Ratas: Taani on meie lähedane sõber, kes panustab Eesti ja kogu NATO julgeolekusse

Foto: Jürgen Randma/Riigikantselei

Stenbocki maja, 11. september 2020 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas kohtumisel Taani ametikaaslase Mette Frederikseniga, et Eesti hindab kõrgelt lähedast sõprust Taaniga ning panust Eesti ja kogu NATO julgeolekusse.

Peaminister Frederiksen andis kohtumisel teada Taani valitsuse otsusest naasta Eestisse NATO lahingugruppi tagasi aastal 2022. Otsusele on veel vaja Taani parlamendi heakskiitu. „On suur rõõm, et Taani valitsus on teinud sellise otsuse. Taani kaitseväelaste professionaalsus ja hea koostöö Eesti ning teiste liitlasriikidega on aidanud kindlustada kogu NATO julgeolekut meie regioonis,“ sõnas Ratas. „Taani tugevat kohalolekut on ka täna tunda laiemalt nii Põhjadiviisi staabis Lätis, NATO Balti õhuturbemissioonil kui ka NATO Küberkaitsekeskuses,“ lausus peaminister ning tõi esile, et Taanit ja Eestit ühendab ka transatlantilise sideme väärtustamine.

Ratas ja Frederiksen külastasid täna Tapal paiknevat NATO lahingugruppi (Enhanced Forward Presence, eFP), kus teenib üle 200 taanlase. Eesti ja Taani vaatavad peaminister Ratase sõnul ka mõlemad oma piiridest kaugemale ja on korduvalt näidanud valmisolekut võtta vastutus üleilmse julgeoleku eest. „Meie sõdurid teenisid aastaid ühiselt kõige keerulisemates tingimustes Afganistani lõunaosas. Täna panustame mõlemad Iraagi ja Mali julgeoleku ning stabiilsuse tagamisse,“ sõnas peaminister.

Valgevenega seonduvast kõneledes rõhutas Ratas vajadust hoida sealsed sündmused rahvusvahelise kogukonna tähelepanu all ning liikuda kiiremas korras edasi EL-i sanktsioonidega nende suhtes, kes on vägivalla ja valimispettuste eest vastutavad.

Eesti ja Taani peaminister kõnelesid ka eesseisvast Euroopa Ülemkogust, kus on teemaks ka Euroopa digitaalse siseturu arendamine. Samuti rääkisid nad kliimaküsimustest ning taastuvenergia alasest koostööst eelkõige meretuuleparkide rajamisel, mis võiks laieneda kogu Läänemere regioonile. „Soovime Taaniga seda koostööd arendada ja nende pikaajalisest kogemusest õppida,“ ütles peaminister.

Peaministrid arutasid ka väljakutseid COVID-19 leviku vastasel võitlusel ning tervisekriisi lahendamist.

4 kommentaari
  1. Kas 2 nädalat ago
    Reply

    Jurka tõesti usub, et taanlased tulevad meile appi, kui vankad meid ründavad? Kuuluvad ju taanlased Nato väkke, mille üle meie ülemjuhatajal pole võimu, pealegi on natokatel kindel käsk jääda vankade sissetungi korral kaitsetegevusest kõrvale (lubatud on vaid kaitsta iseennast), et ninamehed otsustavad, milliseid järeleandmisi peavad eestlased Nato ninameeste korraldusel vankadele tegema. Kas Jurka siis ei tea, milliseid otsuseid peame meie tegema, kui saadame oma palgasõdurid jänkide ärihuvide eest Aasiasse ja Aafrikasse kohalikke mõrvama?

  2. to kas 1 nädal ago
    Reply

    Kui vankad ründavad, pole veel hullu,harjund asi, aga vot kui hiinakad tulevad… Tegelt on nad juba kohal Euroopas.
    Sul on valida .
    Muidugi ei tule taanlased siia. Neil oma maagagi tegemist.siis. Sestap ongi imelik tekitada ja ülal pidada mängusõjaväge -nõtlen meie enda oma ja masinaid. Ei ole Hiinale ega Venele vastast ju. Lätile ja Leedule ehk oleks.
    Häid duplomaate ja arukaid juhte vaja ,kes suudaksid nagu Monako, Vatikan, Sveits vms. omariiklust säilitada kuidagiviisi ilma sõjaväeta.

  3. Soo 1 nädal ago
    Reply

    Ärge ajage naerma. venemaaga hea läbisaamine tagab julgeoleku. NATO pole veel kedagi kaitsnud. Praegune Venemaa pole meile midagi halba teinud ja kui teekski ei läheks ükski riik Venemaa vastu sõtta ammugi siis väike Taani.

  4. Nojah 1 nädal ago
    Reply

    Ma arvasin ikka et edukad väikeriigid tegelevad oma riigi siseasjadega ja ei topi oma nina teiste riikide siseasjadesse.Mul on kahju et Taani seda teeb. Meil on ju NATO sees ja kõva sõjaõhutaja kes muudkui norib ja halvustab Venemaad. Kas tõesti ollakse nii rumalad arvates et Venemaa-vastane tegevus on rahu kaitsmine. NATO ei läinud isegi appi urooplastele keda isislased ründasid ning mitte nemad vaid Venemaa aitas vabastada suure territooriumi isislastest ja põgenike vool lakkas.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.