Milleks on Eesti ellujäämise nimel valmis?

Yana Toom

Yana Toom, Euroopa Parlamendi saadik

 Eurostati andmetel moodustas tööpuudus Eestis möödunud aasta novembris 4,2 protsenti. Pole just kõige parem tulemus Euroopa Liidus, kuid kätt südamele pannes võib öelda, et kaugeltki ka mitte kõige halvem. Kümnes koht 28-st. End õnnitleda on siiski veel vara.

 Esiteks on meil väga palju üle 65-aastaseid inimesi – 30 inimest saja töövõimelise elaniku kohta. Selle näitaja poolest oleme EL-is 11. kohal, kuid seda tagantpoolt. See tähendab, et osa Eesti töötuid jääbki töötuks, nad lihtsalt jäävad pensionile.

Teiseks ei tammu tehniline progress paigal. Üldine robotiseerimine toob kaasa töö iseloomu revolutsioonilise muutumise ning ähvardab maailma veelgi suurema tööpuudusega. Ekspertide hinnangud on erinevad, kuid selle suhtes, et lähitulevikus paljud kutsealad lihtsalt kaovad, aga paljud neist esitavad töötajatele hoopis muid nõudmisi, on teadlased ühel meelel.

 Kolmandaks ei saa me unustada ka globaalset kliimasoojenemist. Mida president Trump ka ei arvaks, on kliimamuutused teaduslik fakt ning konsensus seisneb selles, et nende põhjus on kasvuhoonegaasid. Euroopa Liit kavatseb vähendada CO2 heitmeid juba 2030. aastaks ja saavutada kliimaneutraalsuse 2050. aastaks. See aga kätkeb omakorda muutusi, mida on juba tunda saanud Ida-Virumaa elanikud.

Pehme maandumine

On arusaadav, et Eesti (ja mis tahes muu riigi) võimud peavad rakendama kõiki jõupingutusi, et maandumine neile uutele tingimustele oleks võimalikult pehme. Mõnedes maades kujuneb see maandumine karmimaks kui teistes. Näiteks Eestis on tööviljakuse näitaja üks Euroopa Liidu kõige madalamaid. Me teenime märksa vähem kui Austria või Norra ning „turvapadi“ suurte muutuste puhuks on meil oluliselt väiksem.

Ma aga kardan, et asi ei ole ainult selles. Eeskätt ei ole uute tingimustega kohanenud kapitalism ise, nagu me seda tunneme. Kapitalismi üks põhijooni on see, et õigus kasumile on firmaomanikul. Kui tehnoloogia võimaldab tal kasumit kasvatada inimesi vallandades, siis ta seda ka teeb. Vallandatute ümberõpe jääb riigi kanda, aga riik saab omanikult üksnes makse. Meie maksusüsteem on suurettevõtluse suhtes enam kui liberaalne. Kuivõrd adekvaatne on see ülesannete suhtes, mille seab meie ette tehnoloogiarevolutsioon, on juba omaette suur küsimus.

Samal ajal kujuneb see kõik adekvaatse maksusüsteemita rikkuse kontsentreerumiseks nende kätte, kelle valduses on suurettevõtlus. Muidugi ei puuduta see probleem ainult Eestit. Selle pärast on mures Maailmapank. Oma ettekandes soovitab pank võtta linnades efektiivsemalt omandimaksu, samuti kaudseid makse, kehtestada aktsiisid suhkrule ja tubakale ning maksustada rahvusvahelisi korporatsioone, mis tihtipeale neist hoiduvad. Euroopa Liidus toimub see meie silme all: Prantsusmaa juba läks maksusõjaga USA tehnoloogiagigantide vastu, mis kutsus esile Trumpi tormilise reageeringu.

