Ühe kosmosepäeva meenutus

Juri Gagarin, 1961, Helsinki

Oli 1961. aasta 12. aprill, kui kuulsime nime Gagarin. Seega, inimene oli saadetud kosmosesse. Ta viibis seal üks tund ja 48 minutit. Loomulikult oli ta sõjaväelane ja tema lennust teatati alles pärast maale tagasijõudmist.

Lend toimus Baikonuri kosmodroomilt Kasahstanis. Raketikandja Vostok 8K viis orbiidile kosmoselaeva, mida juhtis Juri Gagarin. Hiljem oli ka vandenõuteooria, et laeva juhiti vaid maapinnalt. Gagarin olevat esimene kosmonaut, kuid ka siin keerutati mitmeid jutte. Eks ikka seepärast, et lendu polnud ette teatatud. Varumeheks oli ka maailma teine kosmonaut German Titov, aga peakonstruktor Sergei Korolev olevat valinud kasvult väiksema Juri, kuna kabiinis oli üsna kitsas. Seda lendu kasutati meeletuks NSV liidu saavutuse propageerimiseks ja Jurat veeti mööda maailma töötava rahvaga kohtumistele.

Gagarini lennu ja tema surma osas liigub palju erinevaid versioone. Kas neid uskuda või mitte?

Äparduste kiuste

Gagarinile ei olevat antud ametlikult teada parooli kosmoselaeva Vostok käsitsi juhtimiseks. Selleks oli maagiline 25. Kardeti lolliks minemist. See oli muuseas üllatuseks ka peakonstruktor Koroljovile. Tegelkult Gagarin sai siiski enne lendu selle parooli katsepiloot Mark Gallailt ja juhtkonstruktor Oleg Ivanovskilt. Ta ei reetnud neid. Lend oli väga ohtlik. Maandumiskapsli välispind süttis tihedatesse õhumassidesse jõudmisel, sulametall voolas illuminaatorite peale, kapsel pööritas ümber oma telje kiirusel üks ring sekundis, ülekoormus tõusis 8-10 kordseks. 7 km kõrguselt Gagarin katapulteerus ja edasi maanduti juba langevarjuga. Ka siin oli veel äpardus-skafandri välisõhuklapp ei avanenud ja tekkis lämbumisoht. Kuna maandumissüsteem streikis, siis maanduti kaugel etteplaneeritud kohast. Ja veel: olevat olnud kolm varianti maailmale kosmoselennust teatamiseks TASSi poolt (üleliiduline telegraafiagentuur). Esimene: ülipidulik õnnestumise puhuks. Teine: juhtumiks, kui kosmoselaev ei lähe orbiidile või kukub alla, palve riikidele abistamaks leida kosmonaut. Kolmas: teade traagilisest kosmonaudi hukkumisest. Õnneks tookord seda kolmandat polnud veel vaja.

Kosmose vallutamise kohta on maailmas palju erinevaid legende liikvel. Tõenäoliselt esimene kosmonaut Juri Gagarin kirjutas oma naisele enne lendu kirja: „Kui midagi peaks juhtuma, siis palun teid ja esmajoones sind, Valjuša, mitte surra muresse… Hoia palun meie tüdrukuid, armasta neid nii, nagu armastasin mina…“(kiri oli pikem). Abikaasa Valentina leidis selle kirja aastaid pärast mehe surma, peidikust. Ju siis oli mingi hirm enne lendu ja küllap ka põhjusega. Kuna kõik laabus, siis ilmselt ka kiri ununes. Pärast mehe surma oli lesk kinnine ja suhtles vaid tütarde ja nende lastega, jättis töö meditsiini instituudis, läks pensionile ja elas kuni surmani 17. märtsil 2020 oma Tähelinna korteris.

Gagarini hukk

Aga ikkagi, kuidas hukkus maailma esimene kosmoseinimene? Juba treeningutel oli Gagariniga jamasid. Kasvult lühike ja väljavaate parandamiseks tuli padi istumise alla panna, hiljem tehti pilooditool kõrgemaks. Aga see „väikemees“ oli peakonstruktor Koroljovi nõue. Kuulike, kus pidi asuma kosmonaut, oli ehitatud väikesena raketi pea suuruse järgi ja hoopiski mitte inimese tarbeks. Selle kuulikesega pidi saama viia tuumalaeng kuni Ameerikani! Maandumisel peaks lennuk 75% maandumisteest läbima tagaratastel (briljantne). Kahjuks Gagarin maandus tihti kõigile kolmele rattale. See on äärmiselt avariiohtlik! Puudub võimalus katkestatud maandumisele ja uuele õhkutõusmisele. Selleks, et lennuoskused säiliksid, lennatakse aastas vähemalt 200 lennutundi.

