Keskerakonna esimees Jüri Ratas vaatas volikogu ees kõneldes tagasi nii Euroopa Parlamendi valimistele kui ka suure tähelepanu alla sattunud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsiooni esimestele kuudele. Peaminister tõdes, et vaatamata vajadusele eelarves kulutusi kokku tõmmata, ei kavatse Keskerakond loobuda ühest oma olulisest valimislubadusest, milleks on erakorraline pensionitõus.
„Keskerakonna jaoks on alati olnud oluline ka pensionäride toimetulek ning neile väärika vanaduspõlve tagamine. Eelarvestrateegia raames tegime olulise otsuse, et suurendame pensionäride maksuvaba tulu 50 euro võrra, et keskmine pension jääks ka pärast järgmise aasta korrapärast tõusu maksuvabaks. Täiesti kindlalt pole me loobunud ka ühest oma olulisest valimislubadusest, milleks on erakorraline pensionitõus. See on ametisoleva valitsuse jaoks igasuguse kahtluseta küsimus, mille peame tulevaste eelarvetega lahendama,“ sõnas Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Ratase sõnul peame me töötama, et meie ühiskonna jõukus jõuaks ka nende inimesteni, kes sellest seni vähem osa on saanud. „See tähendab lisaks vajadust tagada kõigile kättesaadav arstiabi, toetada maapiirkondi ja sotsiaalvaldkonda, panustada õpetajate, haridustöötajate, päästjate, tervishoiu ning siseturvalisuse töötajate ja teiste palgatõusudesse. Me ei saa oma väikeses Eestis jätta kedagi maha,“ lisas Ratas.
Jüri Ratase täispikk kõne:
Austatud volikogu liikmed!
Lugupeetud erakonnakaaslased!
Head külalised!
Ma alustan oma sõnavõttu tänusõnadega. Tänan teid kõiki südamest kogu töö ja panuse eest, mida te olete viimase pea aasta aja jooksul andnud. See on tähendanud panustamist Keskerakonna töösse, meie poliitikasse ning kahte järjestikkusesse valimiskampaaniasse. Need pole kindlasti olnud kerged pingutused. Nüüd saame sellest kõigest natuke puhata ja keskenduda teistele tegemist vajavatele asjadele. Järgmised valimised ootavad meid 2021. aastal, kui valitakse Vabariigi Presidenti ja kohalike omavalitsuste volikogusid.
Pisut enam kui kahe aastane valimistevaheline aeg annab meile võimaluse keskenduda sisulisele tööle riigis ja omavalitsustes ning erakonna tugevdamisel. Keskerakonnal on hea struktuur ja kindel võrgustik üle terve Eestimaa. Samuti on meil palju liikmeid ja toetajaid ning tubli tahe Eesti elu edasi viia. Paneme selle kõrvale meie selged ja edasiviivad seisukohad ning maailmavaate, mis on suunatud kõigi Eestimaa inimeste elu edendamiseks, sõltumata nende soost, vanusest, elukohast, emakeelest või muudest teguritest. See on võimas kooslus, mida peame järjekindlalt veelgi tugevdama.
Head sõbrad!
Mai lõpus toimusid Euroopa Parlamendi valimised. Nendel valimistel andis meile oma toetuse 47 799 inimest, mis moodustas 14,4% kõigist hääletanutest. Meie esinumber Yana Toom kogus väga tublid 26 990 häält, millega ta ületas oma möödunud korra tulemuse. Ka teiste kandidaatide tulemused andsid meie nimekirja heaks tubli panuse ning kõigi osa oli oluline. Kogutud toetusega saime taas kindlalt ühe mandaadi, millega täitsime endale valimiste eel püstitatud eesmärgi.
Enne valimisi ennustati mitmel pool erinevaid võimalusi, milliseks valimistulemused kujuneda võivad. Mõnes neist prognoosidest ei lubatud meile ühtegi kohta, teistes oodati ka kahte mandaati. Kaks Keskerakonna saadikut europarlamendis oleks kindlasti hea õnnestumise korral võimalik olnud, kuid pidime kampaanias arvestama ka reaalsuse ning erakonna rahaliste võimalustega. Meie seekordsed kampaaniakulud olid konservatiivsed ning jäid kõigist teistest parlamendierakondadest väiksemaks.
