Kalev Kallo, Tallinna Linnavolikogu liige, Merendusnõukoja liige
Meretransport oli, on ja jääb veel pikaks ajaks maailma majanduse selgrooks. Kahjuks ei pidanud üle viieteistkümne aasta Eesti valitsuste juhtivparteiks olnud Reformierakond seda valdkonda majandusstrateegiliselt ja poliitiliselt oluliseks.
Eesti merendusest ei hoolitud ja asjadel lasti omasoodu minna. Reformistliku tegevusetuse tagajärjel lahkus viimasena Eesti lipu alt kaubalaev „Kalana“ 2014. aasta aprillis. Võib öelda, et sellega kaotas Eesti mereriigi staatuse ja muutus lihtsalt mereäärseks riigiks. Samas on teada, et Eesti laevaomanike omanduses või mõjupiirkonnas on üle 60 kaubalaeva, kuid maksud laekuvad teiste riikide eelarvesse. Näiteks seilab merel kaubalaev, millel Eesti nimi „Pirita“, aga ahtris on Portugali lipp. Eelkõige ongi tegemist maksupoliitiliste probleemidega. Eesti meremeesteregistrisse on kantud üle 9000 meremehe, kellest kuni 5000 sõidavad välisriikide laevadel.
Eestil peab olema oma kaubalaevastik
Meremeeste tagasitoomine Eesti maksumaksjateks ja laevade tagasitulek Eesti lipu alla saab olla mõeldav aga vaid siis, kui teeme tööjõumaksude süsteemis merendussektorile olulisi erisusi. Nõnda on toiminud paljud mereriigid. Näiteks Portugal on Madeira laevaregistriga teinud riigile olulise tuluallika. Analüüsid näitavad, et iga töökoht merel toob lipuriigis juurde kolm töökohta kaldal.
Meremeeste ootused ja suhtumine merendusse otsustustasandil muutus põhjalikult uue valitsuse ametisseastumisel 2016. aasta novembris. Laevade Eesti lipu alla toomine kirjutati eraldi punktina Jüri Ratase valitsuse koalitsioonilepingusse. Tänaseks on mitmete töögruppide sisutiheda töö tulemusena valminud merendust reguleerivate uute seaduste eelnõud. „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu on läbinud Riigikogus juba esimese lugemise. On suur rõõm tõdeda, et esmakordselt on taasiseseisvunud Eesti ajaloos Eestil valitsus, kes peab maailma majanduse selgroogu majandusstrateegiliselt ja poliitiliselt oluliseks.
Nüüd peame järgmiste etappidega edasi minema
1. Tuleb taastada konkurentsivõime meremajanduses sh. Eesti lipu konkurentsivõime parandamine, mille esimene etapp oleks laevandust reguleerivate eelnõude vastuvõtmine Riigikogus. Seejärel tuleb luua 24/7 tegutsev reederite ja meremeeste teeninduskeskus, samuti meremeeste ja laevade nüüdisaegne, täielikult digitaalne infosüsteem, millele lisandub Eesti meremajanduse konkurentsivõime projekti käivitamine.
2. Tuleb luua paberivaba e-merendus ja korraldada meretranspordis digirevolutsioon. Selle alla käib digitaalse laevaregistri käivitamine, mis võimaldab liita üheks viis senist laevade registrit ja infosüsteemi ning loobuda laevadel pabertunnistustest ning viia kõik toimingud e-keskkonda. Tundub täiesti arusaamatu, et kaubalaevu meil ei ole, aga on viis eraldi laevaregistrit?! Oluline on digitaalse meremeesteregistri käivitamine, mis võimaldab loobuda meremeeste pabertunnistustest ja kõik toimingud üle viia e-keskkonda.
