Georg Pelisaar: Keskerakonnal on ühiskonnas tasakaalustav roll

Georg Pelisaar

Põlva vallavanem Georg Pelisaar peab Keskerakonna populaarsuse põhjuseks Põlvas tahet ja püüdlust valijatele antud lubadustest kinni pidada ning püüdlust paikkonna ja selle elanike heaks midagi põhjapanevat ära teha. Intervjuus Kesknädalale rääkisime Pelisaarega ka demograafilistest protsessidest, koolivõrgust, lõõtspillimängust ning arutasime ka tsentristliku poliitika eesmärkide üle.

Hiljuti toimus Põlva vallajuhtide vastuvõtt beebidele ja nende vanematele. Milliseid mõtteid tekitab see sündmus omavalitsuse tuleviku vaatevinklist?

Tänavu esimesel poolaastal sündis meil pisut üle 60 lapse. See arv on viimastel aastatel enam-vähem stabiilne olnud. Tõsi, 10 tagasi oli samapalju sünde ainuüksi Põlva linnas kui praegu suures Põlva vallas kokku. Kahjuks pole sündide vähenemine omane mitte ainult Põlvamaale, Võrumaale ja Valgamaale, vaid kahjuks kõikidele maaomavalitsustele. Rahul võivad sündimusega olla ainult Tallinn, Tartu ja veel mõned linnad koos oma lähiümbrusega. Tänased beebid on mõne aasta pärast lasteaialapsed, veidi hiljem kooliõpilased.

Me kõik tahame, et meie lastel oleksid head kasvutingimused, et nad saaksid konkurentsivõimelise hariduse.

Mul on väga hea meel, et Põlvas oleme suutnud riigi toel viimastel aastatel oluliselt koolihoonetesse panustada. Meil on väga hea gümnaasium ja kaks vägagi kaasaegset põhikooli hoonet. Praegu püüame õpitingimusi parandada ka maakoolides. Tihti küll öeldakse, et betoon pole oluline, oluline on sisu, aga mina arvan, et parima tulemuse saab ikka siis, kui mõlemad on tasemel.

Väga oluline on lastele ka huviharidus. Põlvas on olemas tunnustatud muusikakool, mille taset tõestab meie laulusolistide ja pillimängijate edu erinevatel konkurssidel ja kasvõi seegi, et muusikakooli tütarlaste ansamblile tehti mullu plaadistamise ettepanek Saksamaal.

Ka sport on igati au sees. Põlva Spordikoolis on alustanud näiteks kümnevõistleja Maicel Uibo ja laskur Peeter Olesk. Ka meie käsipallivõistkonnad on hinnatud ja kardetud konkurendid Balti riikides ja kaugemalgi. Käelise tegevuse arendamiseks on Põlva vallal veel kunstikool, tantsimist õpetatakse aga Meie Stuudio erahuvikoolis.

Kuidas on arenenud edasi Põlva kui lõõtsapealinna idee?

Lõõtspill on viimased paarkümmend aastat Põlvas taas au sees olnud. Ennekõike on selle taga andekas lõõtsamängija, võimekas õpetaja ja suurepärane inimene Heino Tartes. Tema käivitas lõõtspillikoolituse huvilistele ja mis kõige olulisem, ka Põlva Muusikakoolis lastele ja noortele.

Võib öelda, et lõõtspillimäng on haigus, mis on nakatanud väga paljusid ja selle üle on mul väga hea meel. Järgmisel aastal loodame Intsikurmus korraldada juba kümnenda Harmoonika lõõtspillipeo ja olen kindel, et küll kunagi viiekümnes ka tuleb.

Praegu oleme ette valmistamas ka ühte lõõtspillimuusikali. Plaanis on seda mängida Põlva lähedal Lutsu külas, kus aastaid tegutseb Lutsu Teater. Koos harrastajatega tahame kutsuda mängima ka paar-kolm kutselist näitlejat, kellel vajadusel siis ka lõõtspillimäng ära tuleb õppida. Eks aeg näitab, kas saame selle plaani järgmisel või ülejärgmisel aastal ellu viia.

Kellega on Keskerakond Põlva vallas koalitsioonis?

Vahetult pärast 2017. aasta valimisi loodud koalitsiooni kuulusid Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond ja valmisliit, mis oli loodud põhiliselt Isamaa ja Res Publica Liidu baasil. Poole aasta pärast see koalitsioon erinevate pingete tõttu lagunes. Uue koalitsiooni moodustasid need, kes olid Põlva vallas võimuliidus ka enne valdade ühinemist: Keskerakond ja Reformierakond. Praeguse koalitsiooniga meil koostöö sujub üsna hästi, sest oleme peaeesmärgiks seadnud niipalju kui võimalik ühinemislepingut täita. Suuremaid konflikte pole olnud, usun et peame kuni järgmiste valimisteni selle koalitsiooniga vastu.