Pärast valimistulemuste selgumist on palju küsitud, et mida need tähendavad ning proovitud resultaati mõtestada. Üks levinud tõlgendus oli, et valimistulemus andis signaali rahulolematusest valitsusega ning arutati isegi, kas sellel saab olema mingi mõju meie riigisisesele poliitikale. Ma ei saa selle tõlgendusega paraku täiesti nõus olla.
Euroopa Parlamendi valimised on alati ühest küljest isikuvalimised ning suurt toetust pälvivad inimesed, kes on populaarsed või keda valija Euroopa teemadega seostab. Kindlate kandidaatide populaarsus ei käi alati sama jalga erakondade üldiste toetusnumbritega, mida uuritakse Riigikogu valimiste kontekstis. Vaadake või Marina Kaljuranna suurtulemust 65 549 häälega seekordsetel valimistel või meenutage näiteks Toomas Hendrik Ilvese 76 120 häält Eesti esimestel Euroopa Parlamendi valimistel. Ka Andrus Ansipi, Indrek Tarandi või Yana Toomi tulemused erinevatel eurovalimistel kinnitavad seda tõlgendust.
Toon veel mõne näite. 2009. aastal toetas valitsuses olnud Reformierakonda ja IRL-i kokku 27,5 protsenti valijatest ning kui me liidame sellele veel juurde vahetult enne valimisi valitsusest lahkuma sunnitud sotsiaaldemokraadid, saame 36,2 protsenti. Nüüd, eelmise kuu lõpus toimunud valimistel toetas valitsuserakondi Keskerakonda, EKREt ja Isamaad 37,4 protsenti valijatest.
Seega on muster eurovalimistel püsinud kõigil neljal korral sarnane ning seekordne valitsus saab kõigi Eesti Euroopa Parlamendi valimiste järjestuses tubli teise koha, jäädes vaid väga napilt parimale tulemusele alla.
Veel teisest küljest väärivad eraldi meenutamist 2009. aasta valimised, kui opositsioonis olnud Keskerakonda jäi kolmandast mandaadist lahutama vaid kümmekond häält. See tulemus oli toona meile küll suureks rõõmuks, kuid koalitsiooni tööle ja tervisele see tagantjärele teades mõju ei avaldanud. Reformierakond jätkas valitsuse juhterakonnana veel üle seitsme aasta.
Armsad erakonnakaaslased!
Keskerakonna otsus võtta pärast Riigikogu valimisi initsiatiiv, alustada ise läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks ning kaasata senise valitsemiskogemuseta Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, on toonud kaasa rohke tähelepanu ja avalikkuse surve. Loomulikult peame arvestama ka sellega, et valitsuse esimene kuu möödus valimiskampaania olukorras, mis seda temperatuuri veelgi palavamaks küttis.
Kriitika on oma jälje jätnud ka meie erakonna toetusprotsendile. See on olukord, mis eeldab meilt pingutust. Me peame suutma esineda positiivsete -algatustega, meil tuleb osaleda aktiivselt avalikus debatis ning lasta kõlada ka enda vaatenurgal ning edasiviivatel mõtetel. Poliitikutena on meie kohustus oma mõtteid väljendada, oma töö tulemusi esitleda ja oma arusaamasid selgitada. See on ainuke viis meie toetust kasvatada.
Praeguses valimistevahelises olukorras ei ole kõrgel või madalal reitingul mingit sisulist tähtsust, aga see peab sundima meid tööle. Pole mingit olulist erinevust, kas reiting on praegu 15, 25 või 35 protsenti. Kahe aasta pärast peab Eesti Keskerakond minema valimistele vastu taas esikoha pretendendina. See on kindlasti võimalik ja kahtlemata tõenäoline.
Poliitikas päevast päeva toimetades võivad tunduda meile mõned olukorrad ja probleemid täiesti enneolematud. Väikese süvenemisega saame aru, et paljutki sellest erakordsest on tegelikult juba varem olnud. Poliitika kipub ennast kordama ning seetõttu on meil vaja järjepidevust ja pikka meelt. Meil on vaja kogenud inimesi ja riigimehelikku mõtlemist.
