Vaesuses olevate inimeste arv vähenes

Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 284 300 Eesti elanikku ehk 21,7 protsenti elanikkonnast ning absoluutses vaesuses 2,4 protsenti Eesti elanikkonnast.

Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes seejuures 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti, teatas statistikaamet.

Suhtelises vaesuses elas 2018. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 569 eurot, absoluutses vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 215 eurot.

Suhteline vaesus on vähenenud üheliikmeliste leibkondade ehk üksi elavate inimeste ja ka üksikvanemate hulgas. Elanikkonna rikkama ja vaesema viiendiku erinevus ei ole aastaga muutunud. Vanuserühmadest on see kõige väiksem vanemaealiste ehk vähemalt 65-aastaste elanike hulgas, kuigi viimase kümnendi jooksul on see iga aastaga siiski veidi suurenenud.

Ajas ankurdatud suhtelise vaesuse määr ehk nende isikute osatähtsus, kelle aasta ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir on suurenenud. Aastal 2017 oli see 11 protsenti, mullu aga 12,1 protsenti.

Siirded ehk riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,1 protsenti ja absoluutses vaesuses 22,7 protsenti elanikkonnast.

Suhteline vaesus on aastaga jäänud muutumatuks noorte ehk 16–24-aastaste hulgas 20,9 protsendiga, kuid on suurenenud laste seas. Aastal 2018 elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,1 protsenti ehk 1,9 protsendipunkti enam kui aasta varem. Küll aga langes laste absoluutse vaesuse määr, mis oli 2017. aastal 2,5 protsenti ja 2018. aastal 1,6 protsenti.

Vähenenud on vanemaealiste suhteline vaesus – 2018. aastal elas vähemalt 65-aastastest elanikest suhtelises vaesuses 43,1 protsenti ja 2017. aastal 46,4 protsenti.

Ilmajäetuses elas 2019. aastal 7,6 protsenti Eesti elanikkonnast. Kõige kõrgem oli ilmajäetute määr vanemaealiste ehk vähemalt 65-aastaste hulgas 10,4 protsendiga ja kõige madalam 18–24-aastaste vanuserühmas 5,3 protsendiga.

Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

11 kommentaari
  1. Nojah 9 kuud ago
    Reply

    Kui poleks olnud Laari, Ansipi ja Rõivase valitsusi oleks eestimaalaste elupalju parem. Vaesus aina kasvas ja olime jõudnud elatustaseme poolest viimaste hulka. Raha läks mujale mitte oma rahva tarbeks. Keskerakondlik valitsus püüab parandada tehtud vigu kuid see võtab aega. Reformierakondlased segavad kogu aeg oma laimuga. Aga ka praegu läheb sõjaliseks otstarbeks palju raha ehkki keegi ei kavatse meid rünnata. NATO ülevalpidamine on liiast, palju kasulikumad oleksid sõbralikud majandussuhted Venemaaga.EL-us olles pole meie elu paremaks läinud ja arusaamatuks jäävad meie raha panustamine teistesse riikidesse ehkki ise vajame abi.

  2. vana 9 kuud ago
    Reply

    Riik,milline ei oska pidada majanduslikke kasulikke sidemeid enda kõrval asuva suurriigiga – on määranud oma rahva vaesuses virelema. Loomulikult suurriigid püüavad majanduslike sanktsioonidega üksteise majandust hävitada aga kui väikeriik, kelle tööstus ja majandus on välisekspertide ja välispankade abiga viidud riigist välja, siis ühe suurriigiga kaasajooksmine ja ka sanktsioonide kehtestamisele oma naabrile on ka tulevikus veel kaua aega meie vaesuse lugu!

  3. Ei 9 kuud ago
    Reply

    näe kerklemiseks põhjuat. Need kõige vanemad ju hakkavad nagunii eest ära surema.

  4. Tõnis Viilol 9 kuud ago
    Reply

    OLEKS TÄDIL NOKU – OLEKST TA ONKEL.

    Ajate jama oma protsentidega. Miks te ei kirjuta seda, et Eestist on lahkunud üle 100 000 inimese. Statistika andmete järgi on Eestis vaeseid inimesi 284 300. See arv on ka ilustatud. Peale selle on ka absoluutses vaesuses inimesi.
    Odeko, Lone aga kiitis, et meie inimesed ei ole kunagi nii hästi elanud. Poliitik ei tohi valetada ja see peaks olema karistatav vanglaga. Näites Loone võiks märsi kuivikutega kaasa võtta ja kohe ise vanglasse minna.