Pärast kosmoselendu võeti Gagarinilt ära igasugune õigus individuaalseks lennuks. Temast taheti teha elusat „ajalooeksponaati“. Algasid maailmarännud, klaaside tõstmine, aupaiste üha suurenes. Olevat Gagarin olnud puhkusel Krimmis ja seal päästnud koolipoisi uppumisest. Tõstnud poisi kaldale ja ise kukkunud peaga vastu kaljut… Aga ajakirjanik Vladimir Gubarev teadis öelda, et hoopis naistes vahelejäämist peljates hüpanud Gagarin teise korruse aknast alla ja löönud pea ära vastu lillepeenra äärekivi… Eks lugeja otsustagu ise, kumb on tõde. Igatahes Gagarini kuraator N. P. Kamanin oli seda nähes valmis endale kuuli pähe laskma, sest kohe oli minek parteikongressile, kus nii Gagarin kui ka teine kosmonaut Titov olid külalisteks. Igatahes ajakirjanikel oli rangelt keelatud Gagarinit pildistada ja intervjueerida. Seda jälgis KGB valvas silm. Ja nüüd see kurb 27. märts 1968, kui kosmonaut hukkus, viies kaasa ka oma sõbra. Legendi järgi olevat Gagarin tulnud lennuväljale tugevas pohmeluses ja öelnud: „Lähen lendama“. Sellega ei  nõustunud aukraadilt tärni võrra madalam lennuvälja komandör Serjogin ja läks koos Gagariniga kaheistmelise treeninglennuk UTI MiG-15 pardale. Olevat olnud halb nähtavus (pilve alumine äär 300m maapinnast) ja lennuk sattunud pöörisesse ja kukkunud siis alla… See oli ametlik versioon. Salajase sõjatööstuse asjapulk Valentin Surkov seab kahtluse alla nii õnnetuse aja kui ka koha ja olukorra. Nimelt kukuti alla keelatud lennutsoonis ja sohu. Nähtavus olevat olnud ideaalne ja lennuk olevat tulnud alla ilma mootoriteta suurel kiirusel. Surkovi arvates polnud lendurid enam elus, nad ei püüdnud lennukit juhtida ega katapulteeruda. Samuti ei mõista sõjatööstur, miks nii kaua hoiti saladuses tegelik katastroofi paik? Väidetav Novoselovo on 30km kaugusel tegelikust Gagarini lennuki kukkumise paigast. Selline oli Juri Gagarini elu.

Naine kosmoses

Kuna “naine kosmoses” tõusis jällegi orbiiti seoses Valentina Tereškova viimase hetke avaldusega, anda Vladimir Putinile võimalus uuesti kandideerida riigijuhiks, siis sobiks meenutada ka kirjutist, kus üks omaaegseid kosmoseteoreetikuid, professor Leonti Kährik kirjutas Eesti Päevalehes 19. aprillil 2002 pikalt seksist kosmoses. Tema soovitas kaasa võtta kitsas magamiskott kahele ja ka jupp nööri. Nööri pidi vaja minema selleks, et magamiskott kinni siduda mõne ukselingi või aparatuuri nuppude külge…(no on ikka naljamees küll, nuppude külge!). Lisaks kõigele kirjeldab autor kosmonautide Klimuki ja Lebedevi soovist seitse päeva kosmoses spermat saada ja see külmutatult maamunale tuua. Maal olles olevat sellega püütud rasestada nende abikaasasid. Arstide sõnul asja ei saanud. Professor väidab, et Tereškova on ainuke, kes lapsega maha sai. Kõik ülejäänud naiskosmonaudid olevat viljatud. Kosmose kohta on palju legende.

