Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni hinnangul peaks Tallinna ja Helsingi vahelise tunneliühendusega edasi liikumisel kaaluma transpordilahendusena ka Hyperloopi.
Simson viibib sel nädalal visiidil Los Angeleses ning kohtus ka Virgin Hyperloop-One’i kaasasutaja ja tehnoloogiajuhi Josh Giegeli ning nende uue tegevjuhiga Jay Walderiga, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
“Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel ei paku huvi ainult Euroopas. Tegemist oleks maailma pikima veealuse tunneliga ning pakub huvi üle kogu maailma. Hyperloopi projekt on järjest arenemas ning seda tuleb kindlasti kaaluda ka Tallinn-Helsingi vahelise tunneliprojektiga edasi liikudes,” ütles Simson pressiteate vahendusel.
Majandusministri sõnul on Eesti uutest transpordilahendustest huvitatud ja Hyperloop on tema hinnangul kindlasti üks neist projektidest, millel silma peal hoida.
Mullu septembris sõlmis Ratas Hyperloop One’i esindajatega ka ühiste kavatsuste lepingu, eesmärgiga teha koostööd Tallinn-Helsingi tunneli projektis.
Hyperloop tehnoloogia idee on reisijate ja kaupade transport vaakumtorus hõljuvates kapslites, mis liiguvad kuni 300 meetrit sekundis ehk 1080 kilomeetrit tunnis torus, kus õhurõhk on nullilähedane.
BNS
maksa luulutada, et taolised tunnelid tulevad juba aastal 2020 või 2030. Ja algul on nad päratult kallid. Meie oma vaesusega ei sobi katsetajateks, katsed on alati kümneid/sadu kordi kallimad kui juba tüüptooted. Seega, las kõigepealt katsetavad rikkad ärikad mujal (Malmö-København, Algeciras-Ceuta, Paris-London) ja kui hind on langenud talutavale tasemele, siis ostame selle üle ka meie. Ja siis juba turult.
Seni aga matke maha igasugused tobedad ja üle rahakoti käivad Talsinki tunnelid ja elagem vanaviisi edasi.
Laevasõit on odav nii reisijatele kui ka kaubavedajatele, samuti saab inimene meresõitu nautida. Ka saavad siis tööd paljud inimesed, kes muidu töötutena kasvaks töövihkajateks ning asuks kuritegelikule teele. Just töö on see, mis hoiab inimese vaos.
Taristuminister võiks edaspidi igale poole liikuda hüperluupide abil.
See vastab tema vaimsele pagasile ja majanduslikele võimalustele.
Taristuministri vaimne pagas on piiratud, majanduslikud võimalused aga piiramatud. Los Angeleses ennast tuulutada ei ole beibele üldsegi ülejõukäiv. Muidugi, nüüd, kus Ratas kraavi kipub, võib asi untsu minna ja mõni puhkusereis võib ära jääda. Aga need mured on ajutised, sest meie selja taga on Moskva, taganeda pole kuhugi.
ühest valest, mis kipub üle ilma levima. Nimelt pole arukas torust õhk välja pumbata, õhutühjus tuleb tekitada rongis või muus sõidukis endas. Et surub molekuride kaugjuhtimise teel õhumolekulid liiklusvahendist eemale ning tekkiv tühimik neelab vahendi edasi. Vabalt võib siis kiirus torus ulatuda 1000km/t ja enam.
Tänane kava on piltlikult kiviaegne, sellega kaugele ei sõida.
lüpsab ka see valitsus. Rahvas hääbub ja siia jääjad nälgivad. Valitsus aga peab suuri plaane. Ehitame raudtee ja siis ehitasime kohtuhooned, ehitasime suure ministeeriumi ja palju muud. Nüüd paneme vee alla ja ehitame Soomega ühenduse.
Jätke juba järele. Laske ikka inimesed enne elama. Siis alles teeme plaane. Ka selle valitsuse jaoks on inimene kahe udaraga lehm, keda pidevalt lüpstakse. Ehitasime Pärdile midagi suurt. Ehitamiseks Rakveres käib ettevalmistus ja ehitame siia Pärdile maja jne. Tulge ikka mõistusele. Varsi ehitame Noolele, Šmigunile suured hooned ja edasi. Siis teeme ka kõikidele valitsustele suure muuseumi ja lüpsmine jätkub.
Kui TERVE PEAB OLEMA, et selle riistapuuga sõita ? Kosmonaudi treening.
MILLEKS on vaja sihandset kallist tunnelit??? Et paar laevatäit saaks kiirem? sõita.
Seal,tunnelis nad saavad kiiresti, aga tunnelini jõudmiseks, olenevalt elukohast, võib Eestis kuluda mitu tundi, küllap Soomes ka.
Kus see ajavõit siin on. Ei moodustu ka ühtset Eesti-Soome riiki, sest ennustet on, et tahetakse küll luua, aga välja ei tule mõhkugi.
Liiga kallis ehe Eestile kindlasti. Kui just varjendina ei loodeta kasutada. Aga egas varjendisse saa elama jäädagi-taha. jääda.
Selle asemel, et klantspiltidega reklaami teha võiks projekti sisuliselt ja väga põhjalikult kirjeldada.