  5. uskmatu-toomas 9 kuud ago
    Reply

    Muidugi 0,2% on kõva edasiminek seega Loonel ja Valgul tuline õigus-nii hästi kui täna pole meie inimesed kunagi elanud.
    Isiklikult võin kinnitada,et 50 aastat tagasi elasin sama hästi kui täna ja ei mingit edasiminekut !

  6. Minu 9 kuud ago
    Reply

    sissetulek kuus on samuti alla 569€, kuid mingi suhteliselt vaesena ma end ei tunne. Jääb raha ülegi ning saan aastas korra ka lõunamaal käia. Minu viga on vist selles, et ma ei lälla ega raiska raha tühja-tähja peale. Ostan ainult vajalikku. Nii pole ka midagi hunnikus oma aega või äraviskamist ootamas.
    Hea näide on üks mu tuttav. Ostab Hiinast kokku igasugu träni. Et küll on huvitav vaadata, kuidas töötab laserkaugusmõõtur, kuidas tuulemõõtur mõõdab tuule tugevust ja kiirust, nihik näitab kohe arvudega 0,01mm täpsusega. Ja kõik vaid mõne euro eest, siin maksavad need 3…5 korda enam, Boschi laserkaugusmõõdik koguni 10 korda enam. Kuigi tööpõhimõte on sama ja tulemus sama. Kuid neid asju on tal vaja vaid korraks, nagu lapsel, kes järjekordse mänguasjaga natuke mängib ja siis teiste juurde hunnikusse viskab. Selliseid lällajaid on meil palju. Sellepärast raha tavaeluks ei jätkugi, et palju raisatakse mõttetustele.
    Tuttavast võtsin eeskuju vaid akude tellimisega. Meil osta pidevalt ühekordseid patareisid, kulu päris suur. Saab kasutada ka akusid, kuid need on meil samuti mitu korda kallimad kui Alis. Sealt sain 8AA+8AAA+2-lise laaduri 10,89€ eest! Mitu aastat mureta. Siinsetega kuluks mitukümmend eurot.
    Teine rahavõit on saatekava. Praegu maksab ta 99 senti, aastas on 52 nädalat, seega 51,48€ kulu. Nüüd valin raalis vaadatavad asjad välja ja teen nädalaks kava, mis kellaajal kuskilt vaadata. Taas kokkuhoid. Ning paljut saab vaadata ka raalist, siis tähistan selle R-iga. Parem vaatan järele, saab ebahuvitava koha ja reklaamid vahele jätta. Siis juba ajavõit ja ei lase pahna kaela määrida. Kui tuleb ka telekas reklaam, lülin kohe vaikseks ja raadio sisse. Kui taas asja näitab, teen vastupidi.
    Seega saab inimene väga hästi ise oma elu korraldada ega ole vaja iga pisiasja pärast viriseda.

  7. Minu - le. 9 kuud ago
    Reply

    Avalda oma perekonna nimi ja nimi ka. Vaatame siis kelle oopus see on?

    • Ma 9 kuud ago

      ei kuulu ühtegi poliitilisse bandesse, seega jääb sul suur tükk soppa loomata.

  8. to ei 9 kuud ago
    Reply

    Ja VAESUSEGA KIIRENDATAKSE NENDE MINEKUT, VILETSUSEGA AHASTUST. JA HAIGUSI.
    Juhtub ehk sedasi, et sinu vanadus saab olema sama niru, ei aita siis ei pangaarved, hoolduskindustus ega aktsiad – küünik .
    Sooviksin, et poliitikud tuleksid ekskursioonile vanade ja vaeste kodudesse ilma kohaliku tsinovjeta kaasas naeratamas ja õlale patsuta,as.

  9. to minu 9 kuud ago
    Reply

    Mis sa kehkled ! Kui saad 569 tugrikut, polegi sul asja kaevata. Tema tuleb teistele kokkuhidu õpetama.
    Ostab Alilt ja sõidab Alidemaale. Tule õpi ise kokkuhoidu neilt, kes 350 saavad !!!
    See träni ostmine palka saavatel on kui rahusti, lohutamaks, hea et nad vähemalt jooma ei hakka.
    Mis sa sätid ennast näituseks välja – “asjuline”.
    Ei sinusugune saa ega taha oma piiratuses teiste häda mõista või hoolida – olgu loomad või inimesed.
    Niikaua kui SINUL HEA on, siis on kõik toimuv ka õige ja tuleb hoida samana – arengupidur.

    • Said 9 kuud ago

      oma raevu välja valades rahu?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.