Selle teema lõpetuseks tooksin veel vaid ühe tsitaadi Juhan Kivirähkilt, kes ütles ERRi raadiouudistele nii: „Parteide toetusnumbrites on näha, et praegune valitsuskoalitsioon on langenud sellise kriitika alla, mida mina 25-aastasest ajaloost ei mäletagi, et pärast valimisi oleks olnud“. Enneolematu kriitika tõepoolest, ainult et Kivirähk ütles seda vähem kui kaks kuud pärast 2015. aasta Riigikogu valimisi Taavi Rõivase ja Reformierakonna moodustatud valitsuse kohta.
Kallid kuulajad!
Pärast suurt avalikku tähelepanu on Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa erakonna valitsus sisenenud töisesse aega. Paljud koalitsiooniläbirääkimiste eel ja järel tõstatatud kahtlused on osutunud alusetuks. Küllap toob aeg selgust ja rahunemist ka teistes. Selge on ka see, et valitsuspartnerite tähelepanuväärsete sõnade asemel peame me kõik näitama silmapaistvaid tegusid. Just viimased aitavad Eesti elu enam edendada.
Üks oluline saavutus meie riigi jaoks oli 7. juunil toimunud ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme valimine. Eesti pälvis rohkete inimeste suure töö tulemusena paljude riikide usalduse ning kannab julgeolekunõukogu liikme vastutust aastatel 2020-2021. See näitab taas, et meie välispoliitiline joon on kindel ja muutumatu ning meie liitlased ja partnerid maailmas peavad meist lugu. Meid teatakse meie tegude järgi.
Eesti Vabariigi peaministrina seisan vankumatult selle eest, et meid seni nii hästi teeninud välis- ja julgeolekupoliitiline kurss püsiks ning kõik meie inimesed tunneksid end Eestis hästi ja hoituna.
Sõnastasime selles samas vaimus valitsuses oma üldiste eesmärkidena, et seisame sidusa, oma inimesi ja pere loomist väärtustava riigi eest, kus kõik tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna. Meie iseolemise olulisteks sammasteks on tugev kaitsevägi ning aktiivsus rahvusvahelises koostöös, kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Tegutseme, et vähendada bürokraatiat ja toetada tarka majandust, mille vundamendiks on teadus, arendustegevus ja innovatsioon. Nende eesmärkide saavutamiseks oleme kirja pannud mainitud prioriteetidest lähtuva 100 päeva plaani ning kinnitanud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi. Suure töise katsumuse ja olulise kondiproovina seisis meie ees ka riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2020-2023.
Eelarvestrateegias on järgneva nelja aasta riigieelarve mahuks plaanitud veidi rohkem kui 48,5 miljardit eurot. Järgmisel aastal on kulude maht ligikaudu 11,7 miljardit eurot, mida on pool miljardit enam kui tänavu. Riigi rahalisi kavasid tehes peame endiselt oluliseks, et püsiks struktuurne tasakaal ja väheneks riigi võlakoormus. Täpsemaid plaane saame teha juba sügisel kui hakkame koostama järgmise aasta riigieelarvet. Selleks valmib Rahandusministeeriumil suve lõpuks uus majandusprognoos, milles on riigi rahalised võimalused selle hetke parima teadmise kohaselt lahti kirjutatud. Praegune pilt näitab siiski kokkuhoiu vajadust, sest ministeeriumi rahandusspetsialistide arvutused näitavad, et praegusel kursil kulutab valitsussektor veidi üle oma võimete. Seega tuleb töökorraldus ja kulud kriitiliselt üle vaadata.
Oluliste punktidena saame siiski juba riigi eelarvestrateegia pealt öelda, et panustame jätkuvalt tõsiselt riigikaitsesse, et kulutuste osakaal püsiks üle kahe protsendi meie sisemajanduse kogutoodangust. Sellele lisanduvad liitlaste võõrustamise kulud ning täiendavad kaitseinvesteeringud 20 miljoni euro ulatuses. Palju on räägitud ka teadus- ja arendustegevuse lisaraha vajadusest. Panustades teadusesse saame kindlustada oma riigi edu ja majanduskasvu ka tulevikus ning just seepärast otsustasime, et see saab olema üks valdkond, kust praeguses seisus ei saa midagi ära võtta. Lisaraha abil kindlustame, et teaduse rahastus püsib senisel tasemel 0,71 protsendi juures meie SKPst. Loomulikult püsib meie ambitsioon tõsta see tase ühe protsendini niipea, kui riigi rahanduse olukord seda võimaldab.