Millega põhjendate Keskerakonna püsivat populaarsust Põlvas?

Valijad on meid usaldanud 20 aastat. Arvan et suuresti on põhjuseks asjaolu, et Põlva juhid on keskendunud mitte enda ega väikese kliki eesmärkide täitmisele, vaid seadnud eesmärgiks igal valimisperioodil teha midagi olulist kogu piirkonnale. Keskerakond Põlvas on ka peaaegu kõik valmiseelsed lubadused ellu viinud. Tõsi, viimastel aastatel on see olnud järjest keerulisem, sest omavalituste ühinemine toob juurde probleeme, mida enne ühinemist pole sageli võimalik ette näha. Ka praeguseks oleme suurema osa oma valimislubadustest täitnud. Üks aasta on aga veel ees.

Kas võib öelda, et maapiirkondades saab Keskerakond teha koalitsiooni põhimõtteliselt kõikide poliitiliste jõududega, vaatamata sellele, milline on üle-eestiline võimuliit?

Ma julgen küll nõnda väita. Samas sõltub see eriti väikestes kogukondades palju isikutest konkreetses nimekirjas ja valmidusest kompromisse sõlmida. Näiteks on asju, mida mina ei pea õigeks ka maapiirkonnas ellu viia. Nii ei pea ma õigeks, et tänapäeval oleks lasteaia kohatasu null. Olen näinud, kuidas tasuta asju ei hinnata. Pealegi on lastetoetused järjest tõusnud ja suuremates majanduslikes raskustes peresid on võimalik lasteaia kohatasust ka vabastada. Samas mõistan, miks ühistransport on tasuta. See võimaldab tõesti inimestel hoopis parema liikumisvõimaluse ka maal. Seda enam, kui Tallinnas on see juba tehtud ja suuremas linnas võimaldab tasuta ühistransport kindlasti vähendada keskkonna saastamist. Seega, koalitsioone saab luua ikka nendega, kellega ühisosa olemas.

Kuidas Keskerakonna Põlvamaa piirkonda üldjoontes iseloomustaksite?

Toredad inimesed, kelle hulgas võiks olla rohkem noori. Juhatuse koosolekud on meil kord kuus. Noorte kaasamine on suhteliselt raske, sest praegu on inimesed väga aktiivsed, eriti noored. Nad pühendavad väga palju aega tööle ja kodule. Järjest rohkem tuleb peresid, kes remondivad oma elamist või ehitavad päris uut. Sellistel peredel on tõesti aeg limiteeritud ja ühiskondlikuks tegutsemiseks pole lihtsalt aega.

Kiidan praeguse Põlva piirkonna juhi Janika Usina algatust, kes käivitas traditsiooni õnnitleda erakonnakaaslaste ees kvartali sünnipäevalapsi. See on põhjus kokkusaamiseks, kuigi praegu takistab suuremate ürituste korraldamist kindlasti ka koroonakriis.

Kui aga analüüsime Keskerakonna olukorda maailmavaate vaatevinklist?

Poliitikas valivad ühed konservatiivsema, teised liberaalsema suuna. Näiteks Rootsis, kus ma esimest korda 1989. aastal olin demokraatia koolitusel, sain aru, et liberaalne ja sotsiaaldemokraatlik poliitika on kaks väga vajalikku vastandit. Aeg-ajalt, et ühiskond areneks, peab võimul olema liberaalne poliitika ja kui ühiskond jõuab järgmisse etappi, oleks vahepeal vaja sotsiaaldemokraatlikku poliitikat. Tsentristid valivad, hinnates poliitilist ja majanduslikku situatsiooni, poole ja loovad vastavalt koalitsiooni. Nii jäi mul kunagisest koolitusest meelde, et tsentristid pole reeglina kunagi juhtpartei, vaid nad omavad tasakaalustavat rolli ja see on ühiskonna jaoks väga oluline. Kui nad saavad juhtparteiks, on ühiskond enamasti kriisiolukorras.

Kas nii oli ka 2016. aastal kui moodustus peaminister Jüri Ratase esimene valitsus?

Võibki öelda, et siis oli Eesti ühiskond teatud mõttes kriisi jõudnud ja Keskerakonna võimuletulek oli hädavajalik. Muudel aegadel on tsentristidel poliitiliselt tasakaalustav roll.

Milline on Keskerakonna võidu võti 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisel Põlvamaal ja Eestis tervikuna?

