Juhtkiri: Eelarvega hoolivama ühiskonna poole

Riik ja pealinn Tallinn on vastu võtnud 2020. aasta eelarved. Riigieelarve küünib enam kui 11 miljardi euroni ning pealinnal on järgmiseks aastaks üle 800 miljoni euro. Mõlemas pööratakse suurt tähelepanu eelkõige ühiskonna nõrgemale osale – lastele ja eakatele.

Riigieelarve panustab valdkondadesse, mis vajavad olulist järele aitamist. Meie eakaid ootab viimase 12 aasta suurim pensionitõus. Järgmise aasta aprillist on pension koos erakorralise pensionitõusuga 45 eurot suurem. Omavalitsused saavad arvestada ligi kaks korda suuremate tuludega kui 10 aastat tagasi, paljud kruusateed saavad mustkatte, teadus- ja arendustegevuse rahastus suureneb ning hariduses, kultuuris, sotsiaalvaldkonnas ja siseturvalisuses jätkub palgatõus. Uuel aastal paraneb arstiabi kättesaadavus, eestluse arendamiseks käivitub globaalse Eesti programm ja laieneb keeleõpe.

Riigikogu võttis vastu ka muudatused tulumaksuseaduses, mis parandavad lasterikaste perede olukorda. Tulumaksust vabastatakse riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Lasterikaste perede igakülgne toetamine ja Eesti rahvaarvu kasvatamine on Keskerakonna üks prioriteete. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest suureneb alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus. Alates 2020. aastast hakkab täiendav maksuvaba tulu alates kolmandast lapsest olema 3048 eurot aastas. 2018. aastal suurenes märkimisväärselt kolmanda lapse sündide arv peredesse. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal.

Suurt tähelepanu pöörab lastele ka Tallinn. Linnapea Mihhail Kõlvart kirjutab siinsamas lehes, et pealinna prioriteediks on laste heaolu tagamine. Olulisemateks märksõnadeks järgmisel eelarveaastal on laste haridus ja liikumisharrastused, koolikiusamise ennetus, erivajadustega laste ja nende perede toimetuleku parandamine. Eelarve kogumahust moodustab 40% ehk ligi 263 miljonit eurot haridusvaldkonna tegevuskulud. Valdkonna investeeringute mahuks on ligi 50 miljonit eurot ehk 10% enam kui sellel aastal. Järgmisel aastal valmib Eesti ühe suurima hariduslike erivajadustega lastele mõeldud Tallinna Tondi Põhikooli uus hoone. Kokku alustatakse 13 kooli ja lasteaia renoveerimistöödega. Terves linnas korrastatakse ja rekonstrueeritakse järk-järgult mänguväljakuid.

Ainult nii saabki, et suurenevate eelarvenumbrite taustal aidatakse enim neid, kes seda tõesti vajavad. Riigi ja pealinna tuleva aasta eelarved on suunatud lastele ja eakatele ning kokkuvõttes näitabki see hoolivama ühiskonna palet.

2 kommentaari
  1. ÄRA VALETA !!! 10 kuud ago
    Reply

    PENSIONITÕUS 45.-euri ON INDEKSEERIMINE ,KESKMISE PENSIONI SAAJATELE. KESKMINE PENSION loetakse meil ca` 480-500 eur?? VÄIKESEMA PENSIONI SAAJAD SAAVAD INDEKSEERIMIST VÄHEM, VASTAVALT STAAZILE JA TÖÖTASUDELE MIS NEIL OLID.SEEGA NEED, KES VAJAVAD KÕIGE ROHKEM, SAAVAD JÄRJEPIDEVALT VÄHEM. 350.-eur PENSIONÄR SAAB ORIENTEER. 20-23.-euri INDEKSEERIMIST.
    OLEME SU SELJAS SÕITNUD ENNE, JU SA KOORMALOOM OLED KA PENSIONIAJAL?
    INDEKSEERIMINE EI OLE ERAKORRALINE PENSIONITÕUS – ERAKORRALINE PENSIONITÕUS, MIDA KA TULEB OODATA POOL AASTAT , ON MEIL 100.-eur asemel 7.-euri /loe seitse euri/.
    INDEKSEERIMINE TOIMUB AMMUSEST AJAST JA POLE MITTE ERAKORRALINE PENSIONITÕUS, VAID HINNATÕUSU KOMPENSEERIMISEKS ETTENÄHTUD VAHEND KÕIGIS VALGETES KRISTLIKES MAADES.
    ARTIKLIST LOEN VÄLJA, ET KOOS INDEKSEERIMISEGA /keskmikutele/ ja ERAKORRALISE PENSIONITÕUSUGA
    selle 7.-euriga ON PENSIONITÕUS APRILLIS 45.-euri. KAS SELLEST TULEB ARU SAADA, ET INDEKSEERIMINE EI OLEGI ISEGI KESKMIKUTELE 45.-Euri VAID 38.-euri, sest toimub ju KOOS 7.-eurise ERAKORRALISEGA ???
    KESKERAKONNA VALITSUSELT SAI OODATUD JA VALITUD, ET TOIMUKS ÜKSKORD OMETI EESTI PENSIONITE VIIMINE mm. EUROOPA TASEMELE. SELLE ASEMEL PAKUTI 100.-euri ERAKORRALIST, MIS ISEENESEST ON ÜSNA NÄRUNE, EUROOOPA TASET ARVESTADES. AGA NÄLJASED JOOKSID SELLEGI PEALE MURDU JA PISARATENI LIIGUTATUD. NÜÜD SAI SELLESTKI 7.-euri. + TAVAINDEKSEERIMINE.
    TULETAN MEELDE, ET ÜHINETUD POLE TÄIELIKULT IKKA VEEL EUROOPA SOTSIAALHARTAGA.
    TULETAN MEELDE, ET ANTUD PENSIONITÕUS EI VII VÄIKSEMA PENSIONI SAAJAID MITTE SUHTELISSE VAESUSESSEGI, VAID JÄTAB NAD ENDISELT LAUSVAESUSESSE.
    TULETAN MEELDE, ET SEL AASTAL JA KA EELNEVAL OLI MAJANDUSLIK TÕUS, OMETI EI LAHENDATUD PENSIONÄRIDE OLUKORDA INIMVÄÄRSELT. MIS JUHTUB SIIS, KUI MAJANDUS LANGEMA HAKKAB ?
    MITTE ET EELMISED VALITSUSED PAREMAD OLEKSID OLNUD VÕI ET NÄEKSIN EESTIS PARTEID, KES SELLE KÜSIMUSE POSITTVSELT LAHENDADA TAHAKS.
    EI OLE VAJA SELLISEID DESORIENTEERIVAID ARTIKLEID, MIS ÜHA ja ÜHA HÄMAVAD TEGELIKKUST.