Maailmapanga ekspertide arvates on aga peamine uus ühiskondlik kokkulepe, milles asetatakse rõhk suurematele investeeringutele inimkapitali ning pidevalt laienevale universaalsele sotsiaalkaitsesüsteemile. Olgu märgitud, et uus ühiskondlik kokkulepe on vajalik ka kliimamuutusprobleemi lahendamiseks. Häda on selles, et niisugune kokkulepe ei saa olla kohalik. Luua mingit oaasi ühes eraldi riigis on võimatu. Oleme jõudnud piirini, kus meil on vaja globaalset plaanimajandust. Tulevikku on tarvis planeerida üheskoos. Ideaalis planeedi, praktikas kas või ühe riikidegrupi ulatuses, nagu seda on Euroopa Liit. Euroopa mõistab seda ja tegutseb. Kliima suhtes kiiremini, ühtse sotsiaalpoliitika suhtes aeglasemalt, kuid ka siin on edasiminekut.

On juba selgeks saanud, et tehnoloogiarevolutsiooni tagajärgedega ei ole võimalik toime tulla lihtsate lahendustega. Muuhulgas näitas seda tingimusteta baastulu (kodanikupalga) eksperiment Soomes aastail 2017-2018, kui pikaajalised töötud said ligi 600 eurot kuus „lihtsalt niisama“. Raha osutus mitte just väga heaks motivatsiooniks: tingimusteta baastulu ei tõuka kedagi tööturule. Professor Heikki Hiilamo kirjutas tulemuste analüüsis: „Kaua tööta olnud noorte jaoks ei ole tähtsamad rahalised stiimulid, vaid muud barjäärid, sellised nagu vananenud oskused ja probleemid tervisega.“

See tähendab, et isegi jõukas Soomes ei saaks probleemi lahendada, andes inimestele lihtsalt raha. Inimesi on vaja ümber õpetada, inimesi on vaja ravida. Me oleme Eestis aga põrganud kokku sellega, et energeetikuid ja kaevureid kellekski teiseks ümber õpetada on veel võimatu. Isegi Eestis tähendaks põlevkivielektrijaamade sulgemine katastroofi, mis kätkeb endas sotsiaalset plahvatust, rääkimata Poolast, kus 60 protsenti elektrienergiast toodetakse kivisöest. Ja mida edasi, seda suuremaks muutub pinge, seda sagedamini puhkeb konflikte, mida maailmas on juba niigi küllaga.

Globaalne reageering

Tammis olevaid auke sõrmega kinni toppida on kasutu ja isegi kahjulik ettevõtmine. Kellelgi võib tekkida illusioon, et teisiti pole kuidagi võimalik. Globaalsed muutused maailmamajanduses koos kõigi selle vastastikuste suhete kompleksiga nõuavad ka samavõrd globaalset reageeringut. Meid ootab vältimatult tulevik, kus omaette riikidel tuleb üha rohkem orienteeruda suurtele kokkulepetele – kliima-, maksu- ja sotsiaalvaldkonnas. Lihtsalt ellujäämise nimel.

Eesti võiks sagedamini esitada sellekohaseid algatusi rahvusvahelisel areenil. Kasvõi seepärast, et ilma niisuguste kokkulepeteta, kui tamm peaks järele andma, annab tulevik meile endile karmima hoobi kui meie Euroopa naabrite pihta.

8 kommentaari
  1. Peamine 9 kuud ago
    Reply

    milleks on “Eesti”valmis, on PUGEMINE!

  2. Soo 9 kuud ago
    Reply

    Eestis on peavine parandada need touted vead mida teñid Ansipi ja Rõivase valitsused viies mei elatustaseme viimaste hulka. On vaja lõpetada reformierakondlaste laimukampaania ja valesüüdistuste sepitsemine. Kõige tähtsam on vaesuse likvideerimine. Tuleks vetta eeskuju edukatest väikeriikidest kes ei topi oma nina teiste rigide siseasjadesse vaid tegelevad oma rasva heaolu saavutamisega. Globaalsed küsimused jäägu suurriikide käsutada. Meist ei olene mitte middags. Vihavaenu õhutamine tullen lõpetada. Poola ja Ukraina annavad halva eeskuju ja on vind oma rasva vaesusesse. Ma ei saa art miks me peaksime Ukrainat rahaliselt toetama oma rahva afvelt.Ta on ist oma vaesuses süüdi.

