvedamisel neljandat korda toimuv Eesti toidu kuu ühendab pea 30 kodumaisele toidule pühendatud üritust ja festivali ning on sel aastal pühendatud Eesti Vabariigi juubelile. 13. oktoobrini kestva Eesti toidu kuu puhul võtavad kodumaise tooraine oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti toidutee võrgustikku kuuluvat toitlustus- ja majutusettevõtet, kes pakuvad välja oma nägemuse Eesti hommikusöögist. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee.
Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest. Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal.
Kesknädal.ee
väga huvitav teada, mida arvab Tarmo sellisest Kaarli doktori vorstist kus ainult 6% sealiha sees? Ülimalt vastikul nõukogude ajal oli seda üle 10 korra rohkem ning vorsti võis paljalt süüa. Nüüd hakkab 100 grammi järel suu vastikut vahtu jooksma. Kui Tarmo veel ei tea, siis see Kaarli doktor on meie endi toode ehk kodumaine. Mitte Eestis tapetud sigade Poola toode või vastupidi.
keegi võtab endale nimeks Jobu, isis on kohe sada jobu tema vastu võitlemas, et kaubamärgi eest tuleb maksta või seda ei tohi ülds ekasutada. Aga miks meil mõnitatakse doktori vorsti nime? Mis sest, et Tarmo ise ei saa seda keelata, kuid ta kuulub ju ise valitsusse ning saaks vabalt alustada sellise totruse lõpetamist. Kui ainult VIITSIKS!
mitte ei taha sellist väetatud ja mürgitatud kodumaist toitu, millele Tarmo mahetoidu sildi all euroraha kandib.
pealkirja tuleb mõista nii, et nädalavahetusel sööge eestimaist aga esmaspäevast reede keskööni järage välismaist?
Mida vähem liha sööd, seda tervislikum !
Seepärast on doktori vorst igati õige. nimi.
Parem kui vorsti ka ei söö, siis ei pea doktori juures käima nii tihti.
rahvused üle ilma ei söö liha, miks nad samuti 70-80-selt hinge heidavad? Miks islandlased elavad 10 aastat kauem, kuigi söövad samuti liha et vähe pole? See lihavaenulikkus on üks lollimaid lärme, mida inimaju on suutnud välja mõelda. Inimene on röövloom ehk kõikesööja ning juba loodus on lihasöömise ette kirjutanud.