Keskerakonna jaoks on olnud oluline ka pensionäride toimetulek ning neile väärika vanaduspõlve tagamine. Eelarvestrateegia raames tegime olulise otsuse, et suurendame pensionäride maksuvaba tulu 50 euro võrra, et keskmine pension jääks ka pärast järgmise aasta korrapärast tõusu maksuvabaks. Täiesti kindlalt pole me loobunud ka ühest oma olulisest valimislubadusest, milleks on erakorraline pensionitõus. See on ametisoleva valitsuse jaoks igasuguse kahtluseta küsimus, mille peame tulevaste eelarvetega lahendama.
Sugugi vähem oluline pole siinkohal mainida lisarahastust Elronile uute rongide soetamiseks või ka saarte ja mandri vaheliste laeva- ja lennuühenduste parandamisse.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli Eesti majanduskasv 4,5 protsenti. Eesti keskmine palk oli samal ajal 1341 eurot ning isegi hinnatõusu arvesse võttes kasvasid meie inimeste sissetulekud 5,5 protsenti. Meie tööhõive numbrid püsivad enneolematult tugevad. Rahvusvahelised reitinguagentuurid hindavad Eesti majanduskeskkonda ja konkurentsivõimet jätkuvalt kõrgelt.
Sellises olukorras ei saa me jääda loorberitele laisklema, vaid peame töötama, et meie ühiskonna jõukus jõuaks ka nende inimesteni, kes sellest seni vähem osa on saanud. See tähendab vajadust tagada kättesaadav arstiabi kõigile, toetada maapiirkondi ja sotsiaalvaldkonda, panustada õpetajate, haridustöötajate, päästjate, tervishoiu ning siseturvalisuse töötajate ja teiste palgatõusudesse. Me ei saa oma väikeses Eestis jätta kedagi maha.
Austatud saalisviibijad!
Lõpetan oma kõne sealt, kust seda ka alustasin – Euroopa Liidu asjadest. 6. juunil kiitis Vabariigi Valitsus heaks minu ettepaneku esitada Kadri Simson Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks. Kadri esines sel nädalal volinikukandidaadina ka ettekandega Riigikogus, vastas rahvasaadikute küsimustele ning teenis ära nende toetuse. Järgmised ärakuulamised seisavad tal ees juba Euroopa Parlamendis, mis lähevad kindlasti sama edukalt.
Kadril on pikaajaline kogemus Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega koos töötamises. Eelmise valitsuse majandus- ja taristuministrina juhtis ta Euroopa Liidu Nõukogus meie eesistumise ajal hästi, pühendunult ning tulemuslikult siseturu, energeetika ja transpordiküsimuste valdkondi. See on andnud talle suuremat tuntust ning teda hinnatakse ka Euroopa Liidu ametikaaslaste poolt, mis annab talle parimad eeldused volinikuna läbilöömiseks.
Euroopa Komisjoni voliniku ametikoht on kahtlemata üks suuremaid vastutusi, ning kaalukamaid kogemusi, mis Eesti poliitikule võib osaks saada. Ma usun, et Kadri tunneb seda kaalu hästi ning tuleb selle tööga suurepäraselt toime. See saab kindlasti olema mõneks ajaks oluline kaotus Keskerakonnale, kuid võit Eestile ja Euroopale.
Jõudu Keskerakonnale!
Jõudu Eestile!
väga õige sõnum. Nagu KaKa kuulutas et võitleb viimse veretilgani Jurka valitsuse vastu, nii kuulutab Jurka nüüd ise et võitleb viimase veretilgani surmaeelikutele altkäemaksu eraldamise eest. Kuid kindlasti ei tee Jurka midagi et pinss moodustaks eelarvest kindla osa ning sellega ei mängitaks nagu …ga (midagi ebameeldivat lõi pähe, ma parem jätan väljendamata).