  3. Soo 9 kuud ago
    Reply

    Kirjutan uuesti sest paistab et mu trükimasin streikis. Eestis on peamine parandada need tohutud vead on teinud Ansipi ja Rõivase valitsused viies meie elatustaseme viimaste hulka. On vaja lõpetada reformierakondlaste laimukampaania ja valesüüdistuste sepitsemine. Kõige tähtsam on vaesuse likvideerimine. Tuleks võtta eeskuju edukatest väikeriikidest kes ei topi oma nina teiste riikide siseasjadesse vaid tegelevad oma rahva heaolu saavutamisega. Globaalsed küsimused jäägu suurriikide käsutada. Meist ei olene mitte midagi. Vihavaenu õhutamine tulleb lõpetada.. Poola ja Ukraina annavad halba eeskuju ja on viinud oma rahva vaesusesse. Ma ei saa aru miks me peaksime Ukrainat rahaliselt toetama oma rahva arvelt. Ta on ise oma vaesuses süüdi.

    • Elmer Hill 9 kuud ago

      Sa sunnik jäta Poola rahule, see riik on manduva Euroopa Liidu lipulaev.
      Aga Sm.Toom ajagu seda möga EL kõnepuldist: “Oleme jõudnud piirini, kus meil on vaja globaalset plaanimajandust. Tulevikku on tarvis planeerida üheskoos. Ideaalis planeedi, praktikas kas või ühe riikidegrupi ulatuses, nagu seda on Euroopa Liit. Euroopa mõistab seda ja tegutseb…”
      Kule Tatjana, kuidas sina su eurosemud panete Hiina kliimamuutustega võitlema?Kuidas te kaitsete oma liitu hiinlaste laboriviiruse vastu?
      Räägi asjast, ära häma.

  4. Toetades 9 kuud ago
    Reply

    kodusõjas vaesunud Ukrainat vaesume ka ise veelrohkem ja arvatavasti Ukrainal tuleb tulevikus oma tegude eest Euroopas ja ka terve maailma ees vastutust kanda Maidanil toimunu eest aga siis võime ka meie kaudselt osalised olla?

  5. uskmatu-toomas 9 kuud ago
    Reply

    Tänane maailmakorraldus ei tule lihtsalt majandamisega enam toime st.on iganenud.Kogu see tants majanduskasvu,skp.skt jne. ümber ei vii meid enam edasi.Selle ühiskonnakorralduse kaitseks oleme muutunud topeltmoraalseteks valetajateks,oma rahva huvide asendajateks kellegi suurema huvidega ise õnnest särades “Nüüd oleme kaitstud”,sittagi me oleme !

  6. talunik 9 kuud ago
    Reply

    Plaanimajanduse ihalus räiges kapitalismis No tore on aga üks liit läks plaanimajandusega allavett Mina arvan et peame ise enda eest seisma Oleme päris heas seisus sest riigivõlg väike ja rahvas haritud Seda Euroopat järgi ahvida ei tasu Kuidas seda tohutut ametnike armeed ülal pidada vaat selles on küsimus Miks need eurosaadikud kodus jõlguvad kas Brüsselis tõõd vähe

  7. Muidumees 8 kuud ago
    Reply

    Pigem on häda raha liigse kontsentreerumisega isikute kätte ja seda ei piira miski. Ärge tulge mulle pajatama kellegi tohutust töökusest js geniaalsusest, sest see on jama. Miks ei saanud siis näiteks Einstein miljardäriks?
    Tuletades meelde vana-kreeka ajalugu, meenub episood Ateena linnriigi ajaloost, keda armastatakse tuua demokraatia musternäidisena.
    Ateenas tekkis rikkurite kiht, kes kasutas demokraatiat äraostmistega endi huvides ja kodanike kahjuks. Asi läks kuni
    võlalõksus vabade kodanike orjaks müümiseni. Vaba inimese tunnus on aga õigus relva kanda ja asi lõppes väga veriselt. Varandused rekvireeriti riigile ning kehtestati seadusega varanduslik piirang. Ühel mehel ei tohtinud olla vara enam, kui kuuel keskmisel kodanikul.Selle ületaja vara konfiskeeriti.
    Mida mõistlikku on tulnud pururikkurite rahamägedest? Vaid jamasid. Kas poleks mõistlik eeskuju võtta?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.