Riigieelarve vaagimisel selgus, et kõikide lubaduste elluviimiseks kohemaid raha pole. Pandi paika prioriteedid, aga opositsioon tõstis kisa. Sõna võttis reformierakondlik ekspeaminister Andrus Ansip, kes avalikult on lubanud praeguse valitsuse kukutada. Kuidas juristid sellist ähvardust kvalifitseerivad?
Rektoritele pandi suhu sõnad, et nemad „streigivad ja jätavad lõpuaktused ära”. Selle täisvale lükkas ümber Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Siis kerkis küsimus: kas meil tekib tasuline kõrgharidus? Aga mis selles halba oleks? Maailmas on tasuta õpet üsna vähe järele jäänud. Kui vaadata Eesti kõrgkoolides hariduse saanuid, siis siia nad ju eriti ei jää – kas jätkavad õpinguid välismaal või lähevad kohe sinna tööle.
Tasulise õppe korraldamisel oleks võimalik ennast pangalaenu toel koolitada, ja siis tööle asudes võlg tasuda. Muidugi saavad riigiasutused ja kaugemalevaatav erasektor teha lepinguid õppijatega, keda nad siin vajavad, ja tasuda nende õppemaksu. Vabanev riigiraha võiks minna teaduse toetamiseks.
Meie teaduse suur probleem ongi selles, et eriti palju ei teata sellest, mida teadlased teevad-leiutavad ja kui suur on nende töö omatasuvus. Siinkohal on küll kivi ajakirjanduse kapsaaeda: miks me vähe teame teaduses tehtavast ja selle vajalikkusest ühiskonnale? Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Sven Kirsipuu leidis, et riigivõlga ja eelarvemiinust ei pea tingimata stigmatiseerima, kui see aitab tulevikus rohkem jõukust kasvatada.
Kui kõne all on valimiseelsed lubadused, siis siin tegi selge ja ausa avalduse peaminister Jüri Ratas, teatades: „Eelarvestrateegia ei näe ette politseinike, päästjate, sotsiaaltöötajate ja õpetajate palgatõusu.” Mis aga ei tähenda, et edaspidi nende palgad ei tõuseks.
Tegelik rahastusviga sai alguse Andrus Ansipi juhitud reformierakondliku valitsuse ajal. Postimees kirjutas 30.05.2019: „Aastatel 2012–2013 oli Eesti riigieelarve mitte ainult nominaalses, vaid ka struktuurses puudujäägis. Just sellesse aega jääb ka näiteks töötukassa reservide sisuliselt riigistamine selleks, et eelarvet vähemalt näiliselt tasakaalus hoida. Just siis sai töötukindlustusest sisuliselt riigimaks ning just toonane otsus andis võimaluse reservide kasutamiseks vajadusel ka jooksvateks kuludeks, mida praegune Jüri Ratase valitsus on ka teinud. Andrus Ansipi jälg on sügavam, kui soovitakse tunnistada, ja seda on näha. Just Ansipi juhtimisel sai riigieelarve tasakaalust omaette fetiš või dogma, millest tuleb hammastega kinni hoida isegi siis, kui see pole mõistlik. Olgu kriis või buum.”
Tänane valitsus on selle rumaluse oma otsusega likvideerinud. Loomulikult ei saa me üle ega ümber loodetust madalamast aktsiiside laekumisest. Kogu selle aktsiisipoliitika kujundas Reformierakond! Ka siin pandi eelmisel aastal pidur peale, aga vahe teiste lähiriikidega oli juba liiga suureks kasvanud.
Üks olulisem tegur on ikkagi musta raha liikumine „ümbrikupalkades”. Miks lubada ettevõtetel pangast välja võtta sularaha? Aus arveldus oleks ikka läbi pangamaksete ning siis on see ka Maksu- ja Tolliameti terava kontrolli all. Kas poleks selleks aeg?