  2. hamamine naitab lugupidamise puudumist, mida on niigi kullalt 10 kuud ago
    Reply

    Te kirjutate inimestele ,kes on teist 2 voi 3 korda vanemad, seisavad surmaga silmitsi.Nad ei ole ehk kogeud nupulevajutamise “kultuuris” st.arvutiasjanduses, kuid nainud ja elanud la’bi lo]pmatult rohkem elamusi, tundeid ja loodetavasti motteid. Nad on vasinud, enamasti vaga uksildased, depressiivsed, hirmul ja ahastuses, liiga sagely probleemide puhul, mis oleks riigi kohus nende teelt korvaldada nende poolt soovitud viisil. Aga ei ole. Lahendusi ei ole otsitudki, ei ole ka kisitud neilt.,mida ja kuidas nad sooviksid. Nad ei julgegi tahta midagi, vaid vastavad sagely just nii, nagu arvavad, et uhiskond neilt ootab, ja ha’bi ning kurb , ootabki seda,mida nad ise, omas hinges ei soovi.Tegelikult ei taha. Kaiku lahevad masinlikud otsustused, konveier. Neil puudub turvatunne. Raha on siin vaid pool asjast, mi s voiks kergendada nende viletsust. Aga ka seda jagatakse kui kerjusele kirikutrepil. Raha annaks neile voimaluse proovida uusi vahendeid, puuda endale roomu teha,leida abi, kui nad veel suudavad.
    Te r’aagite vinguanduritest , kes paneb selle lakke _ aga kui seda head kulameest pole,isegi raha eest mitte, sest ta kardab edaspidiseid kohustusi, pole tuttavaid, sugulasi ja nuud ei julge ta ka abi kusida vallalt, sest seal voidakse teda voi tema elutingimusi tunnistada mittepiisavaks, sobivaks uksi elamiseks,selmet parandada neid. Kas teate mis maksab juhtmete vahetus firmast, korstnaots .Aga tal on kodus oma loomad, kes ainsana jagavad hoolitsust /hoolivad, valjendavad seda,
    ei kirtsuta nina nn. vanainimese haisu peale *muide tuleb sagely B12 vit. puudusest,mida tuleb votta koos teiste B grupi vit( tema vana,lagunevam remontimata eluaseme, pesemata pesu, tema enese pesemisvoimaluste puudumise st, mida on usnagi lihtne tekitada *vallad said ju raha juurde, millele nad seda kulutavad_ Kas kruusatee tolm on olulisem kui vanainimese eluolu kergendamine tema omas kodus. Ehk ta ei tahagi vinguandurit, sest tahab kiiremini minna… Ta ei saa ka reguleerida seda, kui patarei lopeb ja andur karjub vahetpidamata. Need inimesed ei ole mitte dementsed, rumalad, kasutud / nende tarkust ei ole kuulatud, ei osata kasutada, selmet neid polata, uleolev olla, saatke nende juurde noori *nii 20 /25 a kes pole veel rikutud rahast ja voimust jm.s(koik nad saaksid uksteist aidata.
    Kui te kirjutate neid puudutavaid kusimusi, kirjutage selgelt, nuansseerimata,hamamata ,ausalt, nagu uks riigipoolne poordumine olema peab, sellega naitate, et peate lugu oma vanemast polvkonnast .

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.