Rootsi Keskerakond kiitis oma üldkogul heaks terve rea uusi poliitikapakette. Nii mõnigi neis toodud ettepanek vääriks järgimist ka Eestis. Kõige raskem valik seisab erakonnal siiski veel ees.
Teatavasti järgnes eelmisel sügisel Rootsis toimunud parlamendivalimistele pikem lehmakauplemine, mis päädis tänavu jaanuaris kokkuleppega, mis lasi jääda võimule sotside ja roheliste punarohelisel valitsusel. Keskerakond ja liberaalid nõustusid toetama selle püsimist (kuigi kuulusid valimistel opositsioonilisse paremtsentristlikku allianssi), et hoida valitsusest eemal Vasakpartei ja Rootsi Demokraatide mõju. Pikemalt oli sellest juttu käesoleva aasta 23. jaanuaril Kesknädalas ilmunud artiklis “Keeruline olukord Rootsi valitsemises jätkub”.
“Saavutatud kokkulepe on kaugel meie unistustest, kuid see on parim lahendus raskes parlamentaarses olukorras,“ rõhutas siis Keskerakonna esinaine Annie Lööf. „Tuginedes sellele liberaalsele reformiagendale, saame lasta sotsiaaldemokraadi peaministri ametikohale. Me oleme ka valmis tegema koostööd eelarve osas, võttes iga aastat eraldi. See aga eeldab, et kõik neli erakonda seisavad selle kokkuleppe taga.”
Jaanuaris sõlmitud kokkulepe on seni pidanud ning tänu sellele on Keskerakond näinud või peagi nägemas ka mitmete oma ettepanekute, valimistel antud lubaduste teostumist. Näiteks langeb alates 1. jaanuarist poole võrra osaühingu asutamisel nõutava osakapitali suurus. See saab olema 25 000 Rootsi krooni ehk umbes 2340 eurot – seega isegi väiksem kui meil Eestis, kuigi olukord ei ole päris täpselt võrreldav, sest siin saab osaühingu asutada ka sissemakset tegemata (sellisel juhul ei saa sealt lihtsalt kasumit välja võtta).
Sarnane alampiiri langetamine viidi läbi 2010. aastal, mil võimul oli paremtsentristlik allianss. Selle tagajärjel kasvas Rootsis hüppeliselt uute ettevõtete asutamine. Umbes 95% ettevõtetest asutatakse seal väikseima nõutava algkapitaliga. Nüüd loodetakse näha samasugust mõju.
Keskerakonna sõna maksab
Tuleva aasta riigieelarve osas valitsusparteidega peetud läbirääkimised olid Keskerakonnale samuti edukad. Saavutati mitmeid maksukärpeid, millest saavad otsest rahalist kasu nii maapiirkondade elanikud kui ka pensionärid. Samas aga suurenevad investeeringud raudteedesse ja rongidesse, teede korrashoidu ja maapiirkondi kiire internetiühendusega varustava lairibavõrgu ehitamisse. Keskerakond seisis ka selle eest, et kasvaksid toetused päikesepaneelide paigaldamiseks ja negatiivse emissiooniga (kasvuhoonegaase siduvate) tehnoloogiate kasutuselevõtuks.
Lisaraha läheb veel sotsiaalhoolekandesse ja tervishoidu (näiteks laste ja täiskasvanute psühhiaatriale, et vähendada järjekordasid) ning tööhõive parandamisega seotud meetmetele, sealhulgas asüülitaotlejate keeleõppe parandamisse. Lühidalt: tulemusega võib rahul olla.
Tundub, et asjade senise käiguga on jäänud enam-vähem rahule ka Keskerakonna valijad. Eelmise aasta septembris koguti valimistel 8,6% häältest, mis andis parlamendis 31 kohta 349-st. Praktiliselt sama tulemus saadi aastal 1991, pärast seda kõiguti valimistel 5–8% vahel. Küsitlused näitavad, et praegu püsib erakonna reiting eelmisel aastal valimistel saavutatud tasemel.
Punarohelise valitsuse toetamisega võttis Keskerakond riski kaotada osa senistest valijatest, sest valimistele oli mindud ju paremtsentristliku alliansi liikmena, aga vähemalt seni ei ole see risk realiseerunud. Keskerakonna tulevasi valimisstrateegiaid silmas pidades peaks sellest saama ilmselt tõsine mõtlemise koht.
