Rahva tervise tagamiseks vajame paindlikkust ja dialoogi

Jelena Fjodorova

Lõpetasin 1999. aastal meditsiinikooli cum laude ja töötan juba 18 aastat kiirabis brigaadijuhina. Paralleelselt olen aastaid tegelnud MTÜ-s Kunda Sotsiaal- ja Tervisekeskus, mille prioriteetideks on noortele suunatud rahvusvahelised projektid.

Arvan, et mul vedas tohutult, kui õppisin niisugust erilist eriala nagu meditsiin. Selles töötamine klapib kokku minu elufilosoofia ja missioonitundega. Meditsiinis saame näha, kuivõrd habras on vahel elu, aga ka seda, kui tugevad võivad olla inimesed meie ümber, kui visa nende võitlus haigustega, kui suur jõud on armastusel ja lootusel.

Elame huvitaval ajal, kus ühel poolel on tohutu infotehnoloogiline progress ja meditsiini areng, aga teisel poolel inimeste üksindus, vaimse tervise häirete kasv, depressioonid, enneaegne rahvastiku vananemine.

Arvan, et rahva tervise huvides vajame aina rohkem paindlikkust ja dialoogi. Praegu on meditsiinis piirkonniti kujunenud kuumadeks teemadeks perearstisüsteemi halb kättesaadavus ja EMO-de suur koormamine. Mina toetaks n-ö polikliinikusüsteemi – mitu arsti töötavad korraga ning seetõttu on võimalik teha abivajajaile õhtuseid ja miks mitte ka laupäevaseid vastuvõtte.

Vajame terviseedendust erinevates aspektides, kaasates võimalusel iga-aastast terviseauditit.  Selle selgeksrääkimist, kuhu mis terviserikkega pöörduda, peab alustama juba koolist, sest kool on suurepärane koht tervise edendamiseks ja tervisealase info edastamiseks.

Alaealised on ühiskonnas kõige kergemini mõjutatav vanusegrupp. Tuleviku jaoks saab palju ära teha, kui noortele keskenduda, arendades ja suunates neid õigesti enda ja kaasinimeste tervise eest hoolitsema, tegeldes terviseprobleemidega süvitsi.

Paraku kasvab Eestis viimasel ajal noorte hulgas enesetappude arv, üha enam süvenevad depressioonid. Oluline on noorte hingelisi raskusi varakult märgata ja vajadusel tagada neile tarvilik professionaalne tugi.

Näiteks Lääne-Virumaal tuleb täheldada laste psühhiaatrilise abi puudulikkust. Toetan laste vaimse tervise spetsialistide tugivõrgustiku laiendamist.

Pooldan riigi initsiatiivi tagada igale lapsele vähemalt üks tasuta huviharidus, ja seda sõltumata vanemate sissetulekust.

Samuti pean õigeks tasuta juhiloa saamist juba gümnaasiumiajal. Vaja on algatada dialooge, kus noored ise oleks sotsiaalsete muutmiste allikaiks. Noortel on oluline juurutada endas harjumust olla sotsiaalselt aktiivne.

Jelena Fjodorova

5 kommentaari
  1. Selles 2 aastat ago
    Reply

    võis olla sisugi, kuid enne valimist jääb see tellitult kõlama.

  2. Juba 2 aastat ago
    Reply

    viimased 30 aastat on mind vaevanud küsimus, milleks meil üldse meditsiini vaja on. Kui laseks ka inimestel endil nii kulgeda nagu teistel loomadel ehk looduslikult. Ent inimesed seda ei järgiks nagu pole nad järginud juba tuhandeid aastaid. Järelikult meditsiinist ja sellega kaasnevatest mängudest inimeste eluga me ei pääse, see toimiks nagunii.
    Kuid piirata seda äri ikkagi saaks. Näiteks 99% surmaminejaid mitte tehislikult “elus” hoida. Neist elulooma ei saa ja ainult mingi näitaja pärast kedagi aastakümneid koomas hoida tundub küll mõttetu.
    Samuti pole vaja mingit abi osutada kergetele haigetele ja siis, kui mingi haiguse saab ajaga ise üle elada. Pole vaja tablette näiteks gripi vastu, see tuleks lihtsalt üle elada. Kulub 3…4 päeva (minul on kulunud 2 päeva, 3. päev juba jalul ja nõrguke, 4ndal olen taastunud) aga mingit nõrgenemist tehislikult pole sisse aetud. Sest on teada statistliselt kaselline suund, et tehislikku ravisaanud on edaspidi sama haiguse vastu vastuvõtlikumad. Erandiks on immuunsustekkelised haigused. Minulgi lapsena läbipõetud haigustest mõni enam ei kordu.
    Üldse ei tohiks haiguseks või ravivajavaks lugeda kriimustusi ja kergemat verejooksu. Paari päevaga on korp loomulikult peal ja järgmisel nädalal tuleb korpki maha. See jutt välismõjudest on valdavalt vale. Lihtsaim kaitse verelise kriimustuse vastu on inimese enda sülg. Olen alati ise süljega ravinud ja 100% edukalt.
    Seejuures pole ma ka mingeid “imeravimeid” otsinud ega vajanud.
    Kahjuks me levitame ka laste seas paanikat. Nägin koolis, kui üks plika (2.-st klassist) teistega mängis ja mingi oksa otsas end kriimustas. Kohe oli kisa lahti ja teised helistasid talle kiirabi välja, et nüüd jookseb verest tühjaks. Ja sõidetigi kohale 10km. Rahustati laps küll maha, kuid oli näha, et arst ja õed olid selgelt vale kutse tõttu häiritud ja pettunud.
    Seega peaks meie ülesanne olema hoopis muutma oma suhtumist nii haigustesse kui ka ravimitesse ja raviviisidesse.

  3. Ott 2 aastat ago
    Reply

    Eelmised kaks valitsust kaotasid ära arstiabi saamise võimalused kohapea. Lihtsalt sulgeti raviasutusi paljudes kohtades. See on vaid üks inimvastane kuritegu mida siis tehti. Vaesus aina kasvas, tekitati suured järjekorrad arstide juurde jne.

    • Ja 2 aastat ago

      nüüd keskbande vib kiirkorras rehvide kuriteod ise ellu ehk on kaasosaline. Mitte midagi pole Jurka bandiidid selle 2 aastaga taastanud, ainult süvendanud. Ja kui märtsi lõpust taas valitsusest minema löödud, siis kirevad täiest kõrist, et kõik teised on süüdi, mitte aga nemad.

  4. Rahva tervise hoidmiseks 2 aastat ago
    Reply

    vajab rahvast pingevaba elamist. Vajab tervet toitu ja muredest vabanemist. Rahvas ei vaja kaabakate (nagu Tarand) seebiga puhtaks pesemist. Rahvas vajab ausust, paremat töötasu ja kurnajatest, muidusööjatest vabanemist. Rahvas ei taha NATO kolistamist taevas ja sõja õhutamist naabritega.
    Rahval on meie valitsejate valedest kõrini.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.