Hõise majanduskasvu ja sissetulekute kasvu üle on sisutühi. See ei kajasta vähimalgi määral ostuvõimet ega selle kindlust. Tunnistagem et me pigem sööme teiste äravisatut kui oleme võrdväärsetena koos laua taga.
Kuna Jurka ise ei viitsi Kesknädalat lugeda, siis öelge talle edasi, et Kivirähk käändub Kivirähk:Kiviräha (seda teab iga õige eestlane!), mitte Kivirähki. Nagu ka lapsed sõidavad rattaga, mitte ratasega. HÄBI!
Jurka eksib ka hinnangutes. Kõigepealt küsitakse meil ainult 1 ehk kõige eelistatumat, jättes välja teisase ja kolmase eelistatuse. Nii tekibki suur moonutatus tulemustes ja popimaks loetakse see bande, mis sisuliselt oleks alles 3. või 4.
Samuti on vale jaotada mingi bande toetust 100% piires, see näitab küll pooldatavust ainuhääle põhimõttel, kuid ei ütle midagi, kas mingi bande on oma 55%-selt toetuselt tõusnud 58%-le või langenud 51%-le. Nii jääbki meil meie lollsotsioloogide tõttu teadmata, et ainuhäälega eelistatu lang võib olla tunduvalt suurem ja vastupidi. Ent asja sisu kedagi ei huvita. Eks olnud ju Jurka kõnegi linnukeseks tavalises lahtris, millega midagi teha pole.
ÄRA MÖLISE ! PINSITÕSTMINE POLE ALTKÄEMAKS, VAID VÕLG , MIS TULEB TASUDA OMA EELKÄIJATELE.
TSIVILISEERITUD ÜHISKONNA PÜHA KOHUS.
SINA, MATSIMÜHAKAS NIMETAD EAKAID SURMAEELIKUTEKS – TALLI JA KERETÄIS PEKSA .! SEAL ON SU KOHT , ET SINUSUGUSELE MATSILE SAAKS NIIGI PALJU KOMBEID P…st PÄHE PEKSTA, ET SIND KULTUURINIMESTE
LÄHEDUSES PIDADA VÕIMALIK OLEKS. HAKKAN BALTISAKSU MÕISTMA KÜLL.
KARDAN, ET KA HOBUDE JUURES SIND PIDADA EI SAA, NAD EI TALU TIGEDAID, ROHKEM KUI PEKSU AJA.
elutee vastu ei saa. Algab see töötamiseelikust, siis töötamiseast ja lõpetab surmaeelikuiga. Seda vastupidiseks muuta ei saa ning seda tuleb tunnistada. Pole vaja olla nii tundeline. Kui püiad 70-selt üle, jääb süda seisma ja kööga.
võta arvesse, et iga süsteemiväline rahaannetus sinu enda taskust sulle on poliitiline altkäemaks. Niipalju võiksid majandusest ikka teada.
To Jurkalt. Kas te olete keeleteadlane? Käisin möödunud aastal TPI-s või nüüdses TalTehis Mati Hindi loengul eesti keelest ja selle kasutusest. Kuna ma ise pole praktiliselt eesti grammatikat õppinud -ainult 3 aastat keskkooli lõpus ja siis veel TPI õhtuses ehitust, siis kirjutan pigem kuulmise järgi, kasutades nn köögikata keelt. Mis teha, kui olles Siberis lastekodus, pidin õppima vene keeles. See selleks. Enne, kui Mati Hint alustas loengut, tutvustas teda lgp. tehnikateaduse professor M.Hindi tegevusest Tallinna Ülikoolis. Esimese lausena M.Hint kritiseeris professorit, kui valesti ta räägib eesti keeles. Loengu lõpus oli mul häbi, et eestlasena ei oska ma üldse rääkida ja kirjutada. Minu kõrval istuvad kõrgharidusega inimesed nentisid samuti, et õppides küll eesti koolides, ei oska nad eesti keeles rääkida.
praegu alluda nimemoonutustele, siis peaks rääkima ka Mati Hintist. Kaja ja Siim Kallasest ju räägitakse nagu oleks see enesestmõistetav. Ometi jõuti juba 1930ndatel otsusele, et ülakoma ja nime algkuju kasutatakse ainult amertlikus paberis, nt passis ja valitsuse ürikutes (Oskar Kallas’ele).
