Kõlvart soovib üldhariduskoolide õppekavva täiendavaid treeninguid

Mihhail Kõlvart. Foto: Madis Sinivee/Scanpix

Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart esines neljapäevasel linnavolikogu istungil avaldusega, milles ütles, et rahvastiku tervise huvides peaks üldhariduskoolide õppekavas lisaks praegustele kehalise kasvatuse tundidele olema veel kaks kuni kolm täiendavat treeningut.

„Hetkeseis on nutune – Eesti noored on vähesest liikumisest tingitult tervise ja kaaluga kimpu jäämas,“ ütles Tallinna Linnavolikogu esimees, Eesti Olümpiakomitee (EOK) täitevkomitee liige, EOK „Sport koolis“ ja üliõpilasspordi komisjoni esimees Mihhail Kõlvart. „Maailma Terviseorganisatsiooni prognoosi järgi kannatab aastaks 2025 rasvumise all juba iga kolmas eestlane.“

„Ülekaalust tingitud ülekaalu ja tervisehädade vastu aitaks väga hästi Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus, mille kohaselt peaks noor inimene liikuma igas päevas umbes tunni, seitse tundi nädalas,“ sõnas Kõlvart.

Kõlvarti sõnul valdab sama mure kogu läänemaailma ning seega saame mujalt õppust võtta. „Väikese Islandi jalgpalli-ime on suuresti tasuta trennide tagajärg,“ kirjeldas Kõlvart. „Eestiga suuruse ja rahvaarvu poolest täiesti võrreldavas Sloveenias on koolides hulgaliselt sportimisvõimalusi loodud, lisaks käsitletakse seal sporti hariduse osana – haridus, teadus ja sport on valdkondadena sama ministeeriumi hallata.“

„Ka meil tuleb tõdeda, et sport peab olema osa haridusest ja see tähendab, et üldhariduskoolide õppekavas peab olema selline kohustuslik õppeaine nagu sport! Ehk teisisõnu: riiklikus õppekavas olgu lisaks tänastele kehalise kasvatuse tundidele 1,5 tundi nädalas veel kaks kuni kolm täiendavat treeningut kolm kuni 4,5 tundi nädalas,“ kinnitas Kõlvart. „Muidugi ei hakataks igas koolis harrastama kõiki spordialasid, aga 5-6 ala peaks sõltuvalt kooli võimalustest ja traditsioonidest olema tagatud.“

„Loomulikult tuleb ka alternatiive ette näha – kui laps erinevatel põhjustel ei saa treeningutel osaleda, on tal rohkem lihtsamaid liikumistunde, samas saab saavutusspordiga tegelev laps niigi suurest koormusest tingituna kohustuslikest tundidest vabastuse,“ rääkis Kõlvart.

„Võib tunduda veider, et hakkame lapsi sundima kohustuslikus korras spordiga tegelema, aga samamoodi kohustuslikus korras sunnime me neid ju õppima keemiat või tööõpetust ja me oleme üksmeelel, et need tunnid on nii lapse enda kui ka ühiskonna huvides,“ sõnas Kõlvart. „Kas ei ole vaja siis õpetada last, kuidas olla terve?“

Mihhail Kõlvarti sõnul võib tekkida ka küsimus, et ega lapse niigi raske koolipäev senisest veelgi raskemaks ja pikemaks ei muutu, kuid tegelikult on füüsiline koormus vaimsele koormusele vahelduseks kasulik, isegi vajalik – uuringudki näitavad, et füüsiliselt aktiivsemad lapsed saavutavad paremaid tulemusi ka õppetöös. „Pealegi, äkki võikski laps kõik oma haridusvajadused ühest ja samast koolist kätte saada – et läheb hommikul kooli ning saab seal tehtud nii õppetöö, trenni, huvitegevuse kui ka järgmiseks päevaks antud kodutöö – õhtud võiksid olla paljudele hoopiski senisest vabamad olla!“ lausus Kõlvart, kelle sõnul hoiaks tervem ühiskond kokku haigekassa kulusid, sest haiguste ennetamine on igal juhul odavam kui nende ravimine. „Inimene, kes on maast madalast külge saanud tervislikud harjumused, elab nendega tõenäoliselt terve elu.“

„Uus süsteem tooks ka kiiremaid plusse – paraneks laste keskmine üldfüüsiline vorm, mis tähendab, et tippspordile saaks laotud tugevam baas. Samuti toimuks senisest paremini andekate sportlaste varajane märkamine,“ lisas Kõlvart. „Kindlasti ei maksa ära unustada sedagi, et mitte kõigil lastel ei ole võimalik osaleda huviharidus- ja spordikoolide tegevuses. Paljudel lastel jääb osalemata majanduslikel põhjustel, paljudel aga ka vanemate ükskõiksusest.“

„Arusaadavalt on vaja ette valmistada ka rohkem treenereid, aga siis oleksid nad juba enamasti elukutselised, töötaksid hommikuti koolides ja pealelõunati spordiklubis, mitte õhtuti ja hobikorras, nagu see praegu tihti on,“ sõnas Kõlvart. „Küsimusi on kindlasti veelgi, aga eesmärk väärib mu meelest pingutamist.“

Samal teemal toimus täna Paides EOK Eesti Spordi Kongress, kus arutati võimalusi, kuidas saavutada aastaks 2030 Eestis olukord, kus kõik kooliealised lapsed saaksid vajaliku soovitusliku mõõduka või tugeva intensiivsusega liikumiskoormust iga päev vähemalt 60 minutit ehk kokku seitse tundi nädalas. Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, EOK „Sport koolis“ ja üliõpilasspordi komisjoni esimees Mihhail Kõlvart modereeris Spordikongressil paneeldiskussiooni „Sport koolis“.

BNS

3 kommentaari
  1. Selles 2 aastat ago
    Reply

    küsimuses olen Kimmiga sama meelt. Nägin koolis ise, kui vedelad meie KAITSJAD tegelikult on. 6nda klassi poisid ei suuda 3 meetritki kaugust hüpata, no tule taevas appi! Iga korealane hüppab 4 meetrit vähemalt.
    Tegime kahekildisel ringil ühisjooksu. Kui käia 5km/t, siis jalutaks selle maha 24 minutiga, 6km/t kiirusega 20 minutiga. Meil lõpetas parim ligi 13 minutiga, teised alates 16ndast minutist kuni 25 minutini ehk isegi käies oleks nad kiiremad olnud. Samuti ei osanud enamik jõudu jaotada, sageli pidid hingeldades käima. Mõtlesin juba, et tuleb kiirabi kutsuda, et varisevad enne kokku. Täielik kari sitavareseid.

  2. Kim soovitab 2 aastat ago
    Reply

    kakelda, sest muidu ellu ei jää

    • Näib 2 aastat ago

      et ka pedesotsid ja isamaareeturid on seda Kimmi lugu lugenud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.