Ehtsa kosmonaudi meenutused

Proovin siia kirjutada seda, mis ka tõeselt põhjendatav. Minu edasine pärineb suurelt osalt kahekordse kosmonaudi, Igor Volkiga räägitule ja ühiste tuttavate meenutamisele kosmosetööstusest ajavahemikus 1963-1967 ja isiklikele tõdemustele kahel Tallinna kohtumisel veel nõukogude ajal. Igor Volk oli mitmeid kordi Eestis seoses „Vihuris“ toodetavate kosmonautide treeninguteks mõeldud ralliautodega. Kuna ta ka tenniseasju tol ajal Venemaal juhtis (1986-1990), siis käisime Kadriorus väljakut „tempimas”.

Nii seal, kui ka meie tollastes vanalinna kaunites kohvitubades vesteldu nüüd meenutustena: Kuna Igor Volk pidi oma teisel lennul pea, et „üles“ jääma, siis neist asjust ta rääkis erilise närvilisusega. Mäletan, et pisut tema nägu ka kohati tõmbles. Asi ise oli suhteliselt lihtne. Minnes üle maandumisele tekkis tõrge. Pöördemootor ei käivitunud. Maapealt antud korraldused ei aidanud. Tänu insenerioskustele sai ta laeva käsitsijuhtimisega kuidagi liikuma ja siis valmistus kiireks maanduseks. Kunagi lennunduse maailmanäitusel Prantsusmaal käidi välja ka „saladus“ nn „kobra“ lendamises. Olid siis kaheksakümnendad lõppemas… Tegelikult on selle viguri esmaesitaja just Igor Volk, kes katsetas SU-27 ründelennukit ülikriitilisel ründenurgal kuni 90 kraadi ja nii see „kobra“ teoks sai. Kobra on palja silmaga vaataja jaoks lennuki saba pööramine lennusuunda kõhualuse poolega ja siis tagasivõtt  normaallendu. Rahva ees näitas seda trikki katselendur Viktor Pugatšov ja nii siis nimetataksegi seda Pugatšovi kobraks, teadmata, et tegelik autor oli tollal rangelt salastatud Burani projekti komandör Igor Volk.

Katsetused jätkusid ja praegu suudab SU-37 lennata juba päris saba ees (150-180°) ja siis tagasi tulla normaallendu, kõrgust peaaegu kaotamata. Milleks sellised manöövrid? Aga seepärast, et õhulahingutes on tihti vaja äärmiselt kiiresti pidurduda ja lähilahingus liginenud vaenlane sabast maha raputada. Igor Volki oskusi prooviti ka nii, et pärast 11 ööpäeva ja 19 tundi kosmoselendu pidi ta maandumisel lendama MIG-25 tüüri taga Baikonurist Ahtubinskisse. Selline katsetus pidi näitama kosmonaudi võimeid pärast pikemat kaaluta olekut Buranil koheselt lennukirežiimis lennata. Loomulikult tuli kosmonaut sellega hiilgavalt toime. Lisaks kõigele tehti katseeksemplariga veel kolmteist erirežiimides lendu. Nüüd räägib Venemaa ametlik ajalugu sellest, et Buran käis oma lennul ilma meeskonnata, automaatrežiimil. Kahjuks seda kinnitas ka Allan Espenberg, 9. juuli 2016. Õhtulehes.

Keda siis uskuda? Kas kosmonaudi enda juttu või Venemaa uusversiooni?

Seni on edukalt lõppenud lennu (milleks loetakse Maa atmosfääri taassisenemist ja edukat maandumist) sooritanud vaid viis kosmoselennukit: X-15, Space Shuttle, Buran, SpaceShipOne ja X-37.

Paraku on kosmonautikas veel palju saladusi.

Aivo Oina

27 kommentaari
  1. kas oli ikka esimene? 4 aastat ago
    Reply

    Olevat olnud enne paar ebaõnne?

    • mälestame 4 aastat ago

      Rahvusvahelisel lennunduse- ja kosmonautikapäeval 12. aprillil 1985 saabusid Tallinna katselendur Enn Kaarma mälestust austama tema kunagised kolleegid ja sõbrad. Teda kui erakordselt ausat, kohusetundlikku ja abivalmis inimest, kes hukutati venelase poolt katselennul, meenutasid NSV Liidu teenelised katselendurid Fjodor Bartsev ja Valentin Vasin. Tallinna 10. keskkoolis avati pidulikult vilistlase Enn Kaarma mälestustahvel.