TTÜ-st niipalju, et seda ei osata isegi hääldada. 1-punktilise hariduse sünnitaja Aaviksoo tahab, et seda nime kirjutataks orjalikult TalTech ja hääldataks [taltek], kuid võimalikud on viimasel juhul palju muidki, kõik põhjendatud:
[tältek] – just jänkid moonutavad selle a ä-ks
[taltehh] – oleks meile arusaadavam, sest meil on tehnoloogia
[tältehh] – segu meie tehnoloogiast ja jänkilikust ä-st
[tooltek] – võrdluseks salt – sool hääldus
[tooltehh] – segu taas jänkilikust ja meie hääldusest ja arusaamast
[toltetš] – ch tavahääldus
[tältetš] – jänkilik + ch hääldus
Meenutan veel, kuidas selgitati välja komeediarvutaja Halley hääldus. Nüüd hääldatakse teda moonutatult [häli], kuid tema eluajal [hooli]. On ju ka inglise all hääldus [ool]. Mina kutsungi seda Hooli komeediks, teised aga vanamoodi ehk moonutatult. Nagu paljusid Vana-Kreeka nimesidki (Sookrates – vale, Sokraates – õige).
Aga kui rumalus saab pidevalt väetist, siis mahehääldus polegi võimalik.
ON ASJU, MILLE VASTU EI SAA, AGA MIDA EI NIMETATA NAGU SÜLG SUHU TOOB JA LOLL MÕISTUS VÄLJA SÜLITAB.
IGAL KEELEL ON OMAD NÜANSID, MIS VÄLJENDAVAD SUHTUMISI, NÄITAVAD SELLE KEELSE RAHVA EETIKA JA KULTUURITASET, TEMA TSIVILISEERITUSE ASTET, FILOSOOF. JA TEOLOOG. ALUSPÕHJA KOMMETE = TAVA KUJUNDAMISEL.
MIDA KEHVEMAL JÄRJEL NEED ON, =ARMETUMAD, MATSLIKUMAD, KASVATAMATUMAD -SEDA NII ISIKUTI KUI RAHVUSETI, SEDA PAREM ON NEED VAIKSELT PARIMATE EESKUJUDE JÄRGI ÜMBER KUJUNDADA, NII KUJUNDATAKSE KA KEELT. INIMESEL ON KEEL MÕISTUSE JA TUNNETE =SUHTUMISTE VÄLJENDUS.
SINA OMA KASVATAMATUSEGA, VÄHEARENENUD KEELEVAISTUGA EI MÕISTA, MIDA SUUST VÄLJA AJAD.
SELLEGA SA RIKUD KEELT JA TEED MEID TOLAKS MUU MAAILMA EES.
JUST TUNDELINE MAKSABKI OLLA = PEAB OLEMA. MÕISTUS VÕIB ALT VEDADA , SEST ON SÕLMITUD PRAGMATISMIVÕRKUDESSE ,VALEDESSE; ARENEMATUSESSE, VASTUTUSTUNDETUSSE; ÄRAOSTETAVUSSE jne. SÜDAMETUNNE-TUNNISTUS AGA EI EKSI.
JA NÜÜD PALUN, OLE NII LAHKE JA SELGITA ÜKSIPULDI ÄRA, PUUST JA PUNASELT – KUIDAS SEE SKP SOTSIAALOSA ANDMINE KOHESELT PENSIONITEKS VÄLJA NÄEB JA TOIMUB, SINU JUTTUDEST ON ARU SAADA NAGU VÕIKS SELLEGA KOHE 800 EUR TÕSTA PENSIONID JNE. MILLINE VASTUTUS JÄÄB TEENUSTE OSAS PENSIONÄRILE=ISE MAKSAD JMS:
peab olema kindlas suhtes eelarvega. Nii käib ta kaasas elukallidusega ega ole vaja selle üle kaubelda ega oodata armuande omavahel kisklevatelt politikaanidelt.