Samuti tuleks lõpetada mõnedele riigiametnikele „nõukogupalkade“ maksmine. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart teeb linnavalitsuses sellega algust. Nüüd olgu selleks aeg nii riigi- kui ka erafirmadel. Kokku hoida tuleb solidaarselt!
Lembe Hendla
Raha on küllaga! Iga aasta anname nüüd NELI Milli ÜRO-s uhkustamisele ajutise liikmekesena! Mis see meie vaesele rahvale pakub?
Järjekordse PARDIRALLI ja kerjamised väikelaste toetamiseks!
Pensionide asjus pole mõtet üldse rääkida.
Seega, elame rikkalt ja VIIE rikkama hulgas juba TÄNA!
Rahvasteliidus oli EW. Tänane pole EW vaid E(ns)V. Selleks, et EW pääseks Rahvasteliidu väidetava õigusjärglase ridades mingi sõnaõigusega tegutsema on vaja kodus tööd teha, ehk esmakordselt peale 17.6.1940 valida rahvaesindajad nii, nagu enne 17.6.1940 kord ette näeb. Need rahvaesindajad saavad siis ka EW-na esineda ja MRP osapooltega arved klaariks teha. Tänased E(ns)V esindajad koogutavad mõlema MRP osapoole ees. Saage täiskasvanuks.
EKRE võitis! Selles mõttes võit, et pidevalt väideti meedias ja sõnavõttudes, kuidas maailm on nüüd EKRE tõttu Eestile selja pööranud. Tõestus, et ei ole selga pööranud. Iseasi, kas saadud koht on saavutus ja väärtus…
Paarile isehakanud eliidile kõrgepalgaline töökoht – pehme maandumine maksumaksja rahakotil kus sisulised töökohustused puuduvad ja ringi tilbendamine mööda ilma on garanteeritud? Saksamaa ja Jaapan ei ole seal ja saavad kah “kuidagi” hakkama.
Eelkõige presidendi kommentaare silmas pidades võib see istekoht saada vahendiks, kuidas Eesti riigi tõelised liitlased meist eemale tõrjuda.
Eilsel EKRE kongressil sõnas siseminister Mart Helme, et Julgeolekunõukogusse pääsemine on kahe teraga mõõk. Nagu Kalevipoeg võime endal meisse mittepuutuvate konfliktide tõttu jalad alt lõigata, ütles ta.
Julgeolekunõukogusse pääsemise ja seal töötamise hind on ligi kümme miljonit eurot. Sellest viiendik läks kampaaniasse ning ülejäänu eesootava kahe tööaasta tarbeks. Olemasoleva ressursi arvelt välisministeerium seda teha ei jõuaks.
Mäletatavasti olid Julgeolekunõukogusse pääsemise kampaania vastu nii Eesti endine esidiplomaat Toomas Hendrik Ilves kui ka taasiseseisvunud vabariigi esimene peaminister Mart Laar.
Mart oma omavolilise Iisraelis pugemisega juba lasi endal jalad alt lõigata.
Kui Ansip on riigikukutaja, siis miks teda vangi ei panda?
See pole enam vihakõne.
See on avalik riigireetmine!
Ansipi selja taga on kogu ajakirjanduslik moguliosa ja sisse söödetud toiduahel.
Tema võib räusata aga süüdi tehakse Ekre.
Sotsid on jälle rehvidega kambas, olgugi, et saadeti kõneluste ajaks nurka seisma!
Lasteaed suures riigis.
puutub haridusse, siis tuleb eristada sunduslikku ja vabatahtlikku haridust. Sunduslik on meil põhikool, selleks tuleb tõesti raha üle kanda koolidele, sest pole mõtet anda raha õpilasele kätte, et siis tema tasuks oma hariduse eest.
Teine lugu on juba keskaga. See pole sunduslik, kuid suuresti vajalik. Kuni Mailis ei luba ka sitapeadel ülikooli minna, peaasi, et maksaks.
Kõrgkool on samuti vaba valik, järelikult pead sa maksma ise, sest miks peab keegi teine sinu kiiksu kinni maksma?
