Tallinn, Stenbocki maja, 24. aprill 2020 – Valitsuse liikmed kiitsid tänasel kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks riigi 2020. aasta lisaeelarvega seotud meetmed. Arutuse all olid lisaeelarvega ettenähtud raha jaotuse põhimõtted, sihtrühmad, meetmete ulatus ja üldisem kord.
Heakskiidetud toetusmeetmete rakendamiseks on täiendavalt vaja vastu võtta valdkondade kaupa ministrite määrused, mis näevad täpsemalt ette rahajaotuse korralduse. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt tuleb ministrite määrused enne vastuvõtmist heaks kiita valitsuse istungil, mis on plaanis esmaspäeval.
“Arutasime täna taas väga põhjalikult ja valdkondade kaupa lisaeelarvega ettenähtud rahade jaotust, et majanduse kriisiraha oleks parimal võimalikul viisil sihitud ja rakendatud ning jõuaks võimalikult kiiresti abivajajateni,” ütlest peaminister Jüri Ratas. “Valitsuse põhimõttelise toetuse saanud meetmete eesmärk on leevendada majandusšokki ning toetada meie tööinimesi, ettevõtjaid ja majandussektoreid igas ettevõtlusvaldkonnas, nende suurusest sõltumata. Riigi kriisimeetmed on suunatud sellele, et me väljuksime praegusest majanduslangusest võimalikult väheste kahjudega ja nii kiiresti kui võimalik.”
Valitsuse liikmed kiitsid põhimõtteliselt heaks:
HARIDUS- JA NOORTEVALDKONNALE SUUNATUD TOETUSED
Eesmärk on toetada haridus- ja noortevaldkonnas tegutsevaid eraüldhariduskoole, eranoorsootööd ja -huviharidust, eralasteaedasid ja eralastehoidusid. Lisaks toetatakse keskkonnahariduskeskuseid.
Sihtrühm: eralasteasutused ja -koolid, -huvikoolid ja erahuvihariduse pakkujad; keskkonnahariduskeskused.
Toetuse kogumaht: 15 miljonit eurot ning lisaks 150 000 eurot keskkonnahariduskeskustele.
KULTUURI- JA SPORDIVALDKONNALE SUUNATUD TOETUSED
Eesmärk on valdkondlike organisatsioonide jätkusuutlikkuse nimel osaliselt kompenseerida ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulusid ja möödapääsmatuid püsikulusid.
Sihtrühm: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevad riiklikud, munitsipaal- ja erasektori asutused ning organisatsioonid, näiteks loomeliidud, teatrid, muuseumid, näitusasutused. Samuti kultuuri, loomingu ja spordiga professionaalselt tegelevad inimesed nagu vabakutselised loovisikud, laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajad, treenerid jne.
Toetuse kogumaht: 25 miljonit eurot.
MAAMAJANDUSSEKTORILE SUUNATUD TOETUSED
Eesmärk on leevendada maaettevõtete ootamatut likviidsusnappust laenude ja laenukäenduste abil. Põllumajandusmaa kapitalirendiga soovitakse parandada põllumaa omanike ligipääsu täiendavatele rahalistele vahenditele ning see meede jääb püsima ka pärast kriisi.
Põllumajandustootja asendamise toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni võrra, et tagada lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatajatele asendusteenuse pakkumine COVID-19 tingimustes töölt eemalejäämise tõttu. Eesmärk on tagada toidu tootmise jätkumine ja seeläbi Eestis toiduvarustuskindlus.
Sihtrühm: bio- ja maamajandusettevõtted sõltuvalt meetmetest. Näiteks: põllumajanduse esmatootjad, põllumajandustoodete töötlejad ja/või turustajad; kalanduses, toiduainetööstuses, maamajanduses (sh majutuses ja toitlustuses ehk maaturismis) tegelevad ettevõtjad; hoiu-laenuühistud, kes kuuluvad Eesti Hoiu-Laenuühistute Liitu; nimetatud valdkondade sihtasutused ja mittetulundusühingud. Põllumajandustootja asendamise toetus on suunatud taime- ja loomakasvatajatele.
Toetusmeetmete kogumaht: 200,5 miljonit eurot.
MAJANDUSMEETMED
Kriisist enim kannatada saanud ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete pakett:
Eesmärk on toetada turismisektori ettevõtjaid ning mikro- ja väikeettevõtjaid, et leevendada ettevõtjate majanduslikke raskusi ning tõsta nende võimekust kriisist kiiremini väljuda.
Toetuse kogumaht on 35 miljonit eurot, mida hakatakse rakendama läbi EASi. Toetussummad jagunevad järgnevalt:
- 25 miljonit eurot majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ning turismiteenuste pakkujatele, kes pakuvad külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid.
- 10 miljonit eurot mikro- ja väikeettevõtjatele, kes vajavad riigipoolset tuge oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada ning kriisist tulenevaid uusi võimalusi realiseerida.
Elamumajanduse valdkonna meetmed:
Eesmärk on leevendada kriisi mõju ehitussektorile, et olukord ehitusturul saaks hakata stabiliseeruma. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega majandusvedur, mis aitab ka teisi sektoreid mõõnast välja, mistõttu peab töö ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma.