KUI PINSS PEAB OLEMA KINDLAS SUHTES EELARVEGA, SIIS KAS KOGU SELLE REFORMARITE VALITSUSAJA
TA POLNUD SEDA MITTE VÕI OLIME ÕUDSETES KAHJUMITES OMA SKP-ga ???
JA KUI NÜÜD KIUNUDES MANGUME KERJUSESISSETULEKUTELE LISA,/ NÄIS KUI PALJU JA KELLELE , KUNAS SEE TULEB/, SIIS KAS PEAME N.Ö. TAGASI NÕUDMA SEDA SUHTUMIST, MIS ENNE REFORMAREID IDUSID AJAS,
ET MEID KA INIMESTEKS PEETAKS JA ELATUSTASE MEIL TAAS LIIGA MADALAKS EI JÄÄKS, VÕRRELDES SKP-ga, HARJUMUSPÄRASELT, MIDA hr.JÜRI LUBAB KÜLL TÕSTA ERAKORRALISELT, AGA KAS TA SEDA KA ÕIGLASELT TEEB SKP-ga VÕRRELDES. VÕI TEEB ISEGI ROHKEM, N.Ö. TAGASIULATUVALT, SEST ASJAD ON JUBA NII HAPUKS LÄINUD, KASUTADES SEEJUURES NIMETUST ERAKORRALINE.
SEST VAATA, KULLA MEES, ALATI ON JU RAHA ROHKEM “VAJA” MUJALE, MÕTTETUSTELE , SELLEKS, ET TEATUD GRUPID SAAKSID END MEIESUGUSTE OSAST KÕVASTI KOSUTADA. JA SIIS ÖELDAKSE, ET SKP EI VÕIMALDA. JA SOTSIAALOSA MÄÄRAMINE SKP-st, SELLEGA ANNAB JU MÄNGIDA JA TINGIMATA RIHMA PINGUTADA /Ligi jt. samas.soovitused /KA HEADEL AEGADEL JA KELDRISSE KONSERVE OSTA.
SA EI VASTANUD MU KÜSIMUSELE – KAS NEED 800 SED PINSID VÕI ROHKEM, MILLEST SA OLED KIRJUTANUD, TULNUKSID SELLESTSAMAST ” SÕJATARBEKS” LÄBITÕMMATUD SKP-st, VÕID SA SEDA LUBADA JA KINNITADA ? SEST NII PALJU JÜRI EI TÕSTA PINSSI MITTE…
PALUKS ARVET JA ARVESTUSI. KIGI ÕIGEM OLEKS KARU NAHKA UURIDA JA JAGADA SIIS, KUI KARU LASTUD ON.
HEADE TERVITUSTEGA SINU KOMBEÕPETAJA.
Keskerakondlik valitsus püüab teha kõik mis võimalik meie rahva heaks aga eelnevalt on tehtud nii palju vigu et nende parandamine võtab aega. Ansipi ja Rõivase valitsemiste ajal vaesus aina kasvas, kordagi ei tõstetud pensione ega abirahasid aga selle eest anti teistele riikidele raha, üksi Ukraina sai miljoneid. Praegu tõsteti õpetajate palka mis oli häbivöörselt väike, anti raha meditsiinile ja haridusele. Reformistlike valitsuste ajal seda ei tehtud ja kaotati ära isegi ravisaamise võimalused kohapeal. Ma ei tea ühtegi asja mida eelmised valitsused oleksid õigesti teinud ja läheb aega kui need vead saab parandatud, peab kannatust varuma ja mitte segama praeguse valitsuse tegevust. Keskerakonnal on alati olnud kõige tähtsam meie inimeste elatustaseme tõstmine mille eelmised viisid viimaste hulka. Kahjuks isamaalastel on tähtsam sõjaline tegevus kuigi keegi ei kavatse meid rünnata ja kui kavatsekski ei läheks ükski riik Venemaa vastu sõtta ja need armetud sõjamoonad mida me raha raisates ostame ei aita meid sugugi.ja samuti NAtO kohalolek kes pole kedagi kaitsnud. Kuid isamaalased on tasakaalukateks muutunud ja jätnud need riukad mida nad varem tegid ja hea seegi. Reformierakondlasi aga ei paranda miski nad jätkavad samas vaimus segades teiste tööd.