Eesti on omavalitsustega jõudnud sellisesse seisu, kus omavalitsused on piisavalt suured ja suudavad päris palju oma probleeme ise lahendada. Samas on teenuseid, mida igas vallas ei saa ega polegi mõtet pakkuda. Riik peaks tagama, et need teenused (nt pank, kindlustus jm) oleksid vähemalt maakonnakeskustes saadaval. Eestis tervikuna tuleks võtta siht, et kõigile inimestele oleks vajalikud teenused mõistlikus kauguses kättesaadavad. Kõike otsustavad inimesed. Kui erakonnal on head kandidaadid, läheb meil hästi. Kui meil on targad poolehoidjad, kes ka valima tulevad, läheb meil samuti hästi.

Usutles Jaan Lukas

Ajakirjanikuna leiba teeninud Georg Pelisaar sattus poliitikasse ta enda sõnul läbi suure juhuse. 1988. aasta kevadel, kui kõikjal Eestimaal loodi Rahvarinde tugigruppe, sattus ta reporterina koosolekule, kus tugigruppide esindajad olid moodustamas Rahvarinde Põlvamaa piirkonda. Juhtus aga nii, et Georg valiti suure toetusega piirkonna esimeheks ja selles rollis oli ta mitmeid aastaid. Omavalitsuspoliitikas on Georg alates 1989. aastast, mil ta valiti Põlva Maavolikogusse. Georg on kuulunud Keskerakonna esindajana ka kolme Riigikogu koosseisu. 2011-2013 oli ta Põlva linnapea. Põlva valda juhtis ta enne haldusreformi ja veab ka praegu, mil ümberkaudsed omavalitsused ühinenud.

 

12 kommentaari
  1. Kohalikku 4 nädalat ago
    Reply

    elu peavad arendama ja juhtima asjalikud inimesed, mitte poliitilised banded. Tähtis on ikkagi rahva tahe ning võimalus oma elu ise korraldada. Nt Põlvagi vallaks ei ÜHINETUD, vaid need ÜHENDATI rahva tahtest sõltumata.Et oleks suurem ja koledam ning tekiks rohkem kolkaid ja inimesed jääks keskusest kaugemale. Nt 1000 elanikuga vallas teab vallavanem ja teised asjamehed kõiki oma elanikke, paljusid teab ja tunneb Georg ja tema abid?
    Ei eita edu isetegevuse vallas, kuid on ka palju häirivat, nt metsakorralduses. Kui võrrelda metsakaarte nüüd ja 5 aastat tagasi, siis pole see maa-ala vähenenud/vaheldunud mitte 6% (arvestusega 1,2% aastas), vaid tunduvalt rohkem. Palju, selle Georg loomulikult salastab. Jalutage või sõitke metsade vahel, puuvirnades saate lugeda aastarõngaid 20…40. Samas kõrval aga 80-aastaseid ja vanemaid hukkuvaid puid ei igatse keegi. Mis arukas metsamajandamine see on?
    Miks pole 1-hektariliste lankide kohta saadaval kaarti, et seal tohib lõigata alates aastast 2045, seal aastast 2071? Ning et naaberlangil ei tohi puid lõigata enne 8…12 aastat. Looduskahjustused jätan välja, need pole kavandatavad.
    Miks Põlvamaal ei toimi loomakaitse? Miks veised on aasta läbi laudas ja neile veetakse eelmise ja üle-eelmise aasta heina ette. Kui jalutama lastaksegi, siis mitte rohumaale, vaid mudamülkasse? Miks peavad veised kannatamatult ootama, millal nad pääsevad lõpuks ometi sest vangipõlvest mõne rikkuri ja Georgi toidulauale?
    Üldse oleks palju Põlvamaa ninameestele ette heita, kuid see võtaks palju aega ja nagunii Georg salgab kõik maha. Nagu tegi ka Tamme Tarmo.

  2. kommunistina kasvanud Džoožs 4 nädalat ago
    Reply

    Ei saa komsomolist kasvanud ja kommunistiks kujunenut alahinnata võimu vajadusest!
    Tema oskab niimoodi ära vingerdada ja varsti vana setu valmis.
    Nii see ääremaa vindub ja varsti ka tühjeneb. Kasum mudugi oma taskusse.

  3. Jah 4 nädalat ago
    Reply

    See on õige. Keskerakond on alati olnud parim erakond kuhu kuuluvad ausad, tääkad, hoolivad ia õiglased poliitikud. Keskerakond saab hääli tubli töö eest. Seevastu Reformierakonnal pole olnud töötulemusi ja nende valitsemise ajal vaesus aina kasvas. Reformierakond saab hääli koostades valesüüdistusi ja vassides. Peavoolumeedia on nende hääletoru. aga näe imet sedasi inimesi mõjutades saab ka hääli.