Sihtrühm: Otsene sihtrühm on korteriühistud, väikeelamute omanikud ja kohalikud omavalitsused, kelle tellimuste kaudu läheb raha ehitusfirmadele, ehituskonsultatsiooniettevõtet
Meetme kogumaht on 105 miljonit eurot, mida hakatakse rakendama SA KredExi kaudu. Summa jaguneb järgnevalt:
- 73 miljonit korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks
- 22 miljonit korterelamu rekonstrueerimise regionaallaenuks
- 5 miljonit lammutustoetuseks
- 5 miljonit eluasemekäenduste pakkumiseks.
COVID-19 toetusmeede riigiosaluste omandamiseks:
Eesmärk on pakkuda majanduslikku kahju kannatanud ettevõtetele tuge, andes kriisiperioodist väljumiseks vajalikku lisakapitali ning võimaldades hiljem ettevõtetel osalused tagasi osta.
Sihtrühm: riigile olulist majanduslikku mõju omavad ettevõtted, suurimad tööjõumakse maksvad eksportijad.
Meetme kogumaht: toetuse rakendaja on KredExi tütarettevõte SmartCap ning eraldatav summa 300 miljonit eurot. Toetuse saaja otsustab valitsus iga kord eraldi.
Täiendavalt on majanduse turgutamiseks ette nähtud ka Kredex-i poolsed ettevõtluslaenud ja laenukäendused.
Viimane miil:
Eesmärk on toetada sideettevõtjaid kestliku sidevõrgu rajamisel. Samuti on ette nähtud lõpptarbija toetus kiire internetiga liitumisel.
Sihtrühm: toetust saab ettevõte, kes rajab ja hiljem opereerib rajatavat juurdepääsuvõrku alal, kus täna kiiret internetti ei ole ning ei tuleks lähima kolme aasta jooksul. Lõpptarbija toetust saavad ettevõtted või inimesed, kes ühinevad uue taristuga.
Meetme kogumaht: 15 miljonit eurot.
Meetme rakendamiseks mõeldud ministri määrus on plaanitud välja töötada juunis.
KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE SUUNATUD TOETUSED
KOV-ide tulubaasi stabiliseerimise toetus:
Eesmärk on kompenseerida kriisi mõjul ära langenud tulusid kohalikele omavalitsustele ning hüvitada erakorralisi kulusid. Näiteks on vähenenud KOV-ide sissetulekud tulumaksust, oluliselt vähenenud lasteaedade kohatasude maksmine jne. Samas on tekkinud kulutused desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite soetamiseks ja suurenenud sotsiaalkulud.
Toetuse maht on 30 miljonit eurot.
Kohalikele omavalitsustele eraldatav investeeringutoetus
Eesmärk on turgutada investeeringutega majanduslangust. Kohalik omavalitsus võib toetuse vahendeid kasutada uuteks investeeringuteks, remondikuludeks, lammutuskuludeks ja seonduvaks.
Toetuse maht: 70 miljonit eurot.
Kohaliku teehoiu toetus
Eesmärk on leevendada majanduslanguse mõjusid ning parandada kohalikke teid.
Toetuse maht: 30 miljonit eurot.
USULISTELE ÜHENDUSTELE SUUNATUD TOETUSED
Eesmärk on toetada usulisi ühendusi, kelle tegevus on kriisi ajal tugevasti häiritud, kuid kes jätkavad inimestele nii hinge- kui sotsiaalabi osutamist. Eriolukorra piirangutest lähtuvalt on usuliste ühenduste tegevus ja omatulu teenimine oluliselt piiratud. Samal ajal on aga suurenenud inimeste pöördumine kirikute poole.
Sihtrühm: usulised ühendused.
Toetuse maht: 2 miljonit eurot.
KUI TURISMI JA EHITUSSEKTOR KA RAHA SISSE TÕID, SIIS ESIMESE TÕTTU ON NÜÜD KAHJUD SUUREMAD KUI KOGU TA EKSISTENTSI AJA.
EHITUSSEKTOR ON AMMUGI ÜLE PAISUTATUD JA MÕTTETU, SEL KUJUL KINDLASTI.
KUST VÕTAVAD VÄIKEMAJADE JA KORTERITE VAESEMAD ELANIKUD NEED RAHAD, ET NEID SEKTORIT ÜLAL PIDADA. KREDEX ASTUB UKSEST SISSE JA VAESEM ELANIK TEE SUNDKORRAS VÕLGU. SEE ON PALJU HULLEM JA SUUREM RAHA KUI NSVL ALGUSAEGADEL RIIGIVÕLAPABERITE MÜÜK, MIS OLI NALJAASI.
ALLA 400 eur PENSIONIST IKKA KREDEXI GARANTEERIT. VÕLGA PANGALE EI MAKSA MILLE KÜ PEALE SUNNIB.
KAS TÕESTI PAREMAID IDEID EI SUUDETA NÕUNIKE POOLT VÄLJA HAUDUDA.?
vähendatakse töötasu 50% kuna nemad on süüdi haiguse levikus. Tegelikult kogu valitsus peaks tagasi astuma.
Valitsusel ja parlamendil pole vaja üldse töötasu või kui siis miinimumpalka, sest seal olla on ju AUASI ja IDEAALIDE kõsimus. Need kes sinna tahavad ja trügivad, egas nad seda RAHA PÄRAST TEE.?
Jah, see tooks nad tegelikule elule ja vaesematele ja vanadele lähemale. Pilvedest on ju kehv näha, mis maapeal toimub tegelikult ja kuidas toimub.