Nakkushaigused vallavolikogudes

Kalle Uusmaa

Kõik sai alguse eelmise aasta novembris, kui Viimsi vallavalitsus ütles erakorraliselt üles Haabneeme kooli juhi Sirje Toomla töölepingu, põhjendades seda koolis aset leidnud süsteemsete väärkohtlemise juhtumitega.

„Väidetavalt kasutas üks algklasside õpetaja õpilase suhtes korduvalt füüsilist vägivalda, millest koolijuht ei ole tööandjat ehk vallavalitsust õigeaegselt teavitanud, et nende juhtumitega koheselt ja õiguspäraselt tegeleda,“ ütles tookord Viimsi vallavanem Laine Randjärv. Esiti tegi Toomla enda sõnul sellele õpetajale suulise hoiatuse, hiljem aga vallandas ta. Töölt vabastamine tuli Toomlale ootamatult, kui vallavalitsus ta töölepingu lõpetamisest teatas.

Asi läks tuliseks ja kooli õpetajad ja hoolekogu esimees kinnitasid, et toetavad direktorit ning ei ole nõus tema vallandamisega. Haabneeme kooli ametiühingu usaldusisiku Proomet Torga sõnul eirasid vallajuhid korduvalt kooli teateid vägivallatsevast õpetajast ning vallandasid kooli direktori Sirje Toomla pärast seda, kui too palus valla juristilt abi vägivallatsenud õpetaja juriidiliselt korrektseks ametist vabastamiseks. Vallajuhi ja kooli vastasseis süvenes veelgi, kui reformierakondlane Randjärv endale tuhka pähe raputas ja oli nõus vallandatud direktori tagasi tööle võtma. Asi lõppes  sellega, et Randjärv astus vallavanema kohalt tagasi. Viimsi Kooli lapsevanematel sai mõõt täis: aasta aega kestnud juhtimiskriis ohustab õppe kvaliteeti ja esitasid Viimsi vallavalitsusele petitsiooni kooli töörahu ja usalduse taastamiseks. Praeguseks 168 allkirja kogunud petitsioonis seisab, et koolis on juhtimiskriis, mis on kestnud peaaegu aasta aega ning viinud 20 õpetaja lahkumiseni.

Teine vallajuhi ja koolidirektori vaheline tüli sai alguse Kivõli 1. Keskkooli direktori vallandamisega. Siin läks asi peaaegu et õpetajate streigini, millele eelnes tunniajaline hoiatusstreik. Et asi päris selge pole, otsustas Lüganuse vallavanem Viktor Rauam kutsuda Heidi Uustalu kooliaasta lõpuni Kiviõli 1. keskkooli direktori kohusetäitjana ametisse tagasi. See võiks koolirahu taastada ja lubatud streigi ära jätta, kuid selleks pidid osapooled jõudma mõistliku kokkuleppeni. Vallavanem soovis, et vallandatud direktor võtaks kohtuhagi vallandamise osas tagasi. Enne kohusetäitja koha pakkumist tulnuks aga selgeks klattida kogu juriidiline olukord ja kuna asjaosalised olid endiselt vallandamise õiguslikkuse suhtes erimeelt, ei olnud Heidi Uustalu nõus kohusetäitjaks hakkama.
Üritati ka vallavanemat umbusaldada, kuid see kukkus läbi.

Märjamaa juhtum

Nagu ütleb vanasõna, siis kahele järgneb ka kolmas. Selleks osutus Märjamaa, varasema politseitöö kogemustega Merlin Suurna, kes sai vallavanemaks detsembris 2018. Tookord tekitas piirkonnas pahameeletuhina temale palgalisa kohene määramine ja selleks sai ühtekokku 3000 eurot kuus. Märjamaa gümnaasiumi direktoriks valiti 2019 juulis Kalle Uusmaa, kes on pikaaegse ettevõtja ja mitmete erinevate valdkondade projektide juhtimise kogemusega, sealhulgas vastutustundlik ettevõtlus, infotehnoloogia teenused, logistika, muudatuste ja tarneahela juhtimine. Viimased seitse aastat oli ta töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Tööaeg jäi aga lühikeseks ja katseaja viimasel päeval sai Märjamaa gümnaasiumi uuendusmeelne direktor Kalle Uusmaa sule sappa ning kohalikud kogusid toetusallkirju ta ametisse ennistamiseks, neid  kogunes 754. Loodeti, et ehk läheb nii nagu Haabneemes ja vallavõim peab hoopis vabandama ning Uusmaa ennistatakse ametisse. Allkirjade kogujad soovisid kaasata ka kohalikku tasulist vallalehte oma kampaanias, millele muidugi öeldi kohe ei. Loomulikult ei saa omanikku tema enda väljaandes kiruda. „Direktori ametikohal on kindlad kohustused, mis tulenevad õigusaktidest ja ametijuhendist, ning katseajaks seati eesmärgid. Need jäid meie hinnangul tähtaegselt täitamata, vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele ja selgitustele. Õppekasvatus nõuab korda ja täpsust ning vahetut eeskuju, kuid ilmnes, et direktor lähtus isiklikest eelistustest tööajas, ei jälginud kooli päevakava, rikkudes sellega korduvalt Märjamaa gümnaasiumi töökorralduse reegleid,“ lisas vald.

