Tanel Kiik: asendus- ja järelhoolduse toetusfondi jääk on 3,9 miljonit

Tanel Kiik

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et asendus- ja järelhoolduse toetusfondi jääk üle Eesti on 3,9 miljonit ning teenuste korraldamine vajab terviklahendust.

Kiik kutsus kolmapäevaks kokku ümarlaua, et arutada kohalike omavalitsuste esindajatega, kuidas asendus- ja järelhoolduse korraldust kogu Eestis paremaks muuta. Eesmärk on kuulda omavalitsuste tagasisidet ilmnenud kitsaskohtade osas ja arutada koos edasisi samme nende lahendamiseks.

“Omavalitsuste roll vanemliku hoolitsuseta jäänud laste heaolu tagamisel on viimastel aastatel oluliselt suurenenud,” märkis Kiik. “Ehkki kohalike omavalitsuste jaoks on teenuste korraldamine ja rahastamine võrdlemisi uus ülesanne, tekitab toetusfondi kaudu eraldatud vahendite jäägi suurenemine üle Eesti muret.”

Riik eraldab kohalikele omavalitsustele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks toetusfondi kaudu vahendeid. Riik eraldas 2020. aastaks kohalikele omavalitsustele selleks 18,4 miljonit eurot, eelmisel aastal circa 17,8 miljonit eurot ja 2018. aastal circa 16,8 miljonit eurot. Möödunud aasta alguses oli vahendite jääk kohalikes omavalitsustes kokku 1,8 miljonit eurot, 2020. aasta alguseks oli see kasvanud juba 3,9 miljoni euroni.

“Tegemist on laiema murega, mis puudutab mitmeid omavalitsusi üle Eesti,” ütles sotsiaalminister. “Seega süüdlaste otsimise asemel peaksime keskenduma kitsaskohtade leidmisele ja parimate lahenduste väljatöötamisele, et pakkuda meie lastele ja peredele parimat tuge.”

Asendus- ja järelhoolduse süsteem muutus 2018. aastast, kui asendushoolduse korraldamine ja rahastamine anti üle kohalikele omavalitsustele. Muudatuse üks peamine eesmärk oli perepõhise asendushoolduse osatähtsuse tõstmine, et vanemliku hoolitsuseta lapsed saaksid eelkõige üles kasvada perekeskkonnas, näiteks hooldusperedes.

Kolmapäevasele ümarlauale on kutsutud suuremate omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, sotsiaalkindlustusameti ning sotsiaal- ja rahandusministeeriumi esindajad.

1 Kommentaar
  1. ettevaatust 9 kuud ago
    Reply

    hooldusperedeks paluvad end sageli mm.pered, kes omavahel kisklevad, kohtlevad halvasti oma vanainimesi ja loomi, ka joovad, aga alkohoolikutunnuseid veel pole ametlikult. nad on noored, neil omal lapsed ja nad trügijad tõugu. lõugajad. olen sarnase pere peal ajutiselt elanud ja lapsi said nad pealinnast koguaeg võtta, + toetued, sestap tööl nad keegi ei käinud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.