Lisaks on meil veel kutsekad. Paljuski on see päästepadi neile, kes ei taha või suuda edasi õppida siidivennaks. Kuid kutse nad saavad ja kasu sealt samuti. Seega peaks ka kutsekas olema tasuline.
Kuna aga lastel pappi pole, siis tuleb rakendada võlanippi. Käid koolis, saad võlga, ei käi, maksa seninegi kinni. Ja ole ori pikaks ajaks. Igati hea võte inimese õppima sundimiseks.
Tehke nii ja asi läheb joonde.
«Mis kuramuse Stalingrad, vana kommunist Ansip istub siiamaani Brüsselis!»
«Urmas Reinsalu, kommunismi kuritegude vastane võitlus on olnud teie teema poliitikas. Aga Brüsselis ja ka paljudes Prantsusmaa linnades on endiselt alles Avenue või Rue de Stalingrad. Mida te Brüsselisse saades selles osas ette võtaksite?» küsis Vaino Urmas Reinsalult.
«Mis kuramuse Stalingrad, las see Stalingrad olla, vana kommunist Ansip istub siiamaani Brüsselis! Tule taevas appi! Ma vaatasin, et Ansip hakkas laamendama ja ütlema, et Jüri Ratasel ei ole põhimõtteid. Kas panite eile seda tähele? (Reinsalu viitas Vilja Kiisleri intervjuule Reformierakonna esinumbri Andrus Ansipiga.) Vana kommunistliku partei nomenklatuuri ametnik tuleb õpetama noorele Eesti poliitikute põlvkonnale põhimõtteid! Kas ta oli Karl Vaino ajal kommunistlik karjääriametnik põhimõtete pärast, väärtuste pärast või konjunktuuri pärast, selgrootuse pärast? Rääkigu sellest nooremale põlvkonnale eestlastele, enne kui tuleb 21. sajandil meie rahvale õpetama, mis on väärtused ja mis on põhimõtted? Naera puruks!» vastas Reinsalu.
Vaadake, mis palka riik enda poistele maksab?
Kas ei saaks koomale tõmmata?
Samuti pole nii suurt riigikogu ega presidenti vaja!
Raha küllaga aga rahvale ei anta.
Kas sellist jeestit me tahdsime?
Tule taevas appi–kuidas peab raha jätkuma kui Ansipi valitsus lasi selle tuulde, vaesus aina kasvas. Mitte ühtegi õiget otsust ei võetud vastu tema valitsemise ajal. Negatiivset on nii palju et sellest võiks pikk jutt tulla. Nõuka ajal kurja kommunistina ja nüüd ümber pööratud kujul jätkab oma alatuid tegusid. see mida ta räägib on ebameeldiv. Luba meid viia viie parema riigi hulka aga hoopis oleme üks viimastest. Kritiseerida ta viitsib aga ei arvesta et eelmiste valitsuste tegematajätmised tuleb kõigepealt heastada. Kordagi ei tõstetud pensione ega abirahasid, kaotati ära võimalus saada arstiabi kohapeal jne. Meditsiinile raha ei antud samuti mitte teadusele ja ka teistesse kohtdesse mitte. Kui palju parem oleks meie elu kui poleks selliseid peaministreid nagu olid Ansip ja Rõivas. Kindlasti oleks meie elu palju parem kui Reformierakonna asemel oleks veel teine erakond nagu Keskerakond ja nad oleksid kogu aeg võimul.
Reformi lubadused enne Riigikogu valimisi tõotasid kulda ja karda.Lähemal uurimisel selgus et too oli hajutatud aastate peale ja veel enam ,sest koostöö partneritega tuleb samuti arvestada.Keskerakonna juhitavalt võimukoalitsioonilt aga nõuti kõikide lubaduste elluviimist ühe aastaga.Kui seda ei juhtunud läks lahti hundi ulgumiseks, kus refräänina kasutatakse iganädalase tellimustööna Reformi erakordset populaarsuse tõusu.