Eelmisel nädalal arutati Riigikogu istungil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatusel olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik“.
Meeldiv on see, et põhiettekanded tegid mitmed kunagised ametnikud, nagu
Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalosakonna endine kriminaalasjade uurija, Maksu- ja Tolliameti endine erimenetluse jurist Kert Kingo ja Harju maakohtu kauaaegne kohtunik Leo Kunman. Neid ei saaks mitte keegi seostada erapoolikusega, kuna nad rääkisid minevikuvormis.
Lisaks veel esinesid advokaadibüroo „Tibar ja Partnerid“ vandeadvokaat Urmas Simon ja Konservatiivse Rahvaerakonna parlamendifraktsiooni esimees Martin Helme.
Kert Kingo sõnul on sisekontrolliüksuste töötajad korruptsiooni vastu võitlemisel võimetud. Samas kogeb kodanik oma tegevustes igal sammul korruptiivset käitumist oma õiguste teostamisel või siis nende eest seismisel. On loodud lugematu arv organeid korruptsiooni vastu võitlemiseks ja ennetustööks, kuid seni pole erilisi tulemusi näha. Vastupidi – korruptsioon aina süveneb ja selle ulatus kasvab.
Häda on kõikjal üks – kõik sisekontrolliorganid on oma asutuse või ettevõtte juhi, vallavanema või ministri otsealluvuses. Seega on sisekontrolli töötajad oma tööandjast sõltuvussuhetes. Ühegi asutuse juht pole huvitatud sellest, et tema alluvuses tuleks välja mingi korruptsioonipaise, mis kahjustaks asutuse mainet. Sisekontrolliametnik aga riskib hoopis oma töökoha kaotamisega. Seevastu ongi lihtsam eneseõigustamiseks kiusata mõnda töötajat, otsides põhjusi tema vallandamiseks; seda tihti just otsese ülemuse korralduse või soovi alusel.
Kingo kriitika puudutas ka Politsei- ja Piirivalveametit, otseselt – kriminaalpolitseid, kes alustavat menetlusi isikute suhtes selektiivselt. Ettekandja tõi näiteid ebavõrdsest kohtlemisest: miljonitehing jäi kriminaalasjana alustamata, aga 40 000-eurone võeti menetlusse, sest süüdistatav oli ilma positsioonita ja seetõttu mõjuvõimuta kodanik. Samuti kritiseeris ettekandja prokuratuuri, kes suunavat uurimisi enda tuttavate või valitseva kliki huvides; ent prokuratuuri tööd ei kontrollivat mitte keegi.
Urmas Simon rääkis prokuratuuri juhtivast rollist ja eduka süüdistuse jaoks dokumentide kogumisest alluvast politseiuurija poolt. Tihti jäetakse toimikusse lisamata süüdistatavat õigustavad tõendid. Kõneleja tõi näite liiklusõnnetuse uurimisest kahe foto najal: ühel fotol on alkopurk, aga teisel, samas tehtul, seda enam pole. Kumb pilt on siis õige ja kumb neist on fabritseeritud? Tegu oli politsei menetluspraagiga, mida prokuratuur polevat märganud.
Samuti värbavat politsei süüdistatavaid „oma agentideks”, et siis karistust kas vähendada või süüdistatav üldse vabaks lasta. Ettekandja soovitas prokuratuuri lahutada kohtueelsest menetlusest. Samuti peaks Simoni sõnul olema prokuratuuri tegevuse üle suurem kontroll.
Marika Tuus-Laul küsis: kelle huvides on käinud nii pikk uurimine ja kohtupidamine Edgar Savisaare üle? (Kuna ettekandja pole selle asjaga seotud, ei andnud ta ka vastust.)
Endine kohtunik Leo Kunman oli kohtunik ka endise peaministri Indrek Toome kaasuses. Mäletatavasti oli tegu kodanikele väidetavalt alusetult passide väljastamisega. Kunmani kabinetti tuli ENSV-aegne SORVO (sotsialistliku omandi valve osakond) töötaja, nüüd juba KAPO töötõendiga, ja ajas pikalt mesimagusat juttu. Siis pakkus ta hakata kohtunikul KAPO kaastöötajaks ja lubas talle teatud hüvesid, ja soovis, et Toome kaasus lahendataks kohtus neid huvitavas suunas ja kõigepealt jättes süüdistatava vahi alla. Õnneks ei vaadanud tol ajal asju kohtunik üksinda, vaid olid ka rahvakaasistujad, ja koos otsustati Indrek Toome vabastada vahi alt.
See muidugi pahandas tollast KAPO-t, ja järgnesid mitmed alusetud kaebused Kunmani suhtes, lõpuks ka kolm aastat kestnud kohtusaaga ühes kindlustusega seotud autoavariis, kus tsiviilasjast tehti ootamatult kriminaalasi, mille käigus demonstreeriti oma jõudu. Rikuti jõhkralt seadust: kohtuniku kodu otsiti läbi presidendi loata, mida nõuab seadus kohtunike puhul. Kolme aasta pärast mõisteti süüdistatav õigeks, ja kohtunik Kunman jätkas oma tööd kuni pensionileminekuni.
Martin Helme kõne oli üsna propagandistlik, just EKRE ideede kiitmise vaimus. Tema sõnul peaks rahvas saama Riigikohtu kohtunikke valida, kohtunikuamet peaks olema tähtajaline ja tuleks luua ka vandemeeste kohus. Üldmulje kahjuks oli jäigalt deklareeriv ja just EKRE nõudmisi propageeriv.
Läbirääkimistel tegi reformierakondlane Jürgen Ligi EKRE käsitlusi maha. (Tema jutt kõlas: Endine uurija, kes ta on? Ma ei tunne teda! Kas advokaat on see, kes meile õpetusi annab? Nii ei tohiks teha siin saalis! Kuidas tohib üks partei (EKRE) siin oma asju klaarima tulla?)
Endine KAPO juht Raivo Aeg ütles, et kuuldud ettekanded olid masendavad. Esinejate jutt oli tema arvates diletantne. Aeg kaitses tänast õiguskorda ja KAPO tegevust. Tema sõnul olevat need süüdistused nii politsei kui ka prokuratuuri suhtes alusetud.
Kesknädal