Õigusasjatundjad: riigikogul võiks olla 91 liiget

Riigikogu istungitesaal. Foto: Riigikogu

Põhiseaduse asjatundjate kogu hinnangul võiks riigikogul olla mitte 101, vaid 91 liiget.

Kogu põhjendab ettepanekut asjaoluga, et riigikogu liikmete arv arvutati 1992. aastal, kui Eesti rahvaarv oli enam kui 1,5 miljonit elanikku, kuid 2108. aastal oli see langenud 1,3 miljoni elanikuni, selgub reedel justiitsministeeriumis tutvustatud raportist.

Kogu selgitab, et riigikogu töö sisu on muutunud ning vähetähtis ei ole selle töö vähene efektiivsus ning eriti siis, kui sellega kaasneb riigikogu tugiaparaadi suurendamine, sealhulgas riigikogu liikme personaalsete assistentidega.

Samas eeldab raporti kohaselt riigikogu liikmete arvu vähendamine kindlasti uue riigikogu töökorra seaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist.

Kogu leiab, et riigikogu liikmeks võiks järjestikku olla kaks koosseisu, et hoida riigikogu “värskena” ning vältida nn elukutselisi riigikogulasi ja piirata “broilerikasvandust”.

Asjatundjate kogu kinnitusel ei ole õigus valida ja olla valitud piiramatu (põhi)õigus, sellel on juba mitmed piirangud, nagu
vanus, kodakondsus, vabadusekaotus ning ei ole põhimõttelist takistust seada ka muid piiranguid.

Ettepanekud valmistasid ette riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu endine esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, endine riigisekretär ning alates mullu detsembrist riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernits, Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Rene Värk, vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste, endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo (kuni 13.11.2017) ning riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus (alates 13.11.2017), samuti endine presidendi õigusnõunik ja Tartu ülikooli riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay.

Valminud põhiseaduse asjatundjate kogu tegevusaruanne annab ülevaate võimalikest tulevastest kaalumist väärivatest riigiõiguslikest täiendusest Eesti põhiseaduses, ühtekokku sisaldab see 78 ettepanekut.

“Raportis leiab ettepanekuid alates põhiõiguste kataloogi laiendamisest, lõpetades presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri ametiaja muutmisega ühekordseks seitsmeaastaseks perioodiks. Ühtlasi on ettepanek sätestada põhiseaduses riigikaitse aluspõhimõte ja määratleda riigikaitse rahvusvahelise koostöö alused,” tõi Reinsalu näited tehtud ettepanekutest.

Kogu tegeles seitsme valdkonnaga: Euroopa Liit ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus (riigi organisatsioon/institutsioonid), kohtud, kohalik omavalitsus, demokraatia rakendamine ning põhiõigused ja vabadused.

Põhiseaduse asjatundjate kogu raporti koostamisel oli üheks sisendiks ka 20 aastat tagasi endise justiitsministri Paul Varuli juhitud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni koostatud raport. Toona aga polnud Eesti veel Euroopa Liidu ega NATO liige, samuti ei olnud välja kujunenud asjakohast kohtupraktikat.

3 kommentaari
  1. Meelis 2 aastat ago
    Reply

    Kuna nüüd on avaldatud Riigikogu kandidaatide kriminogeensus, siis see nagu viitab vajadusele kasvatusasutuseks nagu ENSV ajal oli Maardu Profülaktoorium , sealsed pidid tööl käima minimaalse palga eest ümberkasvamiseks ja kulutused arvati maha. Kui nüüd nimetaks Toompea Profülaktooriumiks, siis oleks see kokkuhoid – kasvavad ringi, töötades tasuvad oma kulutused ise, mitte ei hüvitata neile:), Olete nõus?

    tegelikult peaks nüüd meedia võtma kiiresti veel uudiseks – kuipalju need kirevad erakonnad, kes räägivad pereväärtustest – on tänasel päeval abielus ja mitu naist õnnelikuks teinud ? Ja nüüd 2019.a. pürgijad – palju neis on pereväärtuste kandjaid ? irw:)

    Jõudu meediale.

    p.s. Vabadusesamba ehk Aaviksoo risti remont pidi lõppema nüüd aasta kestnult, 31.jaan.2019.a.:) , aga tundub , et ongi Eesti sama rist ja viletsus ?100 olnud ? või 22+27?

  2. Ott 2 aastat ago
    Reply

    Riigikogus võiks olla 51 liiget ja vaid sellised, kes teevad tööd meie inimeste heaks. Laimajad, tublide inimeste tervise rikkujad ja vihavaenu õhutajad sinna ei kõlba.Sinna pole vaja ka küll tuntud inimesi kuid poliitikavõõraid. Kui inimene on mitmekülgne, tegutseb mitmel alal, siis on kindel, et tal pole aega tegeleda poliitiliste küsimustega. Mõned pürgivad sinna, et teenida kergelt raha, sest inimesed valivad vahest tuntuse järgi. Riigikogus ei peaks olema ka kohta sellistel kurikaeltel nagu on E.N.Kross ja temasugused, kes mitte midagi head pole teinud meie, kuid halba küll. Sellised on karistamatu ja istuvad Reformi tagatoas ja toovad hääli oma erakonnale laimates tublisid inimesi, koostades valestsenaariume ja õhutades vihavaenu. Eelviimasena mõeldi välja korruptsioonisüüdistused, ainult peamiselt keskerakondlaste suhtes. Tegelikud kõige suuremad korruptaiooni meistrid istuvad Reformi tagatos, kus neid ei tülitata.

  3. Põhimõtteliselt 2 aastat ago
    Reply

    on vigane selline “esindus”, mis kedagi ei esinda. Tõenäosusteooria nõuab 13000000-lise elanikkonna puhul 95% usaldatavuse jaoks vähemalt 1500 inimese otsust. 101 või vähem ahvi seda nõuet ei täida kuidagi.
    Ka ei saa rahvas ennast “esindajate” kuritegude vastu kaitsta. Seega on tänased esinduskogud maffiarühmitised.
    Ka mäeotsas pole 101 “esindajat”, vaid 6, sest klanni sees hääletatakse ikkagi pastaka järgi. Ja kuna võimul on 3, siis taandub võim juba 3 kätte. Mis esindatus see on?
    Ainus lahend on Eesti lüüa 99-ks ringkonnaks ja üle aasta vahetada välja 33 liiget. Ning väljakukkunu ei saaks tagasi enne 5 aasta möödumist, peab ju eluga ka tutvuma. Iga kindlast ringkonnast valitu ülesanne on vajalikud elukorralduse küsimused selgeks teha OMA ringkonnas ja leida neile ka rahva tahe. On see ka isiku enda omaga vastupidine, peab esindaja ikkagi järgima rahva tahet. Nii ei saa esindaja otsustada üle valinute pea. Seega peaks esindaja ise korraldama oma ringkonnas hääletusi erinevates küsimustes ja neid ka täitma.
    Kui Eesti umbes 700000 hääleõiguslikku jagada 99-ga, saan ringkonna suuruseks 7070 hääleõiguslikku. Nende järgi tulekski kokku panna ka ringkond. Et kõik hääleõiguslikud ei taha õiendada, on nende õigus ja tahe ning ka seda tuleb austada, mitte kedagi sundida hääletama nagu mõnes riigis on kehtestatud 50% vajalikkus.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.