Mihhail Stalnuhhin poliitikast, raamatutest, Nublust ja pensionipõlvest
Suurte kogemustega poliitik, 20 aastat Riigikogu liikmena tegutsenud ja kaheksa aastat Narva Linnavolikogu esimehena töötanud Mihhail Stalnuhhin räägib oma põhimõtetest, raamatute kirjutamisest, muusikamaitsest ja vanaisa rollist.
Mihhail Stalnuhhin, mina ei ole teid kordagi naeratamas näinud. Miks olete nii tõsine inimene?
Mõni poliitik jällegi naeratab kogu aeg kaamerate ees. Kui ma selliseid inimesi näen, siis kohe tekib mul tõsine kahtlus, et kas me temaga elame ikka ühes ja samas riigis? Kui aga tõsiselt, siis tõenäoliselt olete mind enamasti Riigikogus jälginud, mis pole õige koht naljatamiseks: huumorimeelega on meie asutusel suuri probleeme. Aga iga nädal külastan ma Narvas üht või teist lasteaeda ja seal on otse vastupidine probleem – raske on nende juurest lahkudes naeratamine lõpetada.
Kas Eesti superstaari Nublu Narva-teemaline laul „für Oksana“ meeldib teile?
Muusika on minu elu suur ja tähtis osa. Poolteist tuhat CD-d ja umbes 400 enamasti 60-80-ndatest pärit vinüüli seisavad minu korteri riiulitel ning on kogu aeg kasutuses. Kuskile liikudes kuulan pidevalt oma lemmikuid, kelleks on Deep Purple, Queen, Pink Floyd ning veel umbes paarsada uhket nime, uuematest aga näiteks Rage ja Udo Dirkschneider. See sissejuhatus on hädavajalik selleks, et ma saaksin viisakalt selgitada, et ei kuula ühtegi kaasaegset pop-staari ning põhimõtteliselt ei saa aru, kuidas saab neid nimetada superstaarideks. Kogu austusega: Nublu on vist väga hea inimene ja mul pole selle vastu midagi, et keegi on tema lauludest vaimustuses, aga tema nime kuulsin ma nüüd esimest korda.
Lisaks keeleõpikutele olete kirjutanud hulgaliselt lasteraamatuid, seda nii eesti kui ka vene keeles. Miks on teile südamelähedased just lasteraamatud ja milline teos on praegu pooleli?
Lasteraamatute autor sai minust juhuslikult, tänu Jürgen Ligile. Kui ta oli haridusminister, siis kuulutas ministeerium konkursi eesti keele õpikutele põhikooli jaoks. Minu head sõbrad kirjastusest ARGO võtsid sellest osa ning palusid, et ma kirjutaks paar lugu õpiku kangelastega illustreerimaks õpikute planeeritavat sisu. Konkurssi võitis tollal üks väetisi müüv Tartu firma, kus polnud töötajate hulgas ühtegi filoloogi, aga enamus neist olid Reformierakonna liikmed (rahvatarkus ütleb, et iga reformikas on sünnist saati keeleteadlane). Aga lugusid oli selleks ajaks nii palju, et kirjastus otsustas õpikute asemel need lasteraamatutena välja anda. Nii see algas ning 2016. aastast on ilmunud seitse raamatut nii vene kui ka eesti keeles. Hetkel on ettevalmistamisel kaheksas raamat.
Kas olete mõelnud kirjutada krimiromaani või elulooraamatut?
Olen. Mõne nädala pärast ilmub romaan, mida ehk saame veidi hiljem teiegagi arutada.
Keskerakonna Noortekogu on viimasel ajal näidanud üles suuremat aktiivsust. Palun andke mõned soovitused, kuidas saada edukaks poliitikuks!
Ma pole kunagi olnud noor poliitik. Tulin poliitikasse siis, kui olin kõrgharidusega oma kandis hästi tuntud parajalt paks parimas vanuses (35) mees. Kuidas olla edukas kahekümneselt, kui pole veel inimesel oma kaaskodanike arusaamise kogemust, seda ma küll ei tea.
Olete olnud Riigikogu saadik 20 aastat. Kuidas on töö iseloom ja atmosfäär selle aja jooksul muutunud?
Riigikogu liikmeks sain 1999, olen parlamendis kuuendat korda. Kui võrrelda, siis IX Riigikogu oli kui puhas ja võimas jõgi, kus isegi eksides tehti seda parimast tahtest. Hetkel on Riigikogu muutunud sooks. Erakondade retoorika on enamasti omakasupüüdlik ja tihti ka nõme, sõnavõtud suure saali ees on kaotanud oma esmase mõtte – neid kuulatakse vaid selleks, et leida rääkija kõnes nõrk koht ja seda agressiivselt rünnata. Ees aga ootab Euroliidu meri, milles Riigikogu lahustub ning hakkab täiel määral sõltuma teistes riikides vastu võetud otsustest. Ning juba praegu tekib pahatihti tunne, et me ise rõõmuga otsime, kellele alluda – isegi siis, kui see on Eesti majandusele ja püsimisele kahjulik.
Palun kirjeldage lühidalt oma poliitilisi eesmärke Riigikogus ja Narva linnas.
Riigikogus töötan selle nimel, et teha kättesaadavaks kvaliteetne eesti keele õpe vene koolides. Mitte ajaloo või füüsika tundides, vaid eesti keele tunnis. Olen keelekümbluse põhimõtteline vaenlane. Narvas aga sõna otseses mõttes võitlen haridussüsteemi säilitamise eest ning munitsipaalettevõtte Narva Vesi müügi vastu.
Kuidas vaba aega veedate? Kord aastas ikka soojal maal puhkamas käite?
Vahal ajal loen või kirjutan. Üha enam aega saab veeta kahe põnniga, kelle nimeks Andrei ja Ronja. Kõikide reiside plaanid on viimasel ajal seotud eespool nimetatud mudilaste võimaluste ja plaanidega.
Tähistate järgmisel aastal 60. sünnipäeva. Kas teete juba plaane pensionipõlveks?
Pensionini on mul veel kuus ja pool aastat. Veidi varavõitu mingitest plaanidest rääkida.
Milline on Eesti riik aastal 2030?
Kui ma ringi vaatan ning kuulan seda, mis kostab meediast, siis uskuge mind – suurim soov on see, et aastal 2030 Eesti lihtsalt oleks olemas.
Küsis Andres Kalvik