10 küsimust

Mihhail Stalnuhhin

Mihhail Stalnuhhin poliitikast, raamatutest, Nublust ja pensionipõlvest

Suurte kogemustega poliitik, 20 aastat Riigikogu liikmena tegutsenud ja kaheksa aastat Narva Linnavolikogu esimehena töötanud Mihhail Stalnuhhin räägib oma põhimõtetest, raamatute kirjutamisest, muusikamaitsest ja vanaisa rollist.

Mihhail Stalnuhhin, mina ei ole teid kordagi naeratamas näinud. Miks olete nii tõsine inimene?

Mõni poliitik jällegi naeratab kogu aeg kaamerate ees. Kui ma selliseid inimesi näen, siis kohe tekib mul tõsine kahtlus, et kas me temaga elame ikka ühes ja samas riigis? Kui aga tõsiselt, siis tõenäoliselt olete mind enamasti Riigikogus jälginud, mis pole õige koht naljatamiseks: huumorimeelega on meie asutusel suuri probleeme. Aga iga nädal külastan ma Narvas üht või teist lasteaeda ja seal on otse vastupidine probleem – raske on nende juurest lahkudes naeratamine lõpetada.

Kas Eesti superstaari Nublu Narva-teemaline laul „für Oksana“ meeldib teile?

Muusika on minu elu suur ja tähtis osa. Poolteist tuhat CD-d ja umbes 400 enamasti 60-80-ndatest pärit vinüüli seisavad minu korteri riiulitel ning on kogu aeg kasutuses. Kuskile liikudes kuulan pidevalt oma lemmikuid, kelleks on Deep Purple, Queen, Pink Floyd ning veel umbes paarsada uhket nime, uuematest aga näiteks Rage ja Udo Dirkschneider. See sissejuhatus on hädavajalik selleks, et ma saaksin viisakalt selgitada, et ei kuula ühtegi kaasaegset pop-staari ning põhimõtteliselt ei saa aru, kuidas saab neid nimetada superstaarideks. Kogu austusega: Nublu on vist väga hea inimene ja mul pole selle vastu midagi, et keegi on tema lauludest vaimustuses, aga tema nime kuulsin ma nüüd esimest korda.

Lisaks keeleõpikutele olete kirjutanud hulgaliselt lasteraamatuid, seda nii eesti kui ka vene keeles. Miks on teile südamelähedased just lasteraamatud ja milline teos on praegu pooleli?

Lasteraamatute autor sai minust juhuslikult, tänu Jürgen Ligile. Kui ta oli haridusminister, siis kuulutas ministeerium konkursi eesti keele õpikutele põhikooli jaoks. Minu head sõbrad kirjastusest ARGO võtsid sellest osa ning palusid, et ma kirjutaks paar lugu õpiku kangelastega illustreerimaks õpikute planeeritavat sisu. Konkurssi võitis tollal üks väetisi müüv Tartu firma, kus polnud töötajate hulgas ühtegi filoloogi, aga enamus neist olid Reformierakonna liikmed (rahvatarkus ütleb, et iga reformikas on sünnist saati keeleteadlane). Aga lugusid oli selleks ajaks nii palju, et kirjastus otsustas õpikute asemel need lasteraamatutena välja anda. Nii see algas ning 2016. aastast on ilmunud seitse raamatut nii vene kui ka eesti keeles. Hetkel on ettevalmistamisel kaheksas raamat.

Kas olete mõelnud kirjutada krimiromaani või elulooraamatut?

Olen. Mõne nädala pärast ilmub romaan, mida ehk saame veidi hiljem teiegagi arutada.

Keskerakonna Noortekogu on viimasel ajal näidanud üles suuremat aktiivsust. Palun andke mõned soovitused, kuidas saada edukaks poliitikuks!

Ma pole kunagi olnud noor poliitik. Tulin poliitikasse siis, kui olin kõrgharidusega oma kandis hästi tuntud parajalt paks parimas vanuses (35) mees. Kuidas olla edukas kahekümneselt, kui pole veel inimesel oma kaaskodanike arusaamise kogemust, seda ma küll ei tea.

Olete olnud Riigikogu saadik 20 aastat. Kuidas on töö iseloom ja atmosfäär selle aja jooksul muutunud?

Riigikogu liikmeks sain 1999, olen parlamendis kuuendat korda. Kui võrrelda, siis IX Riigikogu oli kui puhas ja võimas jõgi, kus isegi eksides tehti seda parimast tahtest. Hetkel on Riigikogu muutunud sooks. Erakondade retoorika on enamasti omakasupüüdlik ja tihti ka nõme, sõnavõtud suure saali ees on kaotanud oma esmase mõtte – neid kuulatakse vaid selleks, et leida rääkija kõnes nõrk koht ja seda agressiivselt rünnata. Ees aga ootab Euroliidu meri, milles Riigikogu lahustub ning hakkab täiel määral sõltuma teistes riikides vastu võetud otsustest. Ning juba praegu tekib pahatihti tunne, et me ise rõõmuga otsime, kellele alluda – isegi siis, kui see on Eesti majandusele ja püsimisele kahjulik.