Rootsi Keskerakond sündis 1913. aastal agraarparteina (praegune nimi võeti 1957. aastal), mis tegi 1933–1957 korduvalt valitsuskoostööd sotsidega, kuid hakkas neile seejärel vastanduma. Tänu sellele tõusti vahepeal isegi kodanliku bloki juhtivaks jõuks, aga külma sõja lõpuks oli see strateegia ennast ammendanud. 1994–1998 tegi Keskerakond sotside vähemusvalitsusega koostööd samalaadse kokkuleppe alusel, milleni jõuti tänavu. Toona järgnes sellele valimistel ränk tagasilöök – 1998. aastal koguti vaid 5,1% häältest, millest kehvem tulemus on saadud üksnes 1914. aastal, kui erakond oli alles tegevust alustanud, veel suhteliselt väike ja tundmatu.
1998. aasta krahhi järel pöörduti tagasi oma varasemate liitlaste juurde. Paremtsentristliku alliansi liikmena oli Keskerakond valitsuses aastatel 2006–2014. Käesoleval sajandil on erakonnas järjest tugevnenud neoliberaalne suund, sisuliselt nihkumine paremale. Nüüd aga näib, et Keskerakonna valijad on siiski valmis neelama alla ka koostöö sotsidega, kui see teenib nende huve, vastab nende väärtustele, aitab ohjeldada äärmusparteide (ühelt poolt Vasakpartei, teiselt poolt Rootsi Demokraatide) mõju valitsuse poliitikale.
Üldkogul seati sihte tulevikuks
26.–29. septembril Karlstadis toimunud üldkogul valiti uuesti ametisse erakonna juhtkond. Esinaisena jätkab Annie Lööf (sünd. 1983), kes on täitnud seda rolli juba kaheksa aastat. Juhatuses on ka uusi nimesid, aga suuri muudatusi seal siiski ei tehtud, sest selleks ei ole hetkel mingit põhjust. Põhitähelepanu läks üldkogul uute poliitikapakettide heakskiitmisele.
„Keskerakond on selline erakond, mis võtab vastutuse. Me oleme ka edaspidi Rootsi liberaalne mootor. Eelarvesse saime sisse palju olulisi ettepanekuid ja nüüd langetame oma erakonna üldkogul otsuseid asjade kohta, mis saavad tegelikkuseks eelseisvatel aastatel,“ kuulutas Lööf, kelle sõnul seistakse lühidalt öeldes selle eest, et Rootsil oleks vabam, rohelisem ja turvalisem tulevik.
Kõige põhjalikumalt võeti üldkogul ette tervishoiupoliitika, kliimapoliitika ja maaelupoliitika. Siinkohal peatun vaid mõningatel punktidel, mis puudutavad Euroopa Liitu laiemalt, sest need võivad ju mõjutada ka meid.
Kliimapoliitika osas tahab Rootsi Keskerakond seada rangemaid eesmärke nii Rootsile kui ka Euroopa Liidule tervikuna, et saavutada aastaks 2040 kliimaneutraalsus. See tähendab, et õhku ei tohiks paisata rohkem kasvuhoonegaase kui parajasti siduda suudetakse. Selle saavutamiseks tahetakse karmistada järk-järgult ka kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemist. Ühtlasi leitakse, et EL-i kaasinvesteeringud energeetikasse ei tohiks minna fossiilkütustega seotud harudesse.
Maaelupoliitika osas tahetakse viia EL-i tasandil sisse üldine ja tugev loomakaitseseadusandlus, mis tõstaks loomakaitse kogu liidus vähemalt Rootsi tasemele. Samas leitakse, et Euroopa Liidu solidaarsusfondi vahendeid, mis on nähtud ette liikmesriikide abistamiseks suurte looduskatastroofide korral, peaks saama kasutada ka ennetavate meetmete rahastamiseks. Üle tahetakse vaadata euroliidu regulatsioonid relvaseaduste kohta, et takistada ühest küljest relvade ebaseaduslikku levikut ja kasutamist, teisest küljest aga hõlbustada jahimeestel ja sportlastel seaduslikult reisimist ja kauplemist oma relvadega Euroopas.
Need on vaid mõned sihid ja eesmärgid, mille saavutamise nimel Rootsi Keskerakond eelseisvatel aastatel töötab. See, kui edukaks see töö osutub, sõltub muidugi paljuski sellest, kas samas suunas saadakse liikuma ka Rootsi valitsus. Hetkel näib, et väljavaated on selles osas head.
Keskerakonna järgmine korraline üldkogu toimub 2021. aasta septembris, mil parlamendivalimisteni jääb vaid aasta. Selleks ajaks tuleb mõelda enda jaoks selgeks ka see, kuidas nendele valimistele minnakse – kas taas osana paremtsentristlikust blokist või hoopis blokkidevälise tsentristliku jõuna, mis kuulutab juba enne valimisi, et on valmis jagama valitsusvastutust nii kodanlike erakondade kui ka sotsidega. Praeguse seisuga võiks soovitada pigem viimast.
seltsimehed Kesknädalast ei maini seda tähtsat tõika, et needsamad svenssonite keskbandiidid toetavad pederastidele ja Rootsi islaamistamisele veelgi suuremat rahakülvamist? Nagu Pede-Tanel Eesti euroliiduvabariigis. Tahavad ju svenssonite keskbandiidid, et juurde ehitataks uusi mošeesid, samal ajal kirikute osakaal aga väheneb. Nagu kasvab muslimite ja kahaneb kristlaste arv.
