Peaminister Jüri Ratase sõnul on oluline Euroopa Komisjoni ettepanek tõsta Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40 protsendilt 55-le, et Euroopa saaks sujuvamas tempos liikuda kliimaneutraalsuse eesmärgini aastaks 2050.
Senine kasvuhoonegaaside vähendamise kiirus planeedi ülekuumenemise vältimiseks ei ole piisav, ütles Ratas BNS-ile. Samuti oleks sel juhul pärast 2030. aastat kliimaneutraalsuse saavutamine väga keeruline.
“Kliima määrab meie tuleviku ja kliimamuutuste tagajärgedega võitlemiseks on meil tarvis tegutseda targalt juba praegu. Vaatame tulevikku eesmärgiga tagada nii praeguste kui ka tulevastele põlvkondade heaolu. Meil kõigil vaja on viia läbi muutusi keskkonna-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas. Oleme sellel teel juba mitu sammu astunud, aga teha on samuti palju. Kõige selle keskmes on muidugi meie inimesed, kellele loome töökohti ning tagame ka tulevikus kaasaegse ja elamisväärse elukeskkonna,” rääkis Ratas.
Eesti on Ratase sõnul juba praegu üks ambitsioonikamaid riike EL-is ja oleme võtnud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 protsendi võrra. Kui Euroopa tõstab oma eesmärki ja suunab sinna rohkem ressursse, siis toetab see ka meid. See kasvataks kindlasti nõudlust uute tehnoloogiliste lahenduste järele, mis loovad ettevõtetele, sealhulgas Eesti ettevõtetele, uusi võimalusi.
“Euroopa Komisjon on koostanud mõjuhinnangu, mille järgi on 2030. aastaks 55-protsendiline kasvuhoonegaaside vähendamine Euroopas võimalik ja majanduslikult kasulik. Meiegi peame hindama, milline on võimalike muudatuste mõju Eesti elanikele, ettevõtetele ja riigile tervikuna ning leidma kõige mõistlikumad võimalused,” ütles Ratas.
Läbirääkimised ja lahenduste otsimine, kuidas EL-i üleselt 55 protsendi täitmiseni jõuda, seisavad alles ees. Eesti jaoks on Ratase sõnul oluline, et arvesse võetaks riikide eripärasid ja senist sõltuvust fossiilkütustest. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele peab olema õiglane, lausus peaminister.
Kliimaneutraalsuse poole liikumisel on Ratase sõnul väga oluline, et järgmisest EL-i eelarvest ning taaskäivitamise kava vahenditest on Eestil keskkonna- ja kliimamõju vähendavateks tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot. Selle hulgas on ka õiglase ülemineku fondi 340 miljonit, mis on oluliseks toeks eelkõige Ida-Virumaale. EL-i tugi annab võimaluse muuta Eesti majandus konkurentsivõimelisemaks ja vähendada oluliselt meie kasvuhoonegaaside heidet, mis on inimese kohta arvestatuna endiselt üks suurimaid EL-is.
BNS
ametnikunäss mõtleb peast välja mingi % ja siis peavad teised jobud selle järgi tantsima hakkama. Nõme küll, kuid lollusele vastu ei saa.
Ometi oleks tõeline lahend sihuke, et me hakkaks vähendama rahvaarvu maailmas. Oleks palju vähem mõttetuid surmi ja inimene elaks rohkem loodusega kooskõlas.
Kerge see ei tule. Mõistust on vähestel, paar miljardit ei kujuta ettegi et peres peaks piirduma 2 latsega, neid ikka tavaliselt olnud 5, mis sest et mõned ka surevad. Ise aga pole neil lastetootjatel maad elamiseks ega toidu tootmiseks, kogu elu käib mingi siblimise tähe all aga jõukust ega rahuolu elust ei teki surmani. Nii minnaksegi jõukamatesse maadesse ülalpidamist otsima. Nood aga ei taipa et liigrahva ja vaesuse ümberjagamine maailmas pidurdab edasist heaolu. Mõelge või 1950ndaid tänasega, kus kardetakse kõiki ja kõike, kuritegusid soositakse nii riigikogu kui ka kohtute poolt (karistusseaduse ja selle tundeliste lahtioste otste tõttu).
arukam oleks kui ninamehed lepiks kokku, et igal aastal vähendataks elanike arvu 1% võrra. Siis saaks me 100 aastaga elanike arvuks 3 miljardit. Igatahes etem kui praegused 8 miljardit. Las Jurka kirjutab selle algatuse oma nimele.