15 parimat Euroopa-aastat
Eesti tähistab 15 aasta möödumist ühinemisest Euroopa Liiduga mais 2004. Sel puhul on kuni Euroopa päevani 9. mail valitsuse Stenbocki majale kuvatud Euroopa Liidu lipp. Peaminister Jüri Ratas rõhutas Eesti Euroopa Liitu astumise 15. tähtpäeval, et need üheskoos Euroopas oldud aastad on seniajani meie parimad. Ratase sõnul täitus Euroopa Liidu liikmeks saamisega 2004. aasta 1. mail Eesti üks suurimaid soove ja eesmärke. „Iseseisvuse taastamise järgsel olulisel ajal oli Euroopa meie jaoks olemas ning tervitas meid. Sellest sai ka meie rahu, vabaduse ja ühiste väärtuste tee,“ sõnas Ratas. „Pärast Teist Maailmasõda mõistsid toonased põlvkonnad hästi sõja tähendust ning mäletasid selle ääretut õudust. Seepärast ongi just rahu, vabadus ja riikide koostöö Euroopa kõige suurem saavutus,“ märkis peaminister.
Juhtkiri: Kriisivalimised Euroopa Parlamenti
9. mail peetakse Euroopas Euroopa päeva. Seekord teeb selle tähistamise eriliseks see, et kohe seejärel on startimas ka valimised Euroopa Parlamenti – juba 16. maist saab Eestis eelhääletusel või elektrooniliselt teada anda oma valikust. Aga valikutegemine on seekord tehtud keeruliseks. Kuigi Eestist valitakse Euroopa Parlamenti saadikuid juba neljandat korda, on sedapuhku tegemist poliitiliselt eriti väljakutsuva olukorraga nii kogu Euroopas kui ka Eestis. Kõigepealt on Euroopa laias laastus kõvasti lõhestunud. Ning see lõhe ei lähe enam nn vanade Euroopa Liidu liikmesriikide ja uute vahel, kelleks võib pidada juba 15 aastat Euroliidus olnud Eestit ja teisi Balti ja Ida-Euroopa riike, vaid see jookseb riikide ja rahvaste siseselt.
Yana Toom Jõgeval: Haridussüsteem vajab ühtset käsitlust digioskustest
Peagi tuleb ka jõgevamaalastel otsustada, keda volitada Euroopa Liidu parlamenti. Küllap andis selleks selgust kohtumine senise Euroopa Parlamendi saadiku ja Keskerakonna valimisnimekirja esinumbrina uude koosseisu kandideeriva Yana Toomiga. Sisukas mõttevahetus toimus möödunud teisipäeval Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis. „Kuuleme siis, mida Yana Toomil meile tarka öelda on,“ ütles kohtumist avades Jõgeva vallavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Heli Raevald. Yana Toom märkis, et Euroopa parlamenti kandideerimise kampaania kestab teist nädalat, ning meenutas üht emotsionaalset episoodi: „Ühes paigas oli meil vastas naine lillekimbuga, kes ütles, et kõik panevad kasvama sibulat, kuid temal on see köögivili juba mulda pandud.“
Jüri Pino: Mida kolevants meist mõtleb?
Miski traagika või paanika olla lahti. Seejuures üleilmne. Uudised meist levivat kulutulena. Kui muidu võiks hõisata, et me oleme kaardil, meie tuntus lendab taevasse, siis nüüd olla need väga halvad. Ei mingit rõõmustamist selle skaibi või e-riigi üle. Vaid et natsid, sead, ja kõik kohe hukkub. Riigikogus näidatakse kummalisi käemärke ja nimetatakse naisterahvaid igasugu koledate väljenditega. Ausalt, mina seda välja ei mõelnud. Üks ütles, et kui naine on emotsionaalselt üles köetud, tuleks see seisund kanaliseerida demograafiliste probleemide lahendamisse. Kust need igasugused selliseid sõnu küll teavad? Hea veel, et paradigma ja diskursus mängu toomata jäid. Nii et pisikene kahemõtteline naljakene kõlas ära küll; peenema valulävega neiudel punastamiseks põhjust. Paistab, et viimasel ajal on siinmaal pähe võetud, et pisimastki asjast tuleb teha tüli.
Betina Beškina: Haiguste ja hädade ees oleme kõik võrdsed
Vastutada Eesti suurima omavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eest on äärmiselt vastutusrikas töö, sest tegemist on valdkonnaga, mis puudutab meid kõiki – haiguse, puude, vanaduse ja häda ees on kõik võrdsed, seda sõltumata soost, veendumustest või staatusest. Tallinn on viimaste aastatega sotsiaalvaldkonda palju panustanud, ent ikka on veel palju teha, et parandada linlaste elukvaliteeti ja nende toimetulekut ühiskonnas. Linnal on kindel arusaam, et senisest enam peaksid tuge saama puuetega inimesed ja omaste hooldajad. Samuti on vaja luua ligipääsetavam ja takistustevabam keskkond ning linnaruum erivajadustega inimestele. Sotsiaalhoolekande valdkonna põhiliseks eesmärgiks on tagada erinevate linnaelanike gruppide sotsiaalne toimetulek.
Balti keti jõudmisest Maailma mäluregistrisse
Jõgeva eakate ühenduse Arukate Akadeemia kokkusaamistel on sageli teemaks Eesti aja- ja kultuurilugu. Hiljuti käis külas ajaloolane Küllo Arjakas, kes on olnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogus 1990–1992 ja Riigikogus 1999–2007 ning juhib praegu Tallinna Linnaarhiivi. Ta kõneles 23. augustil 1989 toimunud Balti ketist, mis viis Baltimaad maailmaajaloo-kaardile. Küllo Arjakas pealkirjastas oma loengu „Balti kett 30 – tuntud ja tundmatu“. Ajaloolane kirjeldas selle inimketi organiseerimise ja toimumisega seotud emotsioone, kümnete tuhandete inimeste seismist Eestis, Lätis ja Leedus (toona veel NSVL-i liiduvabariikides) ning selle sündmuse kaudu sõnumi edastamist N Liidu ja Saksamaa vahelisest kuritegelikust Molotovi–Ribbentropi paktist ning Baltimaade vabaduspüüetest.
Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 8. mai Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.