Poliitikud võivad ju vaielda ja leppida-kakelda, kuid vene rahvus ja lihtrahvas selles küll süüdi ei ole.
Raul Rebane, kes ennast meediatundjaks peab, räägib kõlavate pealkirjadega Vikerraadio päevakommentaaris vandenõuteooriaid, mille levik Venemaa avalikus ruumis olevat kasvamas. Praegu, kus jällegi tuuakse vene kaart valimiseelsetes debattides esile, oleks kasulik korraks kõik algusest peale veelkord läbi käia.
Eesti vabanes Vene riigist tänu Tartu rahulepingule 2. veebruaril 1920. Rahulepingu alusel tunnustas Venemaa SFNV: „”ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.”“ Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda.
Samas ükski lääneriik ega Vene valgete võimukandja ei olnud 1920. aasta algul nõus tunnustama Eesti Vabariigi sõltumatust, kuna Eestit peeti enesestmõistetavalt Venemaa osaks.
Lenin on Tartu rahu kohta öelnud, et “see järeleandmine ei ole tehtud igaveseks”, olles kindel, et kohalikud töölised kukutavad siiski Eesti valitsuse ja loovad Nõukogude Eesti.
Raul Rebane peaks aru saama, et Eesti on pisike ja Venemaal on allpool ja idapool palju suuremaid teemasid, millele keskenduda. Vähem paranoiat!
Samuti soovitas ta üheksa kuud hiljem Venemaa Revolutsioonilise Sõjanõukogu aseesimehel karistada Eestit ja Lätilt sõjaliselt, tungides kusagil kas või versta võrra üle piiri ja puua seal üles 100–1000 kohalikku ametnikku ja rikkurit.
Eesti alade okupeerimine NSV Liidu poolt toimus Teise maailmasõja käigus 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ning lavastati “rahvademokraatlik riigipööre“, seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis.
II Maailmasõja lõpul Krimmis, Jalta konverentsil, panid kolm suurvõimu paika sõjajärgse maailma, mis on jäänud kõigi aegade üheks olulisemaks poliitiliseks kokkusaamiseks. Nõukogude Liidu juht sai Jaltas peavõidu, nagu ka Teherani konverentsil; Churchill ja Roosevelt jätsid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri.
Eesti taastas oma iseseisvuse 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega. Seega sai läbi Nõukogude Venemaa võim Eestis ja ka Venemaa muutus föderatiivseks vabariigiks.
Nüüd kaine peaga seda ajaloolist jada vaadates, pole meil viha ei sakslaste, ei ameeriklaste, ei inglaste vastu. Samuti pole vene rahvus süüdi, et kannatasime nii meie kui ka nemad kommunistliku terrori all. Raul Rebane peaks aru saama, et Eesti on pisike ning Venemaal on allpool ja idapool palju suuremaid teemasid, millele keskenduda. Vähem paranoiat!
Seega on ammu aeg ka „vene kaart” seinalt maha võtta. On uus aeg poliitikas.
Kesknädal