Juhan Värk, PhD, rahvusvahelised suhted ja majandus
27. veebruaril 2020 leidis Eestis kinnitust esimene nakatusjuhtum ülemaailmselt ja kiiresti levivasse koroonaviirushaigusesse SARS-CoV-2. 11. märtsil liigitas Maailma Terviseorganisatsioon WHO selle haiguspuhangu pandeemiaks. Too hirmus haigus aga sai enesele nüüd nimeks COVID-19. 12. märtsil oli Eestis juba 27 COVID-19-sse haigestunut ja valitsus kuulutas välja eriolukorra. Umbes samal ajal seadis eriolukorra sisse enamik maailma riike.
Eestis taastati piirikontroll ja piirati järsult riiki sisenemist sarnaselt enamikule välisriikidele. Keelati avalikud kogunemised ja suleti enamik asutusi. Kui välja arvata toiduainetööstus ja põllumajandus ning transport ja pangandus, siis seiskusid pea kõik ülejäänud majanduses olevad tootmis-teeninduslikud sektorid. Samas viidi õppetöö kaugõpperežiimile ja paljud tööpostid kodutööle. Ent tuhanded tööinimesed saadeti kas sundpuhkusele või nad koondati. Tuhandeil töö säilitanuil aga kärbiti palku 30-40%. Sellist lööki elatustasemele püüdis mõneti leevendada Töötukassa oma paarikuuliste leevendustasudega. Paraku jäid neist toetustest ilma nii FIE-d kui ka ühe-kahe inimesega OÜ-d, kes peaksid Eesti ettevõtlusest moodustama märkimisväärse osa.
Üsna imelik on nüüdses suurkriisis meie pankade käitumine, kes eluasemelaenu intressimääraks on pannud enamusele klientidest talutava 2-3%. Samas tarbimislaenu intressimääraks aga on kehtestatud keskmiselt 20%, mis ilmselt käib praegustes oludes enamikule klientidest üle jõu. Kummaline on säärane röövellik intressimäär ka seepärast, et kui võrrelda üle miljardilise kapitaliga konsortsiumile Tallink valitsuse poolt antud suurlaenu intressimääraga 2%, siis on siin kõrval kohatu meie valdavalt kesise sissetulekuga tarbijaid pankade poolt nöörida 10 korda suurema laenuintressiga. Pangad mõistagi põhjendavad omi suuri intressimääru pandeemiast ja muudest globaalhädadest tingitud keerulise olukorraga, kus Eesti riigi majandus olevat suuresti lukku pandud. Paraku ei taheta tunnistada tõsiasja, et oluliselt sõltub meie majanduse edasine käekäik koroona pandeemia allasurumise efektiivsusest. Viimane omakorda sõltub sellest, kui hästi me täidame inimeste distantsi hoidmise reeglit 2+2 piisknakkuse vältimiseks ja sanitaarset puhtust oma kehal ning lähiesemeil. Kui eriolukorras kontrollisid sellist käitumist politsei, kaitseliitlased ja ühiskondlik aktiiv, siis pärast eriolukorra lõppu 17. mail peavad kodanikud ise vastutama asjakohase käitumise eest. Seda paraku kõikjal meil ning välismaal silmas ei peeta ning juba räägib massimeedia võimalikust koroona uuest pandeemiapuhangust sügisel. See aga paneks meie majandusliku jätkusuutlikuse tõsiselt proovile.
Keskpanga kuldne kesktee
Eesti Pank on hinnanud, et COVID-19 tõttu suremuse ja seda tõve haiglas ravijate järsu kahanemise korral maikuu alguseks oleks tänavune Eesti majanduse kahanemine parimal juhul 6%. Ent pandeemia sügisesel taaspuhkemisel võib see kahanemine ulatuda 14%-ni ja enamgi veel. Eesti keskpankurite hinnangul viib iga nädal meie sisuliselt lukus hoitud majandust riigi sisemajanduse koguprodukti SKP 0,5% alla. Rahalises väärtuses oleks see kusagil 140 kuni 150 miljonit eurot. Niisiis teeks meie umbes pooleteise kuuline majanduse koroona-karantiinis hoidmine riigile ühe miljardi eurose kahjumaugu. Sellist auku eelarves saaks muidugi leevendada laenuvõtuga, mis riigivõlga suurendaks. Kuid võlg on teatavasti võõra oma ja seepärast tuleb laenu targalt võtta ning kasutada. Saksamaa ja Prantsusmaa käisid välja idee luua kiirelt 500 miljardi euro suurune Euroopa Liidu taaskäivitamisfond (mida Euroopa Komisjon soovib suurendada 750 miljardi euroni) euroliidu riikide majanduse turgutamiseks. Sellel on aga juures mekk, et Lõuna-Euroopa riikidel on sealt raha saamisel eeliseid.
