Ratas: uuendusmeelsus aitab Eestil säästvas arengus esirinnas olla

Stenbocki maja, 15. juuli 2020 – Peaminister Jüri Ratas andis ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil ülevaate säästva arengu tegevuskava elluviimisest Eestis. Ülevaate kohaselt on Eesti viimase nelja aastaga parandanud olukorda mitmes valdkonnas ning on ülemaailmse säästva arengu indeksi tabelis kokkuvõttes 10. kohal.

Peaministri sõnul näitab Eesti kõrge positsioon meie pühendumust säästva arengu eesmärkide elluviimisele. „Riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Eesti aruanne kinnitab, et me võtame kestliku arengu olulisust ja väljakutse suurust täie tõsidusega. Näiteks oleme me säästva arengu eesmärgid sidunud riiklikusse poliitikasse ning lähtunud nendest riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ koostamisel,“ lausus Ratas.

Tema sõnul on seatud eesmärkide saavutamisel olulise tähtsusega edusammude süstemaatiline ja läbipaistev jälgimine. Oluliste andmete ja statistika visualiseerimiseks on riigikantselei ja statistikaameti koostöös valminud veebipõhine rakendus Tõetamm, mis annab ausa ja erapooletu pildi sellest, kuidas me riigi ja rahvana areneme.

„Tõetamme rohelised lehed annavad põhjust rõõmustamiseks – näiteks on Eesti haridus maailma parimate seas, meil läheb hästi taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ning meie e-lahendused muudavad riigiteenused kiireks ja igaühele lihtsasti kättesaadavaks. Kollased ja punased lehed näitavad aga valdkondi, milles peame jõupingutusi jätkama või oma panust suurendama. Näiteks meie majandus on liiga energia- ja ressursimahukas. Meil on endiselt suur sooline palgalõhe ning me peame vähendama naiste ja puudega lastega perede vaesusriski,“ rääkis peaminister.

Ratase sõnul on arutelud kestlikku arengu üle leidnud kandepinna kogu ühiskonnas ning praktilisi võimalusi ülemaailmsete eesmärkide rakendamiseks aitavad leida ka ettevõtjad, kodanikuühiskonna liikmed ning kõik Eestimaa inimesed.

„Tänavu märtsis korraldatud häkkimismaraton „Hack the Crisis“ aitas leida lahendusi COVID-19 kriisi ajal tekkinud tehnoloogilistele probleemidele. Eestist alguse saanud ning hiljem ülemaailmseks kasvanud liikumine aitas riikidel kriisist tugevamalt väljuda, kuid oli lisaks suurepärane näide sellest, kuidas teadus, uuendusmeelsus ja IKT-lahendused aitavad meil kiirendada säästva arengu eesmärkide rakendamist ning teha koostööd isegi ootamatutes olukordades,“ tõi peaminister esile.

Peaministri ettekande raames esines sõnavõtuga ka Eesti säästva arengu komisjoni esimees Mihkel Annus.

Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030 võeti vastu ÜRO tippkohtumisel 25. septembril 2015. Tegevuskava 17 eesmärki seavad sihiks olukorra parandamise nii majandus-, sotsiaal- kui ka keskkonnavaldkonnas, sealhulgas kliimamuutuse peatamise. Lisaks globaalsetele eesmärkidele keskendub Eesti ka Eesti kultuuriruumi elujõulisuse säilitamisele. Riikide ülevaateid ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide eluviimisest esitletakse juulis ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil.

Peaministri kõne tekst täismahus: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/pm_kone_uro_saastev_areng.pdf (PDF) (522.41 KB, PDF)

Peaminister Jüri Ratase videopöördumine: https://youtu.be/Dis_DrNw8GM

Eesti säästva arengu komisjoni esimehe Mihkel Annuse videopöördumine: https://youtu.be/TouDlTvP60g