Palun kirjeldage lühidalt oma poliitilisi eesmärke Riigikogus ja Narva linnas.

Riigikogus töötan selle nimel, et teha kättesaadavaks kvaliteetne eesti keele õpe vene koolides. Mitte ajaloo või füüsika tundides, vaid eesti keele tunnis. Olen keelekümbluse põhimõtteline vaenlane. Narvas aga sõna otseses mõttes võitlen haridussüsteemi säilitamise eest ning munitsipaalettevõtte Narva Vesi müügi vastu.

Kuidas vaba aega veedate? Kord aastas ikka soojal maal puhkamas käite?

Vahal ajal loen või kirjutan. Üha enam aega saab veeta kahe põnniga, kelle nimeks Andrei ja Ronja. Kõikide reiside plaanid on viimasel ajal seotud eespool nimetatud mudilaste võimaluste ja plaanidega.

Tähistate järgmisel aastal 60. sünnipäeva. Kas teete juba plaane pensionipõlveks?

Pensionini on mul veel kuus ja pool aastat. Veidi varavõitu mingitest plaanidest rääkida.

Milline on Eesti riik aastal 2030?

Kui ma ringi vaatan ning kuulan seda, mis kostab meediast, siis uskuge mind – suurim soov on see, et aastal 2030 Eesti lihtsalt oleks olemas.

Küsis Andres Kalvik

5 kommentaari
  1. Vastan 7 kuud ago
    Reply

    samuti samadele küsimustele, saan ennast Miišaga võrrelda.
    1) Mina küll naeratan ja sageli ka naeran. Sest elu meie ümber on niivõrd loll, et ilma ei saa. Vahel naeran ka Miiša jutu peale, ehkki enamjaolt on tal õigus.
    2) Vist olen seda Nublu lugu kuulnud. Kui oli see, siis kõlbas kül. Muidu mulle räpp ei istu.
    3) Siin ei saa ma end Miišaga võrrelda, sest mina pole peale pskvillide midagi kirjutanud. Kuid Miišale soovitan teha ka sellisid õpikuid, kus on toodud ka hääldus ja tunnistatakse 2 väldet ning 2 tooni: kilu, kiilu, kiilu [k´iilu], padu, patu, pattu [p’attu]. Ma ei tea, kas ta tuleb [majdéa kasta tuleb]. Siin on kehv ette õpetada. Ja kui sõnastikus tulevad ette liitsõnad, siis võiks tuua ka osiste vasted eraldi: isamaa (isa – отец, maa – страна = отчизна), ülikool (üli – сверх, kool – школа).
    4) Kui Miiša kirjutab krimka, siis soovitan kirjutada nii, et venekeelne oleks ühel lehel ja eestikeelne teisel. Nii saask kõrvuti keelt õppida. Nagu Ilja Frank.
    5) Edukaks poliitikuks (ehk täpsemalt: politikaaniks) saab nõnna, et pead olema osteatv ja müüdav ning valetama nii, et silmgi ei pilgu. Ning rääkima hästi palju ja mitte midagi ütlema. Nagu Miiša kambajõmm Jurka.
    6) Pole riigikogus olnud aga kõrvalt jälgides on seal tõesti soo.
    7) Pean taas Miišaga nõustuma. Keelt on vaja õppida ja õpetada teaduslikult. Tuleb kõigepealt välja tuua sagedaimad sõnad liigiti (sidesõnad, osandid, asesõnad, arvsõnad, kaassõnad) ja alles nendega siduda nimisõnu, tegusõnu/olusõnu ja määrsõnu, alles siis tekib korralik mõttega lause.
    vaja on tuua eraldi valemid vene ja eesti keele jaoks.
    8) Reisida tuleb. Saab vastikust Eesti sahkerdajate õhkkonnast puhata. Miiša võtku oma Andrjuuša ja Roonja kaasa ja sõitku nt Réunionile ja Mauritiusele. Kindlasti meeldib, ainult 1 kuu palk.
    9) Plaanid peavad ikka olema. isegi kapitalistidel olid, ega nad mingeid tehaseid ehitanud umbropsu.
    10) Viimasega nõus. Sest kui kuulan, kuidas võltspresident laulab uhkusega Eesti riigi sünnist ja rahulepingust aga iga kell on valmis käe alla panema uuele põhiseaduse vastasele Paeda-Lavrovi paktile meie reetmise kohta, siis ega see hukk kaugel ole tõesti. Muide, ka Miiša saaks siis mäeotsas selle totra reetmislepingu vastu hääletada, sest see on vastuolus põhiseaduse §122-ga.
    .
    Soovitan ka teistel võrrelda.