Uusmaa etteheidetega ei nõustunud ja tõi välja, et töösuhte alguses ei lepitud kokku katseajaks seatud eesmärke. Vastasseisu Märjamaal arutas Märjamaa vallavolikogu ja selle enamus allkirjastas pöördumise, millega tehti vallavanem Merlin Suurnale ettepanek lugeda koolijuhi tööleping kehtivaks ja vabandada nii direktori kui vallarahva ees. 25. novembril lõpetas vallavanem Merlin Suurna vallavalitsusega nõu pidamata direktoriga katseajaks sõlmitud lepingu, hinnates noore juhi tegevuse ebarahuldavaks. Volikogu liige Villu Karu, teatas et „oleme seisukohal, et vallavanem Merlin Suurna on Kalle Uusmaa töölepingut lõpetades kuritarvitanud talle antud volitusi ning otsuse vastuvõtmisel ei ole vallavanem lähtunud kaasava ja avatud juhtimise põhimõtetest.

Kuna vallavanem ei allunud volikogule, siis otsustati 15 poolthäälega avaldada umbusaldust Märjamaa valla vallavanemale Merlin Suurnale. Umbusalduse avaldamine vabastas Merlin Suurna vallavanema kohustustest ja ametist. Aga oleks võinud minna ka teisiti, kui vallavanem oleks oma valla rahvast kuulanud. Üllatusena senise „tubliduse kinnituseks” esitas Merlin Suurna oma lahkumispeo arved vallavalitsusele tasumiseks! Kordus jälle sama muster nagu varemalt gümnaasiumi direktoriga töösuhte lõpetamisel: isikliku otsusega, vallavalitsusega kooskõlastamata. Aga valla rahakott ei ole isegi vallavanema jaoks personaalselt kasutatav, sest seda jälgivad lausa viis rahaga tegelevat vallaametnikku Märjamaal.

31. jaanuaril tegi töövaidluskomisjon määruse, millega lõpetati töövaidluse menetlus. Tulemusena loeti ülesöeldud leping kehtivaks ehk Kalle Uusmaa töösuhe Märjamaa gümnaasiumi direktorina on taastatud tagasiulatuvalt alates 26. novembrist 2019.

Kesknädal

14 kommentaari
  1. Kui kohalik kaklus vaid paisub 6 kuud ago
    Reply

    Märjamaa Vallavalitsus on aastaid paistnud suletud süsteemina. Hääletuskokkulepetel põhinev toiduahel, stagneerunud mõtlemine – nii on ju kogu aeg olnud, miks me peame midagi muutma – ei andnud teed uuendustele. Rahulole-matus asjade seisuga päädis uue vallavanema valimistega detsembris 2018.
    Peale võimuvahetust vallandusid kõik negatiivsed emotsioonid: äng, hirm, ra-hulolematus, kadedus.
    EKRE oli pead tõstmas ja seda vanad kännud ei suutnud üle elada.
    Tekkis kohutav paanika ja üksteisele ärapanemine.
    Tänaseks on saanud üleüldine vihavaen, pärast vallaema suurt palgatõstmist.
    Rahvas jäi ju vaeseks!

    • Ülevalt ülemused ei näe all toimuvat 6 kuud ago

      Kui aastaid ametis olnud vallasekretär ei suuda korrektselt lõpetada töölepingut Märjamaa Gümnaasiumi direktoriga, on see tööalane küündimatus.
      Märjamaa Nädalaleht töötab lähiajal välja ka kirjutiste avaldamise uue tava. See annab toimetajale „tööriistad“, mille alusel otsustada artikli mitteavaldamine (see oleks siiski äärmuslik samm), või annab õiguse kokkuleppel ja koostöös autoriga tema teksti vaja-dusel korrigeerida, et mitte valla saladusi avalikkuse ette kanda.
      Sõna on pandud lukku. Seda rahva raha eest, sest ajaleht on tasuline!

    • eesti koolide esitrumm K-Järvel 6 kuud ago

      Too mees, Hendrik Agur oleks vallatädid kohe tantsima pannud. Ikka kooli kempsus!

    • ajakirjandus vaid naerleb 6 kuud ago

      Must Panter erootikapood selgitab, et seksuaalsed fantaasiad on täiesti normaalne nähtus. Jah, kõik inimesed fantaseerivad vähem või rohkem värvikalt. Paljud tunnevad häbi oma salajaste mõtete ja soovide pärast ega jaga neid kellegagi. Tunnustatud seksuoloog Justin Lehmiller, PhD, viis läbi uuringu, milles üle 4000 inimese vastasid 350 küsimusele. Seksuaalsed fantaasiad võib jagada 7 peamisesse kategooriasse. Variante on iseenesest lõputult ja kui sinu fantaasia listi ei jõua, siis ütleme nii, et oled keskmisest värvikam kriit.

