Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel eraldada 22 miljonit eurot uue laenu tarbeks, mille abil saab hakata renoveerima turutõrkepiirkonnas asuvaid korterelamuid.
„Suurematest linnadest eemal asuvate korterelamute ühistutel on tihtipeale raskusi, et saada hoone korrastamiseks laenu, sest nendes piirkondades on kinnisvara väärtus madal ja pangad on seetõttu laenu andmisel ettevaatlikud,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Turutõrke leevendamiseks hakkame nüüd neile korteriühistutele ise läbi KredExi laenu pakkuma.“
Aasa sõnul on sealjuures oluline vältida pankadele konkurentsi osutamist. „Seetõttu on uus laen suunatud neile ühistutele, kes on saanud pangast renoveerimislaenu taotlusele negatiivse vastuse või on neile laenu pakutud turutingimustega võrreldes oluliselt ebasoodsamalt,“ lisas ta.
Laenu sihtrühmaks on krediidivõimelised korteriühistud, kelle hallatavas elamus on vähemalt kaks korterit. Finantseeritakse renoveerimistöid, millega tagatakse korterelamu ehituskonstruktsiooniline stabiilsus, suurendatakse elamu energiatõhusust või millega paranevad korterelamu elanike elamistingimused.
KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on regionaallaen oluline meede tagamaks, et inimesed saaksid oma korterelamud energiatõhusaks rekonstrueerida kõikjal Eestis, olenemata piirkonna kinnisvara väärtusest. „Head elamistingimused ja hea sisekliima mõjutavad otseselt inimese heaolu ja tervist ning hoonete energiatõhususe suurendamise vajaduses ei kahtle enam keegi. Näeme oma pikaajalisest kogemusest, et Eesti inimestel on suur huvi oma koduks olevate korterelamute rekonstrueerimise vastu ja KredExi pakutav regionaallaen võimaldab seda teha piirkondlikust kinnisvara turuväärtusest sõltumata.“
Riik eraldas kriisipaketi osana elamumajandusse kokku 105 miljonit eurot. Sellest 73 miljonit läheb korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks, 22 miljonit korterelamu rekonstrueerimise regionaallaenuks, 5 miljonit lammutustoetuseks ning 5 miljonit eluasemekäenduste pakkumiseks.
SEE ENERGIATÕHUSUS ON INIMESTE LOLLITAMINE MIS LÕPEB TERVISEHÄDADEGA. NEED MAJAD ,ERINEVALT PILDIL OLEVAST, EI OLE PROJEKTEERITUD UUTELE MATERJALIDELE. KA EI OLE NENDE ELUIGA NII PIKK ENAM, ET TASUKS VÕTTA VÕLGA, MIS SAAB HEAL JUHUL MAKSTUD KUI MAJ LAMMUTAMISELE LÄHEB. UUED MATERJALID KINDLUSTAVAD TEMA KIIREMAT LAGUNEMIST.KA OHTLIKUD.
ELAMUTE HINNAD ON TÕESTI NAERUVÄÄRSED TÄNU AINUOKSJONITELE MIS TEHTI KOHALIKE LIIDRITE HUVIDES JA KA TURU VÄIKSUSE TÕTTU. NEED ON NII MARGINAALSED, ET MÜÜGI KORRAL UUT ELUASET EI SAA, ISEGI VANA AUTOT MITTE.KA MAAKLERID EI VIITSI SIIN AIDATA, SEST ON SÕLTUVAD HINDAJATEST. ,KUIGI NAD MÕNIKORD EHK SUUDAVAD NEID MÜÜA HINNAGA 1/4 NENDE TEGELIKUST EHITUSLIKUST VÄÄRTUSEST. KINNISVARATURUL VALITSEB HULL ANARHIA:, KUS SUVILAKUUR MAKSAB MITU KORDA ROHKEM KORRALIKULT EHITATUD, PROJEKT. INSTITUUDI EHITATUD MAJAST.
KUI PANK EI TAHA LAENU ANDA ON ARUSAADAV JU, ET ON HÄBEMATUS KAEVATA VAESEMATE TASKUST JA NEILE PEALE SUNDIDA SELLISED MÕTTETUD VÕLAD. KREDEXI ABIL , AINULT SELLEKS, ET ÜLAL PIDADA EHITUSTÖÖLISI JA FIRMASID, SELMET LEIDA UUS TÖÖSTUS-MAJANDUSHARU.
KAS hr. PEAMINISTER JT. IKKA MÄLETAVAD, ET SUUR OSA PENSIONÄRE SAAB ALLA 400 eur HOOLIMATA “ERAKORRALISEST” INDEKSEERIMISEST, MILLE ÕGIVAD ÄRA HINNATÕUSUD. MILLEST NAD NEID LAENE MAKSAVAD ??? PEALEGI EI TÕSTA SEE NENDE HOONETE MÜÜGIHINDA JA VANAINIMESTELE POLE SEDA KÕIKE ENAM VAJA. SUNNISMAISEKS ON NAD MUUDETUD NAGUNII.
KAS NENDE TASKUST PEAVAD MAKSTAMA NÜÜD LEEVENDUSED JA KOROONAVÕLAD ???