Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul olnuks apteegireformi puhul õige juba 2014. või 2015. aastal kehtestada selged vaheetapid.
Riigikogu liige Heljo Pikhof märkis kolmapäeval riigikogu infotunnis, et apteegireformi ümberkorraldusteks on antud aega viis aastat ja tuleva aasta aprill pole mitte reformi alguse, vaid lõpu tähtaeg. Tema sõnul on suurem osa tööst tehtud, kuid apteekide müük ei edene, sest hulgimüüjad ei soovi neid käest anda.
Minister Kiik vastas, et aeglaste muutuste üks põhjus on olukord, kus kõigil turuosalistel on olnud võimalus tegutseda kehtiva turukorralduse tingimustes takistamatult nii kaua, kuni reformi tähtaeg kätte jõuab. “Kindlasti tagantjärele tarkusena, mis tundub võib-olla nüüd isegi suisa loogiline, olnuks õige juba 2014.-2015. aastal või hiljemalt eelmise parlamendi koosseisu jooksul kehtestada selged vaheetapid,” ütles Kiik.
Tema sõnul olnuks vaja kehtestada vahetähtajad, mis kuupäevaks muutuvad haruapteekide, millal suuremate linnade, keskmiste keskuste ja väiksemate kohtade apteekide omandisuhted. Kiik kinnitas, et on ametis oldud kolmveerand aasta jooksul korduvalt kohtunud apteegireformi osapooltega.
“Oleme esitanud näiteks konkreetses töörühmas 16 erinevat ettepanekut laiemalt ravimitele, tarneraskuste leevendamisest kättesaadavuse parandamiseks, ka apteegireformi paremaks elluviimiseks,” ütles Kiik. Ministri sõnul toetab ta etapikaupa lähenemist ja kirjalikud ettepanekud selle kohta jõuavad kolmapäeva jooksul riigikogu sotsiaalkomisjonile.
Viis aastat tagasi vastu võetud apteegireform näeb ette, et alates 1. aprillist 2020 ei tohi apteeki omada ravimite hulgimüüjad, kõik apteegid peavad kuuluma 51 protsendi ulatuses proviisoritele ning haruapteegid ei tohi jätkata tegevust üle 4000 elanikuga linnades.
Apteegireformi poolt on muu hulgas proviisorite koda. Hulgimüüjatele kuuluvaid apteegikette esindav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) on jällegi olnud seda meelt, et apteegireformi ei peaks praegusel kujul ellu viima.
Teisipäeval langes menetlusest välja sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis nägi ette tuleva aasta aprillis jõustuva apteegireformi praegusel kujul tühistamist ning arutelu taasavamist.
küsimus? Las apteekrid võtavad Rootsi ja Taani pankadelt VÕLGU ja ostavad need apteegid välja. Edasi toimiks juba kapitalistlik hundiseadus – tugevamad jäävad ellu. Kuid see 51% omandinõue on loomult jabur. Seda juba pilati, et siis peaks iga pensukas olema üksikomanduses ja kõik koolid tire omand.
Kuid asi on pigem ravimite kokkuostus ehk tarnes. Viimane aga tootmises. Kui tootjaid on vaid 1 või 2, siis tekib tahtmatult ainuvõim või kokkuleppeline kahevõim. Selle vastu on vaid riiklik hinnapiirang, mis peaks käima ajaga kaasas ehk olema kindlas suhtes eelarvesse. Miks Tanel seda ei tee, ei saa aru. Ta vaid ajab mingit arusaamatut rida nagu kustutaks tulekahju. Kava aga pole.
Tootjaid ei ole mitte 1 või 2 vaid terve maailm neid täis ju !
Miks muidu Venemaalt käiakse toomas ? Ja üks bulgaarlane ütles mulle, et teil on ikka väga viletsad rohud siin, naise tegid veel haigemaks, tema toob nüüd Bulgaariast, seal palju,palju paremad.
Kui sa aga hundiseadust igatsed, kas ei muutu siis ausad proviisorid hoopis LBAHUNTIDEKS ,kes kasumijahil
samaväärseks muutuvad endiste ärikatega.
Aga proovima peab. Sestap HAKKAB KIIK MULLE PÄRIS MEELDIMA (selle reformi pärast esialgu)