    • kui süüdi on varakevad 6 kuud ago

      Presidendi kantselei teatas 1. aprilli varahommikul, et uuel kuul alanud kampaania “Sõna on vait” organiseerija pole mitte eriolukorravalitsus, nagu väidab opositsioon, vaid president Kaljulaid isiklikult, kes loodab sel moel piirata pandeemia olukorras levivaid libauudiseid. Pealegi polevat tal nagunii eesti rahvale midagi öelda.
      Ühtlasi vabandab president kõigi ees, kellel ta on siiani sõnasabast kinni võtnud ja tunnistab, et intervjuude ajal “Süddeutsche Zeitungile” ja “Foreign Policyle” oli tema sõna vihkamisest pisut liiga ropult sassis.

    • tee on õigusesse lahti pääsenud 6 kuud ago

      Presidendi kantselei teatas lisaks, et kui president sõna peab, siis esitab ta 1. aprilli jooksul valitsusele palve lubada piirangutest hoolimata sisserändekvoodi piires kuue Antarktika kuningpingviini sissetoomise alalise elukohaga Tallinna Loomaaias, kusjuures kõik kulud rahastatatakse riigipea palgatõusust.

  2. Ei 6 kuud ago
    Reply

    tea nende segaduste tausta ega jõmmide ja tibide suhteid, kuid selge on taoliste juhtude põhjal see, et praegused KOVi töökorraldusürikud ei toimi või toimivad ainult ühepoolselt – rahva vastu. Sest rahvas kui KOVI pukkivalinu (kusjuures sageli ja valdavalt pimesi ainult nime, pildi või kõlaka järgi) ei saa seda enam maha võtta! Tobedus kuubis.
    Rahval peab olema õigus IGAL AJAL algatada “valitud” kaabakate mahahääletamine. Kui vaidlustatav isik on varastanud, siis peab ka iga vallaelanik vastama küsimusele: kas pooldad ausust või valet? Ja kui rahvas eelistab ausust, siis ongi petis kohalt lennanud. Lihtne, pole ka mingit seost isiku nime, pildi ega kõlakaga tema tublidusest.
    Koos mahavõtmisega ametist peab kaasnema ka tema võimule ja valitsemisele pääsemise keeld. 1, kord nt 5-ks aastaks, 2. kord juba 5+5 aastaks. Või teatud juhtudel (sihiline kuritahtlikkus) elu lõpuni.
    Nii saaks me taolistest “vallaomanikest” kiiresti lahti.
    Mis puutub aga mõne vallajuhu ja -ametniku palka, siis peab see olema kindlas suhtes vallaelanike sissetulekutega. Kasvab see 11%, liiduvabariigis 4%, siis ka vallajuhtide palk kasvab 11%. Sest paljud vallad võivad ju tegutseda majanduslikult arukamalt ja kasulikumalt kui Eesti euroliiduvabariik. Kindlad rahahunnikud tuleb aga KEELATA! Nii oleks iga vallaametnik ja -juht ise huvitatud ka oma vallaelanike heaolu tõstmise eest. Kuid sedagi vastavalt seadustele ja oma valla rahva tahtele ja lubadele.

  3. siit seinalt ka lugeda 6 kuud ago
    Reply

    Viskan omikuti pilgu peal ja ikka tühi kebelmine.
    Täna on natukese tõsisem asi kirjutatud.
    Tähendab, maarahva petmine nende oma rahadegA?

    • möistusega 6 kuud ago

      Kui tahame liikuda õiglasema palgasüsteemi poole, siis peavad palgad olema avalikud. Kõige lähemale õiglase töötasu ideaali realiseerimisele on jõudnud soomlased. Kaudselt räägivad sellest Soome esikohad maailma õnne- ja vabaduseindeksite pingereas.

  4. Ah soo 6 kuud ago
    Reply

    Kus halvasti on ja kus ebaõiglaselt käitutakse on ikka ja jälle olnud reformierakondlaste käsi mängus. Ega siin teisiti pole. Reformierakondlaste tegevus on peaaegu sama kahjulik nagu koroonaviirus mis tungib kõikjale.

  5. huvitav, palju vallad palka juurde võtsid 6 kuud ago
    Reply

    eed said ju ka tänamatult tänamatuse eest!

  6. nor mees-palju indu! 6 kuud ago
    Reply

    Jõudu hariduse viimises maarahava hinge!

    • laske rahus töötada 6 kuud ago

      Noor mees las töötab rahus.

  7. tore poiss 6 kuud ago
    Reply

    Las toimetab.Varsti eksmite aeg.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.