Ent laenuvõtust palju keerulisem on lugu tööhõivega. Kui maikuul oli Eestis töötuid veidi üle 50 000, siis Eesti Töötukassa hinnangul võib pandeemia uuel puhangul aasta lõpuks see arv kasvada 110 000-ni. Sarnane tööhõive dünaamika võib aga oodata ka naaberriiki Soomet. Seal töötab tänavu teatavasti ligi 100 000 eestlast. Töötuse järsul suurenemisel võib Soome hakata eestlastest töölisi Eestisse tagasi saatma. See võiks tekitada meie tööturul katastroofilise olukorra. Sellise positsiooni juures jõuaks Eesti parimal juhul töötusmääraga kriisieelsele tasemele alles 3-4 aasta pärast. Teatavasti on riigi majandus ja tema teostatav poliitika tihedalt seotud.
Eesti Panga hinnangul on meie riiki haaranud koroona pandeemia peamiselt kahjustanud turismiga seotud majandusharusid. Kui aga koroonaviiruse edasiseks ohjeldamiseks rakendatakse karme piiranguid, võivad meie keskpanga juhi Madis Mülleri arvates koroona pandeemia kahjulikud mõjud haarata kogu Eesti majanduse. Meie valitsus on üldsust korduvalt teavitanud, et soovib rakendada koroona majandusmõju leevendavaid samme. Sisuliselt on meie valitsus omamoodi raske dilemma ees – kas jätkata pikemalt piiranguid, mis väldiksid suure tõenäosusega uut koroonapuhangut riigis, ent mõjuksid märgatava kahjulikkusega inimeste psüühikale ja majanduslikule seisundile, või siis jõuliselt ning kiirelt leevendada piiranguid ja riskida uue pandeemiapuhanguga. Eesti Pank pakub siin valitsusele välja „kuldse keskteena“ toetada riigi majandust kiiremõjuliste, hästi sihitud ning ajutiste meetmetega.
Välispoliitiline kaitseliin
Riigi välispoliitikal, mis on sisuliselt riikliku julgeoleku esimene kaitseliin, mängivad olulist rolli suhted naaberriikidega ja seda eriti veel kõiki neid riike haarava koroona pandeemia ajal. Kahjuks kõik meie arvamusliidrid selliseid põhimõtteid silmas ei pea. Möödunud aasta 16. detsembril teatas meie siseminister avalikult, et „ühest müüjatüdrukust on saanud põhjanaabrite peaminister“. Mõned nädalad hiljem aga nimetas ta Sanna Marini juhitavat Soome valitsust „huulepulgavalitsuseks“. Samal ajal materdas siseminister meie meediakanaleis Ukraina ehitajaid, keevitajaid ja põllutöölisi, kellede „pidu tulevat siin lõpetada ja nad Eestist minema saata“. Selliste ütluste taustal on murelikud nii Eesti ehitusfirmad, laevaehitajad kui maasikakasvatajad. Kes küll eestlastest teeks ära nende töö nende jaoks hea ja eestlase jaoks viletsa palgaga? Eriti keeruliseks näib pöörduvat olukord maasikakorjajatega, sest maasikate peatne valmimine ei oota. Eestlane, kes on „oma püksirihma pingutanud ja kartulikoori söönud“, ei soovi enam laskuda 1990. aastate palga- ja töötingimuste juurde. Ukrainlastel on see kõik veel ees. Miks me siis väldime neid ? Nüüd värskelt ei soovi me ka siseministeeriumi eestvõttel näha tudengeid kolmandatest riikidest, kust arvukalt on esindatud venelased. Kas hakkame suunduma eneseisolatsiooni ?