  2. seks kosmoses 4 aastat ago
    Reply

    Kurb teade Sally Ride surmast 61 aasta vanuselt, pärast 17 kuud kestnud võitlust pankreasevähiga, pani tagasimõtlema kosmoseasjadele. Nagu teate, Ride ei olnud siiski esimene naine kosmoses. Nõukogude kosmonaut Valentina Tereškova käis maailmaruumis juba 1963. aasta juunis. Pärast Ride’i on kosmoses käinud üle 45 naise USAst ja teistest riikidest. Kaks neist on olnud kosmosesüstikute komandörid. Ride sündis ja kasvas üles California osariigis Los Angeleses ning sai Stanfordi ülikoolis magistri- ja doktorikraadi füüsikas. Ride asus NASAsse tööle 1978. aastal, olles üks 35st inimesest, kes enam kui 8000 kandidaadi hulgast astronaudiks välja valiti. Esimesele kosmosesüstikumissioonile lendas Ride 1983. aastal Challengeri pardal. Tol hetkel, 32aastaselt, oli ta ka noorim ameeriklane, kes oli orbiidile lennanud. Enne teda olid õrnema soo esindajatest käinud maailmaruumis kaks tollase Nõukogude Liidu kosmonauti, 1963. aastal Valentina Tereškova ja 1982. aastal Svetlana Savitskaja. Sally Ride valmistus veel kolmandakski lennuks kosmosesse, kuid see jäi ära seoses kosmosesüstiku Challenger plahvatusega 1986. aasta 28. jaanuaril 73 sekundit pärast starti. Tookord hukkus seitse astronauti ja süstikuprogramm peatati kolmeks aastaks. Pärast NASAst lahkumist sai Ride’ist San Diego California ülikooli professor. USA esimene naisastronaut oli hoidnud raske haiguse salajas, et kaitsta oma eraelu. Pärast surma selgus ka, et Sally Kristen Ride oli koguni 27 aastat hoidnud veel teistki saladust – ta elas lesbisuhtes lapsepõlvesõbranna ja psühholoogiaprofessori Tam O´Shaughnessyga

  3. Venelased 4 aastat ago
    Reply

    ise kinnitavad, et Koroljov valinud esimeseks Gagarini 2 põhjusel: Gagarin olnud rohkem venelik (temast pidi saama sümbol) ja Titov jällegi vastupidavam. Kuna 2. lend oli kavandatud pikem (17 tiiru), siis peeti selleks sobivamaks just Titovi. Hiljem sellel enam sellist tähtsust polnud, sest algul oli see omadus ülehinnatud. Järgnesid Nikolajev ja Popovitš ja siis oli vaja juba naine välja saata.

    • artikkel kinnitab 4 aastat ago

      Gagarin mahtus ära aatomikapslisse!
      Vot!

  4. Jane 4 aastat ago
    Reply

    Edgar Savisaar oleks ka kosmosesse lennanud, aga Andrus Ansip jaMart Laar rikkusid kosmoseraketi stardikiirendi! Kahjuks politsei uurimist ei alustanud, kuigi stardiplatsi videovalve salvestas kaks maskides ja mutrivõtmetega pätti ülesse, kellest oli absoluutselt ära tuntavad need kaks tegelast.
    Edgar Savisaarele on pidevalt liiga tehtud, kuid tema kui Püha Mees ja eesti Rahva Loojumatu Päike on alati sellest üle saanud!

    • mitte anult 4 aastat ago

      Eesti toitis neid oma lutitoiduga ka veel pärast maandumist.

  5. nüid on selge 4 aastat ago
    Reply

    Kuu pääl polegi käidud.
    Puha kinu.

    • kogu see värk 4 aastat ago

      Põhiline oli ikkagi kosmosevägede loomine.
      Kõik muu on propaganda.