  2. Jah 7 kuud ago
    Reply

    tubli ja tark mees. Kui kogu aeg on keskerakondlik valitsus siis oleme 2030a edukamate riikide seas. Kui aga tuleb selline valitsus edaspidi nagu oli Laari, Ansipi või R’ivase ajal siis oleme vaesuse näitajate osas viimaste seas. Nende valitsuste ajal vaesus aina kasvas ja tehti üks vale otsus teise järgi-Hääli saadi ka vaid laimukampaaniat arendades ilma töötulemusteta.

  3. Sedasi 7 kuud ago
    Reply

    No ega siis kõik reformierakondlased pole võimuahned ja laimajad. On ka teisi. Mulle meeldis kui peaminister oli Siim Kallas ja valitsuses oldi koos keskerakondlastega. Koostöö oli suurepärane ja elu läks paremaks igas valdkonnas. Edgar Savisaar tõstis isegi pensione 30 protsenti muidu oleks pension praegu väiksem sest kaks järgmist valitsust ei tõstnud pensioni üldse. Olen olnud Keskerakonna pooldaja alati aga Siim Kallas on siiski üks minu lemmikpoliitikutest ja tema pooldajad olid ka tasemel. Aga omad ajasid ta laimuga ära ja võimule sai Ansip kes on minu arvates kalk ja hoolimatu inimene.Ja elu Eestimaal veeres allamäge. Nüüd on meil jälle üle hulga aja tubli valitsus.

  4. Triin 7 kuud ago
    Reply

    Minule on kõik “iivanid” vastuvõtmatud. Vaatasin eile ETV-2 st filmi “Risttuules”—milline valus äng. Milles olid süüdi mõrvarliku Venemaa ees Eesti W. inimesed, kes olid truud oma riigile ja armastasid seda riiki, milles olid süüdi lapsed ja vanurid, mehed? Süüdi olid nad ainult sellepärast, et nad olemas olid, jalus nendesamadel vene hordidel, kes igale poole teiste rahvaste kodumaale trügisid, kus maas vene verine, räpane kirsa, see nende oma. Ega see “Vsjo naše!” tühja koha pealt tekkinud, venelane on alati himustanud seda, mis teistele kuulub, võtab, lagastab ära, muudab teiste inimeste elu enda kõrval võimatuks (ega põhjuseta eestlane Ida-Virumaale elama ei taha minna), täielik empaatia , vastutustunde, au ja häbitunde täielik puudumine. Mitte iialgi pole neilt loota mingitki kahetsust (ei saa iialgi võrrelda kultuurrahva-sakslastega) ja selle kahetsuse tõestuseks, siit oma kodumaale lahkumist. Looda sa, olgu vene kool olla, olgu vene keel teine riigikeel, kusjuures eestlane peab oskama kahte, õpivõimetu venelane ainult ühte. Mälestame oma vaevatud ja vaenatud rahvuskaaslasi, kelle lähedased kannatasid sovettide terrori all ja kes peavad taluma nendesamade sovettide nahhhaalset kukilelamist edasi. Stalnuhhin on kahtlemata intelligentne inimene, kuid nii palju ka temas intelligentsust ei ole, et oma rahvuskaaslasi kutsuks tagasi oma ajaloolisele kodumaale pöörduma, ikka surub ta eestlaste kaela nii seda blatnoi kõlaga inetut keelt kui samasugust, meie loomusele vastuvõtmatut kultuurat.

  5. lugesin..... 7 kuud ago
    Reply

    ,,,just venekeelsest “Postimehest” artiklit küüditamisest ja võite ise lugeda kommentaare neile. Aleksander Serov: “Kahju, et kõiki ei küüditatud!” Umbes sama karjus vene raudhammastega koleeit mulle ja minu õele: “Kahju, et Stalin teid kõiki tankide alla ei ajanud!” Millest venelastel puudus oli—maailma suurim maa käes, tohutute maavaradega, võimsa ja kauni loodusega. Suurte vägevate linnade ja küladega. Milleks oli tal vaja teiste rahvaste maad, milleks? Jumal lõi venelase maailma kõigile rahvastele nuhtluseks, mitte õnnistuseks, isegi Itaalia abistamise sellel üliraskel ajal, oskab venelane pakasuhaks muuta. “nüüd armastage meid!”

Vasta lugesin.....-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.