2 kommentaari
  1. Vapustavalt 4 aastat ago
    Reply

    sisutühi ilukõne. Meie haridus on kõvasti alla käinud. Ei saa end võrrelda teiste veelgi allakäinumatega. Meie võrdlusaluseks peaks olema 1960ndate VASTIKU ENSV haridustase. Andke 9ndatele ja 12ndatele klassidele tollased eksamiküsimused ning võrrelge tulemusi. Vean ette kihla, et kolmandik ei saa hakkama, kunagi aga taolisi jahupäid eksamitele ei lastudki ning nad jäid paberita ja pidid otsima omale ajukohase töö või ameti.
    Vaadake, kuidas meil metsi rüüstatakse. RMK-st kõlab kena laul, kui palju meil puitu on ja me saeme alla arvestusliku, kuid miks ei saeta maha just neid ülekasvanud metsi, vaid 20…30-aastaseid asulate ümbruse metsi? Miks on puidutagavara hulka arvestatud ka rabametsad, pargid, looduskaitsealad, teekaitspuuribad? Miks lubatakse saagida metsi naaberlankidel, et pärast on sadu meetreid tühiala? Miks puudub metsahoole, et mingi ürask avastatakse alles siis, kui pool metsast on hukas? Äkki on see sihiteadlik, et saada lõikusluba? Kus on kaardid kõigile näha, kus peal iga metsatükk, millal seal üldse tohib metsa lõigata? Need on küsimused, millele Jurka vastata ei oska, ei taha ega julge.
    Mingit loodusvarade mõistlikku kasutamist meil pole. Lisaks metsarüüstamisele pole näha, et põlevkivi põletataks kavakohaselt 2 miljonit tonni aastas vähem, kuni 2 miljonit jääks vaid selle töötlemise oskuse säilitamiseks ja keemiliseks ümbertöötlemiseks. Miks tehakse takistusi tuule ja päikese kasutamiseks? Miks pole katsetatud merelainete jõu muundamist elektriks? Ometi on veel kohutav jõud ja lausa tasuta käes. Vaja vaid vahendeid toota ja uuendada. Miks me tahame kaevandama hakata fosfaate, kui see on vastuolus mahepõllundusega? On ju küllastatud keemilised elemendid meie toidus meie tervise hävitamise allikaks. Mida me sellega saavutada tahame? Et mingi räpane ametnik taas saaks palmide alla?
    Jõle vale on enesekiitus Uhannisatikaga võitlemisel, mis lõppes ju kaotusega ehk 69 laibaga. Kui kümmekonda ehk polekski suduetud ära hoida, siis 60 eest peaks jahumütside valitsus 100% vastutama. Miks ei piiratud sisse koldeid, miks ei suletud piire (pean silmas mitte piirisulgemise mängimist), miks ei eraldatud nakatunud kindlasse kohta, miks lasti hooldekodude töötajatel liikuda sisse välja ja levitada satikat? Ometi on meil sõjalise koolitusega mehi, kes peaks teadma, kuidas metsavendi sisse piirata ja nad seal koldes hävitada. Miks neilt nõu ei küsitud? Miks pidid elanikud kolgastes maskides klouni mängima, kui lohakusest satikas võimutses Tallinnas ja Saaremaal?
    Üldiselt jube jura nagu Jurkale omane. Ainus lahend on taas HAUD.

  2. lora 4 aastat ago
    Reply

    MIsmoodi see elujärg paraneb? Hinnad tõusevad juba 50%. Pensionid kerjustele kohased. Näe saa koeragi võtta. Ei jaksa ülal pidada ja ravirahad ka veel. Magan 47 a koikus-mõtle ise ! Selgrookõverdused ja valud!!!
    Madratsit ka jaksa osta. Nüüd panen vana vatiteki alla soome papi tahvli. Ehk aitab. A katsu seda bussiga koju tuua. Kogun raha et osta odav telk. Selle panen voodi st.47 a koiku peale, et tuul ei tõmbaks. Egas ma jaksa plastaknaid osta. Nüüd thate mulle veel KREDEXI kaela suruda. Niigi ei tule pensionipäevani vlja rahaga.
    Kui raha järele lähed on toidu vähesus nõrgaks teinud ja süüa ei tohi- tuleb väga ettevaatlikult ja vähe, muidu süda peksab mis kole.Sellised suhkrukõikumised teevad veresoont.karuteene ja kiirend. 2 diabeeti.
    Ei sa tule selle pealegi KUI VILETSALT me elame. Ei tahagi tulla, las omav.tegelevad. Tühi lori KÕIK.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.