Transpordi ja liikuvuse visioon: inimkesksem, rohelisem ja nutikam taristu

Foto/allikas: Siiri Kumari/MKM

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas Eesti järgmise 15 aasta transpordi ja liikuvuse arengukava eelnõu, millega on kavas muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ja ohutumaks ning pöörata suuremat tähelepanu liikuvuse strateegilisse arendamisse.

Arengukava loomiseks ja sisustamiseks korraldas ministeerium viimase 18 kuu jooksul üle Eesti kaasamisüritusi, et hõlmata sihtrühmade seisukohti ja jäädvustada üldist arvamust transpordi sektori arengute kohta. Samuti tellis ministeerium Rahvusvaheliselt Transpordifoorumilt Eesti transpordisüsteemi kohta uuringu.

Minister Aasa sõnul on nii pikaajaline visioon vajalik, et saavutada rohepüüdlusi. „Kuigi kogu maailm on nii tervise- kui ka majanduskriisis ning iga riik otsib võimalusi enda inimeste tervise kaitseks ning majanduse toetuseks, peame samal ajal pöörama tähelepanu ka meie pikaajalistele püüdlustele, eriti eelmisel nädalal avaldatud kliimateatise valguses,“ selgitas Aas.

„Loodan, et sisuka kaasamise ja teaduspõhise uuringu põhjal loodud tulevikuvisioon kasvatab edaspidi nõudlust uute tehnoloogiliste lahenduste järele, mis loovad ettevõtetele ja kogukondadele uusi ning paremaid võimalusi.“

Transpordi ja liikuvuse tuleviku suuna loomisel lähtus MKM eesmärgist tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired, ligipääsetavad ja kestlikud liikumisvõimalused, võttes sealjuures arvesse nii kogukondade kui ka ettevõtete vajadusi.

Arengukava peamine fookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele 2050. aastaks. Inimeste käitumuslike muudatuste juhtimiseks tuleb tulevikus pöörata suuremat tähelepanu saastaja maksab põhimõttele ja mh maksustada kütuseid vastavalt nende eriheitele ja energiasisaldusele. Ühtlasi on arengukava järgi tarvilik võtta kasutusele madala süsinikusisaldusega kütused kõikides transpordiliikides.

Tulenevalt Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidest on arengukavas seatud eesmärgiks vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 23-38 protsenti võrreldes 2018. aastaga.

Arengukava koostamisel on suureks suunaks ka liikuvus, mille eesmärk on tuua ühistranspordi kasutamine inimestele lähemale ja muuta selle kasutamine mugavamaks, kiiremaks ja ligipääsetavamaks läbi parema korralduse, planeerimise ja digitaliseerimise. Samuti on kavas pöörata rohkem tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele, et läbi paremate liikumisvõimaluste kasvatada ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaalu 38 protsendilt 45-55 protsendini.

Üks tegevus ühistranspordi atraktiivsemaks muutmisel on ühtse piletisüsteemi loomine, mis on juba töös ja peaks mõne aasta pärast ka Harjumaal toimima hakkama. Tulevikus peaks olema võimalus seda laiendada kogu Eestile.

Taristuarenduses lähtub MKM terviklike transpordikoridoride loogikast ja kavandab taristut multimodaalselt, eelkõige juhindub ministeerium sõidukita liiklejate vajadustest. Tulevikus on sihiks vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena aastaks 2035.

Järgmise 15 aasta jooksul on kavas tõsta raudtee kiiruseid, ohutust ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks Tallinnast Narva ühe tunni ja neljakümne viie minutiga ning Tartusse ühe tunni ja kolmekümne minutiga. Ühtlasi tekib juurde rahvusvaheline rongiühendus Euroopaga – Rail Baltic.  Samuti on plaanis võtta kasutusele koostoimes ülejäänud raudteevõrguga vastavalt nõudlusele Rail Balticu trassile ettenähtud kohalikud peatused.

Jätkuvalt on kavas ehitada Tallinnast Narva, Tartu ja Pärnu -suunalised maanteed neljarajaliseks, et vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Jätkub ka riigi kruusateede asfalteerimine, et tõsta ühistranspordi kvaliteeti ja pakkuda ettevõtetele paremaid teid.

Eesmärk on vähendada ka elanikkonna kulusid sõiduautodele, mis ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal on ca 1,5 miljardit eurot aastas. Selle saavutamiseks on kavas pakkuda paremaid rongiühendusi, koostoimes kiire ja mugava kohaliku ühistranspordiga (kergrööbastransport, bussiliiklus).

Arengukava lisana loodi ka merendustranspordi kontseptsioon, kuna praegune Merenduspoliitika 2014-2020 on samuti lõppemas. Kavas on muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.

Kavas on ka hoida Eesti lendudega ühendatuna, läbi uute lennundussektori ärisuundade arendamise, nt õhusõidukite hooldusettevõtlus.

1 Kommentaar
  1. Kenad 1 kuu ago
    Reply

    luulud, kui üksikult vaadata. Kuid koos kõike ei saa, seda ei luba juba tervik, mis pole kummist. Nt ei saa trükkida juurde 2 korda raha, et rahaühiku väärtus samapalju ei kahaneks.
    Täiesti jabur on kasutada mõistet LIIKUVUS, mis on sisult inimese looduslik VÕIME LIIKUDA. Kuidas aga keegi seda võimet kasutab, on juba tema asi ja tema teha. Pealegi, mida mugavamaks elu muutub/muudetakse, seda vähem inimene liigub. Ei maksa loota, et 1,3-st miljonist 1,3 miljonit hakkavad tegema JoTet ja KäTet (jookse terviseks ja käi terviseks). Küll saab inimest liikuma panna sunduslikult. Nt Tallinnas kesklinnas panna üldse liiklus seisma. Mis jääb inimloomal üle? Loomulikult liikuda oma kontidel. Või kaasegsetel vahenditel – tõuksidel, ruladel, ainuratastel.
    Samuti tuleb ostlate juurest kaotada parklad. Et inimesed oma jõul tassiks või veaks oma kotte autoni. Ning loomulikult kaotada parkimiskohad majade juurest. Parklad peavad asuma linna piiril või rentida nende jaoks maad väljaspool linnapiiri. Väljaspool kesklinna kuni linnapiirini liiguks aga elektrilised ühisveokid täiesti uutel liinidel. Mingeid ummikuid nii ei tekiks, sest ülejäänud liiklusvahenditele oleks linnas liikumine liiga kallis, nüüd 100€ tunnis. Vaid vähesed rikkurid suudaks seda.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.