  4. Sedapsi 4 nädalat ago
    Reply

    Õnneks on Keskerakonnas tublid inimesed kes teevad tööd ja ei tegele laimuga. Keskerakonnas pole ka selliseid õelaid inimesi Nagu E.N.Kross, Randpere ja veel mõned teised. Eks olles nõuka ajal vaid kommunistlikel tllkohtadel õppis Ansip nii mõndagi ja saadikuna Brüsselis pole temast rohkem midagi teada kui ta lubad praeguse valitsuskoalitsiooni laiali ajada. Aga tule taevas appi veel üht Ansipi valitsust ei kannataks meie riik enam vastu. Niigi ta viis meie elatustaseme viimaste hulka.

  5. Milles 4 nädalat ago
    Reply

    võiks seisneda keskbande tasakaalulikkus? Nt teevad keskbandiidid kõik, et edumeelseid ettepanekuid veega alla lasta. Kuna nad seovad nii ka konservante ja isamaareetureid ning vaikselt toetavad keskbandiite ka muutustevaenlased ja pedesotsid, siis õnnestub see neil suurepäraselt ja elu edasi ei lähe. Kus on näiteks kooliõpe eesti keeles? Perses, kui otsesõnu rahvalikult vastata. Kus on metsade ja loomade kaitse? Sealsamas. Mitte midagi pole Ratta Jurka võimutsemiseajal muutunud. Kas Eestit on ette valmistatud vankade rünnaku vastu? Pigem vastupidi, isegi relvad korjatakse paljudelt kodunt ära, et ei saaks kallaletungi korral ennast ja oma peret kaitsta. Kus on majanduse arendamine, eelkõige tootmine ja töötlemine? Taas pimedas ja soojas kohas. Kaugel on riigikogu ja valitsuse üleviimine Ida-Virumaale? Ikka Toompeal. isegi mõtiskleda selle üle ei taheta ega ole lubatud. Kaugel on sportlaste värbamine riigiteenistujateks? Mitte kuskil. Täielik seisak!

  6. Jaak 4 nädalat ago
    Reply

    Tõepoolest on Keskerakonnal selline roll. Ka oma koalitsioonipartneriga kelleks on Isamaa peab ta ühise keele leidma. Paistab et Isamaal on kõige tähtsam relvastumine ja Venemaa-vastane tegevus. Seega peab sõjamoona ostme millest tegelikult mingit kasu ppole jättes rahast ilma meie vaesemad inimesed. Arvan et kui Koalitsioonipartneiks oleks olnud Rahvaliit siis sellist probleemi ei tekiks ja raha oleks läinud omadele parema elu nimel.

  7. Maali Maalt 4 nädalat ago
    Reply

    See korrupeerinud mädapaise ei tasakaalusta küll kedagi

  8. Mai 4 nädalat ago
    Reply

    Tooge tagasi parim saade Meedia keskpunkt. Tallinna TV peaks edasi töötama. kokku peaks hoidma relvastumisel. Tuleks jätta Venemaa-vastane tegevus ja hea läbisaamine on parem kui relvad mida nagunii ei jüua osta suurriikide tasemel. Ma tellisin kogu aeg Kesknädalat kui peatoimetaja oli Urmi Reindekes on minu meelest üks paremaid ajakirjanikke.

    • Meedia 4 nädalat ago

      keskpunkti saaks vabalt elustada siinsamal lehel, kus kõrval videokanal. Või panna MK Juutjuubi ja anda siin viide.
      Aga keegi on kõvasti kinni makstud, et seda saadet ei tuleks.

  9. oleme sunnitud vabandama sic 4 nädalat ago
    Reply

    Pasaparteil on tähtsam praegu võidelda isa-poja paarisparteiga Puutini soosingu pärast. Ei ole aega ega tahtmist Eesti asjadega tegeleda

  10. lihtne 4 nädalat ago
    Reply

    tõesti, tooks tagasi lengi ja selle kiunuva tädi TTV-st (ummelast ei saa enam õnneks) ja siis veel need õõnespeadega kaabud ja siis ongi ilus “televisioon”(kaugnägemine poetagustele) täieliselt olemas – kahe käega poolt, poolearulistele on ka vaja meelelahutust peale uhuuu-uudiste

    • Täitsa 4 nädalat ago

      nõus. Aitab juba neist Susanna Susidest ja Anu Saagimitest. Läilaks läheb.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.