  6. oli palju kuulsam 4 aastat ago
    Reply

    Kaarma poisist kuulsam oli kosmosegruppi arvatud Ants Arumeel.
    Sõjaväelendur Tapal.
    Tapeti gaasiga oma kodus.
    Vaaat siis,armastusega teie…

    • udu ikka aetakse 4 aastat ago

      Veel oli selline eesti soost hävituslendur nagu Ants Arumeel, kelle kohta aga mul palju muud infi pole, kui et alustas Tallinna Aeroklubis ning hiljem oli üks esimeste seas N Liidu reaktiivhävituslennukeil (mis võib ka pisut legend olla, see esimeste reaktiivlennuki pilootide osa näiteks…)

    • kuulake raadiost 4 aastat ago

      Räägivad NL kangelane, lendur Endel Puussepp, kirjanik Paul Kuusberg, bioloog Oskar Priilinn, reaktiivlendur-kapten Ants Arumeel, kirjanik Aadu Hint, nõuk. töötaja Johannes Undusk, helilooja Gustav Ernesaks.

    • kaks aastat tagasi 4 aastat ago

      2018. aastal Venemaa elanike hulgas korraldatud küsitlusel jäi Võssotski 20. sajandi kuulsuste edetabelis alla üksnes kosmonaut Juri Gagarinile

  7. mäletan tiblastani aegu 4 aastat ago
    Reply

    See autor oli ka eelmises riigis mingi lennundustegelane. Mäletan, et lendas Ameerikasse, aga siis hoopis tuli välja, et tegu oli simulaatorlennuga Vantaa lennunduskoolis.
    Oli Eesti lennunduse 100 aastat! Televisiooonis oli pikk erisaade. Lembitu Kuuse juhtis seda. Ilus saade oli tolle aja kohta!

  8. Nii 4 aastat ago
    Reply

    Loomulikult oli J.Gagarin esimene kosmonaut ja enamus tema lennu halvustamisest on vale ja kadedus. Iga kosmosesse lend on hädaohtlik ja on ka hukkunuid . Igasuguseid kuulujutte ja halvustusi käib ka USA kosmonautide suhtes.

  9. Nonoh 4 aastat ago
    Reply

    Väga ebameeldiv lausa vastik meenutus. Oleks arvanud et see on reformierakondlase kirjutis aga ei hoopis ärimehe oma. Tegelikult ega reformierakondlastel polegi aega ega tahtmist sellise küsimusega tegeleda sest nende tegevus on valitsusvastane et võimule ise saada.

    • Kas 4 aastat ago

      reformikatest siis keegi polegi kosmoses käinud? Vähemalt KaKa küll tundub vahel pilvedes hõljuvat.

    • sajandi kaunim naine 4 aastat ago

      Eestis on vähe malbeid ja kauneid naisi.
      Kaja on üksik neist. Oma tarkuse ja persidendi toetajana saab ta palju kiidukirju laiadelt rahvamassidelt.
      Ühiskond on pöördumatu teda kiites. Armas olevus poliittaevas!

    • Tulles 4 aastat ago

      vastu rahvamasside vihastele soovidele saadame KaKa kosmosesse!

  10. elu ikka edeneb 4 aastat ago
    Reply

    Täna inimene kosmoses, homme juba Ufod siin ja pakuvad meile küüti.
    Elu muudkui arenev…

    • kogu tõde ongi siin 4 aastat ago

      2017. aastal ütles üks pilootidest, kes nägi tuvastamata objekti 2004. aastal, et see liikus viisil, mida ta ei suuda seletada.
      „Kui ma sellele lähedale jõudsin … kiirendas see äkiliselt lõuna poole ja kadus vähem kui kahe sekundiga,” ütles USA mereväe erupiloot David Fravor. „See oli äärmiselt äkiline, nagu pingpongipall, mis seinast tagasi põrkab. See tabab ja läheb teises suunas.”
      Pentagon on varem uurinud kohtumisi tundmatute objektidega õhus osana nüüdseks lõpetatud salajasest programmist, mida alustati Nevada senaatori Harry Reidi algatusel. Programmi alustati 2007. aastal ja see lõppes 2012. aastal, on Pentagon teatanud. Väidetavalt leiti, et on tähtsamaid asju, mida finantseerida.
      Salajase programmi endine juht Luis Elizondo ütles 2017. aastal CNN-ile siiski, et tema isiklikult usub, et on väga mõjuvad tõendeid, et me ei ole üksi.
      „Need õhusõidukid – me nimetame neid õhusõidukiteks – näitavad omadusi, mis ei ole praegu USA valduses ega ühegi välisriigi valduses, millest me teadlikud oleksime,” ütles Elizondo uuritud objektide kohta. Elizondo väidab, et lahkus kaitseministeeriumist 2017. aastal protestiks salastatuse vastu programmi ümber ja sisemise vastuseisu tõttu selle rahastamisele.