Kuna Eesti on väikeriik, kes ei suuda vaid oma jõududega kaitsta meie maad välisvaenlase eest ega toota kõiki vajalikke kaupu, siis on praeguses olukorras ülioluline kavandada meetmed koroonakriisist võimalikult valutult väljumiseks ning kiireks rahvusvahelise koostöö taastamiseks. See aga eeldab mitmete uute uuringuprojektide käivitamist. Nii näiteks peaks välisministeerium uurima ja kavandama välispoliitilisi meetmeid meie julgeoleku tugevdamiseks ning inimeste kriisijärgse heaolu parendamiseks. Tõsiselt tuleks uurida olukorda meie suure Idanaabri juures. Ei saa ennast rahustada teadmisega, et ligi 400 000 koroonahaigega Venemaal on seiskunud umbes kolmandik majandusest ja sellest ehmunud president Putin olevat sulgunud oma Moskva lähedasse residentsi, mistõttu mõnede russoloogide arvates Venemaa agressiivsus olevat nüüd madal. Alles hiljuti teatas Ukraina kaitseministeerium, et Venemaa paiskavat Luganski piirkonda separatistidele täienduseks moodsat raskerelvastust. Aafrikas aga aitab Venemaa Liibüa valitsusvastaseid jõude oma instruktorite, 1,1 miljardi USD väärtuses „Goznakis“ trükitud Liibüa valerahaga ning moodsa ründerelvastusega. Hiljutises teleintervjuus ühele Venemaa telekanalile aga teatas endine Putini nõunik Andrei Illarionov, et Venemaa on kindlalt otsustanud jõuametkondade õhutusel enda külge inkorporeerida Ida-Ukraina piirkonna ja Valgevene ning edaspidi võimalust mööda taastada endise nõukogude impeeriumi. Seega pole oht idast Eestile kuhugi kadunud. Kui koroona pandeemia, mis on seni enim laastanud USA-d, sunniks viimast siit ja kogu Euroopast ära viima omi väeosi, jääks Eesti oma sõbralike naabritega ilma piisava kaitseta. Meie põhjanaaber Soome pole NATO liige ning sipleb Hiina RV salakavalate katsete vastu haarata varifirmade kaudu oma haardesse võtmepositsioone sealses majanduses. Koroona pandeemias vaevlev, ent liigse avatuse ja liberaalsete piirangutega Rootsi on aga nakkusohuga eemale peletanud paljud oma traditsioonilised koostööpartnerid naabermaadest. Kõik see avaldab oma negatiivset mõju ka Eesti-Rootsi kaubandus-majandussuhetele.
Seevastu on Balti-Skandinaavia suunal järsult aktiviseerinud tegevust Hiina RV ja seda eelkõige Uue Siiditee projekti raames. Siin on Hiina riigikapitali tuntud pakkujaks-vahendajaks saanud Soome ühe investeerimisfirma omanik Peter Vesterbacka, kes on pakkunud miljardilisi laene ka Eestile Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks. Ettevaatlik tuleb olla ka Hiina RV eriteenistustega koostööd tegeva sidetehnika kontserni Huawei „lahke“ 5G kiirandmeside võrgustike müügipakkumistega. Viimaste korral võiksid Huawei poolt Soome lahe põhja paigutatud 5G kaablid edukalt fikseerida allveelaevade liikumist ja nendega toimuvat infovahetust. Maismaal aga võivad sellised kaablid ja linkmastid põhjustada tervisele ohtlikku elektromagneetilist kiirgust. See aga seaks ohtu nii Eesti isikujulgeoleku kui riikliku julgeoleku. Majandussfäärist ohumärke sisaldab aga Venemaa investeerimisfirma Novalpina Capital poolt hiljuti Tallinkile pakutud suur laenusumma, mille taga on Venemaa välisministri Sergei Lavrovi lähikond. Ettevaatlikult tuleb aga suhtuda ka arvukaisse koroona-teemalistesse vandenõuteooriaisse. Viimaste peamiseks sisuks on väidetav USA-Hiina RV kokkulepe muuta praegu valitsev multipolaarne maailmakord edasi möllava koroona pandeemia kaasabil bipolaarseks maailmakorraks, kus poliitilis-majanduslikke käitumisreegleid kujundaksid kaks üliriiki – USA ja Hiina RV. Praegu igatahes tundub, et nendel kahel riigil on kahepoolsete majandussuhete madalseisus enda koroona hädadega toime tulekulgi väga palju probleeme lahendada.