Ehk võiks seltsimehed Kesknädalast kirjutada sedagi, kuidas Muhammad rohelise buldoosriga lükkas maatasa meile tuntud Bullerby kui uskmatute ühe hälli?
Me ei saa end Rootsiga võrrelda, sest see on heaoluriik kus ei topita oma nina teiste riikide siseasjadesse. Muidugi on Keskerakond igas riigis parim ka meil. Õnneks Rootsis pole olnud nii raskeid aegu nagu meil. Tore et saime vabaduse, kuid üks raskemaid aegu oli vabas Eestis Laari valitsemisaeg kus tekkisid kodutud ja prügikastiinimesed, korteri hinnad tõusid kõrgele, pensione, abirahasid ega palku ei tõstetud, jne. Siis oli väike hüngetõmbe aeg kui peaministriks sai S.Kallas ja seejärel Ansipi ja Rõivase valitsuste ajal vaesus aina kasvas ja tehti üks vale otsus teise järgi. Kui meil poleks olnud selliseid valitsusi oleks meie elu palju parem kui praegu. Reformierakondlased saavad hääli mõjutades inimesi laimu ja valesüüdistuste teel. Kui meil poleks Reformierakonda oleks meie elu palju õiglasem, edukam ja rahulikum.. Rootsil läheb kindlasti ka edaspidi hästi. EL-u peale ei saa loota ja elu on näidanud et Keskerakonnad valitsused riigis on parimad, ausamad ja töökamad.Arvatavasti pole Rootsis ka vaja võõrväge toita ja teisi riike abistada. Raha läheb oma rahva tarbeks. Armsad on Euroopa edukad väikeriigid.
Siin on tavaks saanud parandada vead, ma teen ka seda. Peab olema–hingetõmbeaeg,
kes keelab teil heaoluriik olla?
prügikastirahvas pole minu teada praegugi veel kadunud. Eelmised ammu tükkis oma loomadega küilmunud ära või üles paistetanud (külm teeb seda ja tapab sedaviisi) uued peale tulnud.
teised paistetavad vaikselt kodus omas viletsuses.
teil aega küll, teie arutate, vaatlete, mõtlete, seate prioriteete.
kilplastega ehk saab ,kui juba võrdlemises läks.
Muidugi on heaoluriigini veel tükk maad minna. Kõigepealt tuleb parandada need tohutud vead mida tegi eelmine valitsus. Inimesed peavad saama elada inimväärset elu. Tuleks taastada ka võimalused arstiabi saamiseks kohapeal mille le Ansip lõpu tegi. Palju on veel teha aga tegijaid segatakse kogu aeg laimu ja väljamõeldud süüdistustega. Rootsis seda arvatavsti pole. Reformierakondlased tõepoolest ei teinud mitte midagi selleks et vaesuse kasv lõpetada ja nüüd segavad teisi. me oleme vaene riik ja ei pea abistama teisi sest vajame ise abi. Rootsi võib seda endale lubada. Lugesin kuskilt et reformistlik valitsus saatis Ukrainale kolme aasta jooksul 6 miljonit eurot.See mis praegune valitsus teeb meie sisepoliitikas meeldib mulle ja kindlasti paraneb olukord riigis. Aga välispoliitika ei meeldi eriti. kindel on aga see et veel ühte reformistlikku valitsust meie riik vastu ei peaks sest nende ajal oli vaesuse kasv tormiline.
Peavoolumeedia muidugi otsib vaid puudusi ja ei kirjuta sellest mis on juba ära tehtud meie inimeste heaks ja mida veel tehakse. Tallinnas hakkab nüüd minema raha puudust kannatavate laste tarbeks. On olemas süügikohad vaesematele inimestele. On ehitatud mitu maja kus korterid jaotati tasuta jne. Kõike ei jõua üles lugeda sest seda on palju. Mustamäel hakatakse ehitama maja kus saavad korterid vanurid kes elavad viiekorruselistes majades neljandal ja viiendal korrusel ja neil on raske trepist käia. Küllap tuleb sinna majja ka lift. Tallinnas onväga palju tehtud inimeste heaks ja küllap tehakse kogu riigis ka. Olen optimistlik. Muidugi aega võtab sest eelmised valitsused ei teinud midagi vaesemate inimeste heaks. Tegin vea–peab olema söögikohad.