3. Eesti riik peab merel efektiivselt toimima. Praegu on efektiivsus merel madal ja killustunud erinevate institutsioonide vahel. Tuleb luua riigile kuuluv äriühing, mis tegeleks laevade mehitamise, tehnilise korraldamise ja opereerimisega, samuti laevateede hoolduse ja haldusega. Hetkel on eeltoodud tegevused jagunenud 5 erineva riikliku institutsiooni vahel. Kõik see ja veel palju muudki vajalikku tuleb ära teha paari järgmise aasta jooksul, sest muidu võime konkurentidest lootusetult maha jääda.
Eesti meremeestel peab olema võimalus töötada laevadel, mille ahtris lehvib sinimusvalge ja laeva nime alla on kodusadamaks kirjutatud Tallinn või Pärnu, Sillamäe või Kunda. Teeme Eesti taas mereriigiks, millel on oma kaubalaevastik.
et Pirita on ka üks lätakate kalalaev, praegu Ainažist läänes mõni miil. Portugali Pirita suundub praegu Sankt-Peterburgi. Varem on ta sõitnud ka Küprose lipu all, ehitati Saksamaal. Igatahes üksi anne ei näita, et ta oleks ehitatud eestlastele. Ka on tema varasemad nimed olnud Pirith ja Pirit. Praegu on ta Amisco käsutada, kontor on Tallinnas ja mujal Eestis allkontorid. Kuid suureks laevaks ma teda küll ei pea, mahtu 6326gt, pikkust 133m. Suureks võiks nimetada laeva mahutavusega alates 10000gt-st.
Mõte laevad Eesti lipu alla tuua on küll kena ja toetamistväärt, kuid siin on hunnik küsimusi. Miks peaks laevaomanik tooma laeva teise lipu alt siia, kui maksud jäävad samask, et odavlipuliseks? Pealegi vanad odavlipumaad on pikaajalised ehk pakuvad ka kindlustunnet järgmisteks aastateks. Meil aga tuleb uus kamp võimule ja kohe läheb röövimiseks. Laevade ümbervormistamine aga ei käi päevapealt. Seega jõutakse vahepeal juba teda parajalt röövida.
Teiseks, kust võetakse need 300 SUURT laeva, mis teeks juba piiripealselt kokku 3000000gt. Kuid see on vähimpiir.
Kes need laevad 7 aastaga ehitab? Kust saadakse selleks raha? Isegi kui laev maksaks 10 miljonit, siis tuleks mängu panna 3 miljardit! Ja ehitatakse nad samuti järjekorras. Kas meelest läinud, kui kaua kestis pisikeste parvlaevukeste ehitamine Poolas ja Türgis, kummaski oli neid ainult 2.
Ent olgu, saime läbi ime aastaks 2025 valmis 300 suurt laeva mahutavusega üle 10000gt, siis kuhu me nad sõitma paneme? Liinid on ju hõivatud ja uusi tulijaid tõrjutakse vaenulikult eemale. Lääne-Aafrika liini me andsime omast “tarkusest” ära, sinna tagasiminek läheks 3-5 korda kallimaks. Kas neid miljardeid on Kata ka arvestanud?
Või mõtleb keskbande tõsiselt odavlipumaa seisundi kehtestamisest? Et Putiniga koostöölepingu alusel saavad edaspidi Vene ärikad oma raha meie laevanduses pesta? Kui senine patune Jürgen Ligi selle üle ka vigisema ei hakka, teevad seda kindlasti teised.
Kahju, et me 7 aasta pärast enam seda lubadust ei mäleta. Kuid näen ette, et see kava kukub läbi sama haledalt nagu Nordika asendamine Paha Õhuga, sest sama ootab ees ka nüüd. Ehk selel jama peab taas kinni maksma rahvas.
Toome kõik Volvod Eesti lipu alla.
Nali naljaks, aga igasuguseid absurdseid lubadusi tuleb nüüd uksest aknast
millal Kata tunnistab, et tegelikult loodi odavlipu seadus. Et pakume teistest odavamalt, et siia igasugu ärikate laevu meelitada.