  11. Hihihii 4 aastat ago
    Reply

    Kahju et Eestist ei saa kedagi kosmosesse saate. Tore oleks Kuule saata Valdo Randpere. Ehk paneb Kuu telle aru pähe et ei rajaks suust välja igasuguseid lollusi. Teiseks võiks sinna saata E.N.Krossi. See mee teeks suurte rahade eest ükskõik mida aga meil oleks rahulikum. Ju ta on juba Reformi tagatoas meeskonna välja õpetanud kes oskab välja mõelda valesüüdistusi ja arendada laimukampaaniat.Mõnele planeedile oleks võinud veel mõne reformierakondlase saata et ei segaks valitsuse tööd.

  12. tore nali 4 aastat ago
    Reply

    Nii Kallase kui Randpee võiks saata maailmaruumi,aga kas nad saavad seal hakkama?
    Paljunemine ei õnnestu ja partei tühjeneb.

  13. Siiri oviir oleks tässöönud memm 4 aastat ago
    Reply

    Ei pea lugu mitte ühestki sellisest ennast rasva söönud rumalast inimeseloomast. Mingi ahne kliki liige ei peaks üldse sõna võtma. Kuidas nii vanal inimesel ei ole häbi selliseid sõnu öelda? – Eestis on järjest rohkem näljas ja viletsuses lapsi. Ausate tööinimeste lapsi. See ei tâida laste kõhtu, et suvaline paksu tagumendiga broiler midagi arvab.
    Aga nii see on ja nii see jätkub.
    Seniks, kui Ekre võimu võtab.

  14. Oma partei mustaja? 4 aastat ago
    Reply

    „Oletan, et keegi parteis ei tea nende kontaktide kohta nii palju detaile. Ka koostöölepingu Ühtse Venemaaga valmistasin ette mina. Ja Putiniga oli mul tunniajane jutuajamine. Ja Ukraina liidritele Janukovõtšile, Tõmošenkole, Sõmonenkole teatasin pärast sõitu Krimmi, et nad kaotavad selle poolsaare. Pärast kutsuti mind jutuajamisele kõige kõrgemal tasemel ja tunnistati, et minu seisukoht väärib tähelepanu,” kirjutas Velman.
    Velman teatas ka, et teab nüüd, mis oli Edgar Savisaare peamine viga.
    „Ma ütlesin seda talle näkku. Mul on kahju, et minu kodumaa Eesti ei saanudki riigiks. Mul on kahju, et me ei saanud ühtseks rahvaks. Olgugi, et erinevaks rahvustelt. Ma armastan seda maad. Aga põlgan neid, kes teda praegu valitsevad,” teatas Velman.

    • tiblade värk 4 aastat ago

      vladimir armastab eestimaad? rääkisin täna Lasnamäe venelase Sergeiga juttu, ta ütles, et ta ka armastab eestimaad. Muidugi armastavad, muidu nad oleksid ju siit minema läinud. Üks paha asi on see, et ikka neile tundub, et eestlasi on liiga palju.
      Kas koroona aitab?

    • ajalehest 4 aastat ago

      sm Velman küsis kremliseltsimeestelt Vene mõju suurendamise eest umbes 25 miljonit krooni. 1994. aastal astus Vladimir Velman Keskvene parteisse… Eesti ja eestlastevaenulikkusega on sm Velman KE ridades neli korda valitud lasnamäelste poolt riigikogu saadikuks. 2007 aastal pärast Pronkssõduri äraviimist Tõnismäelt, lubas sm Vladimir Velman hakata võitlema Eesti võimu vastu ja seda on ta teinud kogu oma elu. Kiitis Krimi okupeerimist, sõimab pidevalt, et Eesti ühines NATO-ga, tema soov oli, et Eesti jääks venemaa koosseisu ja kirub seepärast ikka Eesti valitsust ja eestlaseid, toetas Eesti küüditamist, aga Ratas vabandab, tal on okupatsiooni aastatest siia jäänud venelastest valijaskond.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.