Arvestades idiootliste kommentaaride järgi ajakirjanduses, jäävad projekti tehnilised üksikasjad ja majanduslik tasuvus valdavalt arusaamatuks.
pole loota mingit tasuvust. Kõik on katsete korras ülimalt kallis, sest tehakse 1. korda. Siis leitakse aga vigu ning läheb veel mitu korda kallimaks varasemate vigade kõrvaldame ehk uute katseelukate ehitamine. Kuni see tõesti võib ka toimima hakata. Kuid ka siis pole isetasuvus veel võitnud, sest seda pole. Meenutage, kuidas ja millise hurraaga tulid välja ülehelikiirusega lennukid. Nad ei õigustanud end. Sest elu ei tulnud järele. Nii nende tootmine lõpetati, et oodata uusi mõtteid ja uusi võimalusi. Juba räägitakse, et vanad kavad otsitakse tolmu alt välja ning ajakohastatakse. See peaks need lennud tegema kindlamaks ja loodetavasti ka odavamaks. Ehk inimese dhakkaks nendega ka lendama.
Kuid ikkagi peaks nad olema kallid ja 95% inimestest neid kasutada ei saaks ega tahaks. Saavad ainult ärikad, kel endal palju raha ja igasugused riigiesindajad (BaabaJaana, Ansip, Tarand, Parts jmtk), sest nende sõidud maksab kinni loll rahvas.
Nii on ka selle üperluubiga. Arvangi et peagi pannakse ka esimesed katsed seisma, sest õhutühjuse loomise põhimõte on vale. Mitte toru ei pea õhutühi olema, vaid liikur ise peab tekitama enda ees ja ümber õhutühjuse molekulide liigutamise teel. Kuni sellest aru saadakse, tehakse tühje katseid edasi ja lollikesed nagu Simsoni Kata õhkavad vaimustusest ning keskbande võyab selle kava järgmisse valimiskavva nagu seltsimees Ansip lubas meid viia 5 sellise riigi hulka, kuhu miljonid muslimid ja neegrud tahavad uue rändeleppe alusel ennekõike sisse tungida.
Õhutakistus on see, mis liikumiskiirust piirab. Selles nn vaakumtorus ilmselt ei tekitata ‘vaakumit’ vaid õhumass hõrendatakse vaguni ees ja tihendatakse tagapool.
Kujutleda, et vaakumi tekitamiseks ja vaguni teisaldamiseks tuleks pumbata Tallinn Helsingi torust ca 1 milj. m3 õhku välja …
Jutt vaakumtorust on tõenäoliselt reklaamitrikk.
veel üks lahend: Rongi tulekul hakkavad ridamisi tööle tugevad pärisuuna puhurid. Need on suutelised inimese pikali puhuma nagu rajutuule korral. Siis tekib jällegi küsimus, kust see tuul saadakse? Tuul on ju õhu molekulide liikumine, õhku aga seal all pole võtta. Siis peaks lisaks torule olema veel õhukogurid tugeva surve all, et sealt midagi kätte saada ja torru paisata. Kuid kuidas sa pärast selle sisu tuubi tagasi topid? Või mõeldakse sellist toru, millel on 3-4 saatvat toru, kus survega liigub õhk rongiga kaasa. Iga 5m järel (pakun umbes) on puhur, mis sinnatulevat õhku edasi puhub ja seina vahelt rongil aitab kiirust koguda ja hoida. Selline võte aga sunnib kahtlema, kas 1000km/t kätte saadakse.
Õhuhõrenduse vaguni ees tekitab vaguni kompressor mis õhujoa vaguni taha suunab, tekitades reaktiivjõu, mis paneb vaguni liikuma. Täiendava hõrenduse rongi ees tekitab sihtjaamas olev kompressor, mis paneb õhu vaguni ees liikuma (tekitab alarõhu). Arvatavasti oleks õhumassi liikumapanekuks sobiv kasutada energiatorne. Maapinna lähedal klaasialuses ruumis õhk päikesevalguse toimel soojeneb ja suundub vertikaalsesse ca 100 m kõrgusesse torusse, milles saavutab suure kiiruse ja võib käivitada turbiine elektri tootmiseks või tekitada alarõhku hyperloop torus. Ökoloogiline ja lihtne.
tundu see seal veealuses torus praktiline olema. Sest rongid peavad luukuma sagedasti üksteise järel vaid ettenähtud ohutusvahega. Ka seal ei saa rong seisma jääda kohe. Kuna see toru peab koosnema kahest rööptorust ja vähemalt ühest teenindustorust, siis peab ka tuuletoru olema kahesuunaline ehk neid peab olema 2, nad on vastupidise suunaga.
Ei saa olla nii, et läheb ühes suunas rong ära ja 10 minuti pärast tuleb teiseltpoolt sama toru mööda teine rong vastu. See pole enam majanduslik.
Sellise suure lomaka toru asemel tuleks kõigepealt ehitada maa sisse 2 toru, üks väike ja teine keskmine. Siis saaks võrrelda, kuidas kaubad liiguvad, nt 6 kuu jooksul. Ning ehitada tuleb nad mitte kraavi, mis pärast kinni aetakse, vaid kaevanduse põhimõttel nagu metroo. Siis saaks teada ka tegeliik maksumus. Viga tekibki tavaliselt sellest, et need rajatise dkipuvad mitu korda kallimaks minema. Algul hõisatakse, et ainult 1 miljard, et petaks otsustajad ära, et saaks alustada. Pärast hakkavad miljardid lisaks kukkuma, et ei jõua enam peale maksta.
Senised katsetused on tehtud maa peal ja pole olnud loodetult edukad. Nii et ärme unista esialgu mingist üperluubist lahe alt, see pole tänane teema.
Erinevalt balti raili 19 saj. projektist Eesti rahvas tõenäoliselt hoopis võidaks hyperloop innovaatilise projekti realiseerimisest – kõikides plaanides. Võib eeldada, et kaasaegsed kõrgtehnoloogilised projektid analüüsitakse ja mudeldatakse viimse peensuseni läbi. Uudsus ja ainulaadsus toob investoreid seda realiseerima – kui projekt osutub võimalikuks ja majanduslikult tasuvaks.