KENA suhtub lähisuhte vägivalda suure südamevalu ja kodanikujulgusega

„Kes lööb, see armastab. Tõesti?” Sellise intrigeeriva pealkirjaga aruteluringi korraldas Keskerakonna Naisteühenduse KENA juhatuse liige ja Jõgeva Sotsiaalkeskuse „Elukaar“ juhataja Heli Raevald Jõgeva vallas asuvas Õuna puhketalus. Mõttevahetusel vaeti, kuidas ühiskond võiks  paremini abiks olla lähisuhte vägivalla ohvritele ning samas aidata kurjusest ja julmusest jagu saada ka vägivalla põhjustajaid. Kõlama jäi mõte, et vägivalla juhtumid ei tohi jääda pidama nelja seina vahele, vaid peavad jõudma avalikkuseni.

Mõttevahetuse sissejuhatuseks kuulati Jõgevamaa Naiste tugikeskuse eestvedaja Astrid Maasingu ettekannet. Tõdeti, et tugikeskus on vägivalla ohvriks sattunud naiste kaitsmiseks ja nende abistamiseks  ja psühholoogiliseks nõustamiseks tänuväärt tööd teinud.

Lähisuhte vägivalla olemust, erinevaid vorme ja nendest väljapääsu aitasid lahti mõtestada jurist ja nõustaja Gert Üprus ja erialalt pedagoog Reet Trei, kes on õppinud rahvusvahelist õigust, kuid praegu töötab mälutreenerina. Mõttevahetusel  osalejate hulgas oli elu karmi argipäevaga sageli kokkupuutuvaid spetsialiste: sotsiaaltöötajaid, meedikuid, lasteaiaõpetajaid. Toodi näiteid, et mitmeski peres jääb lähisuhte vägivald varju, sest naine, kes tavaliselt kannatajaks, ei julge sellest rääkida või häbeneb seda teha.  Mõnikordki arvatakse, et kõige tähtsam on see, et mees ja laste isa peresse jääks. Sellisele arusaamale tugineb ka fraas artuelu pealkirjas „Kes lööb, see armastab“.

Vahel  edastab vägivalla ohvriks sattunud naine küll appikutse politseile, kuid korrakaitsjate saabudes ütleb ta, et midagi halba pole toimunud, vigastused saadi näiteks kukkudes ja tema kaasagi on maha rahunenud, vahel koguni naist koguni lohutama hakanud. Politseinikel ei jää siis muud kui ära minna. Mõne päeva pärast kordub aga „kodusõda“ taas. On ka vägivaldseid mehi, kes seltskonnas suudavad olla väga viisakad, tõelised džentelmenid ja nii avalikkuse ära petavad. Kui mõni sellise mehe abikaasa lahutada tahab võivad talle sõbrannad kergesti ütelda: „Kas sa jätad maha nii toreda mehe…“.

Viharavi vägivallatsejale

Gert Ürpus ja Reet Trei toonitasid usutluses Kesknädalale, et vägivalla ohvreid peaks sedavõrd palju harima, et nad teaksid ja tunnetaksid, et sellest rääkimine pole valehäbi. Muresid ära kuulata ja nendele lahendusi otsida on psühholoogide, perenõustajate ja sotsiaaltöötajate ja teistegi spetsialistide töö. Kui nende poole kohe ei söandata pöörduda võib heaks kuulajaks ja kaasa- mõtlejaks olla lähedane sugulane, usaldusväärne sõber või tuttav. „Kui mees on vägivaldne soovitatakse naisel abi otsida tugikeskusest. See lahendus on siiski ajutine. Tegelikult oleks mõistlikum, kui naine saaks jätkata elu kodus ja igapäevases keskkonnas. Mehele pakutakse aga abi ülekohtusest karakterist jagusaamiseks. Eestis on võimalus saada ka viharavi, kuhu suunavad sotsiaaltöötajad. Patsiendiga tegelevad psühholoogid ja psühhiaatrid. Paraku on ravile minek vabatahtlik, kedagi sunniviisiliselt saata ei saa,“ märkis Üprus.

„Iga vägivallatseja, kelle süü tõestatud, peab saama õiglase karistuse, millega peaks kaasnema ka psühholoogiline abi,“ arvas Trei. Üpruse sõnul  tasuks lastelegi selgitada, mis on lähisuhte vägivald ja miks võib see tekkida. „Teemat peaks põhjalikumalt käsitlema koolides, perekonnaõpetuse tundides. Õppeprogrammid võiksid sisaldada ka perekonnaõigust“.

Nii  arutlusringis kui ka usutluses ajakirjanikule oli jutuks, et füüsilise lähisuhte vägivalla kõrval esineb ka vaimset, mis võib kannatajale olla stressirohkem ja kurvemgi, kui kehaline väärkohtlemine. Vaimne vägivald võib avalduda ka näiliselt kenades asjades, näiteks selles, et mees naisele igapäev autoga tööle vastu sõidab, mille tegelikuks põhjuseks on hoopis soov takistada suhtlemist sõprade ja tuttavatega, huvialaringides viibimist, piirata ja kontrollida ahistatava isiklikku aega ja võimalusi kontakteerumiseks kontrollivabalt.

Rõhutati vajadust vaimsele vägivallale võrdselt füüsilist tähelepanu pöörata.

Arutelul võttis sõna ka Jõgeva vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Luule Palmiste, kes muuhulgas ütles, et kõikidest vägivallajuhtumitest, mis on jõudnud politseini, saab korrakaitsjatelt teada ka vallavalitsuse sotsiaalosakond.

Mõttevahetusel osalenud mitmekülgselt aktiivne Gleeri Paur Tartumaalt  Kambja vallast  ütles, et teda on lapsest peale õpetatud, et naine peab oskama vägivallale ka ise vastu asutada ning end vajadusel ka kehaliselt kaitsma.

KENA kutsus mõttevahetusele ka mehi. Üks neist, 12-kordne veteranide maailmameister sangpommispordis Ülo Kuusk, ütles, et lähisuhete vägivald on olnud suureks mureks ka varasematel aegadel ning sellele on leitud erinevaid lahendusi.

Kokkuvõttes jäid märksõnadeks: märka inimesi enda ümber; abi vajab ka vägivallatseja; teema vajab käsitlemist psühholoogide ja perenõustajate poolt juba koolis.

Jaan Lukas

1 Kommentaar
  1. Millal 10 kuud ago
    Reply

    ja kuhu peksasaanud mehed omale turvakodu saavad? Kas selle võtab üles KEME?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.