Tallinn ootab arvamusi roheliseks maailmalinnaks arenemise kohta

Tallinna linnavalitsus saadab avalikule arutelule arengustrateegia Tallinn 2035, mis seab visiooni ja sihid järgmiseks 15 aastaks – saada roheliseks maailmalinnaks sõbraliku linnaruumi ning tervete ja hoolivate inimestega.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on linna missioon kujundada Tallinnast meeldiv elukoht siinsetele elanikele ja ihaldatud sihtkoht siia saabujaile.

„Oleme selle jaoks teinud põhjaliku eeltöö ja kaasanud protsessi linlasi. Nii on arengustrateegiasse oma mõtetega panustanud ligi 5000 inimest ja nende inimeste ideedele tugineb Tallinn 2035 põhiline sõnum. See räägib rohelisest, inimsõbraliku linnaruumiga turvalisest linnast,“ rääkis Kõlvart. „Pikaajaline strateegia ei räägi konkreetsetest teedest, tänavatest, parkidest või arendustest, vaid väärtustest ja mõtteviisi muutusest, mida järgides on võimalik 15 aastaga seatud eesmärkideni jõuda.“

Ühtlasi tõdes linnapea, et Tallinnal on strateegiline siht kasvada Eestis üheks rohepöörde eestvedajaks, kus majandus ja eluviisid parandavad linlase heaolu ja samas innustavad teisi.

„Kui linnavolikogu arengustrateegia Tallinn 2035 vastu võtab, siis saab sellest meie kõigi teekaart, millest juhinduda. Eesti ja maailma ees seisvaid suuri väljakutseid ei suuda keegi üksi ellu viia, kuid üheskoos jõuame rohkem,“ ütles Kõlvart.

Tallinn 2035 strateegial on kuus suuremat sihti, mis kannavad mõtteviisi ja hoiakut, millest linna arengut mõjutavates otsustes lähtutakse. Need sihid on linnavalitsuse teatel sõbralik linnaruum, heatahtlik kogukond, roheline pööre, loov maailmalinn, liikuv Tallinn ning kodu, mis algab tänavast.

Kuus suunda hõlmavad alameesmärkidena omakorda: inimsõbraliku linnakeskkonna kujundamist, linna merele avamist, rohevõrgustiku ühendamist või roheliste koridoride loomist, tarka majandust, õppimise väärtustamist, teadust ja innovatsiooni, kultuuri ja sündmusi, tervislike eluviiside toetamist, uuel tasemel linnaliikuvust, ringmajanduse arendamist, elurikka looduskeskkonna toetamist linnas, meie kultuuripärandi hoidmist, turvalist ja sõbralikku keskkonda, üksteisega arvestamist ning tugevat kodanikuühiskonda.

Nende sihtide saavutamiseks on kavas ellu viia mitmeid suuri projekte. Näiteks selleks, et Tallinn oleks roheline linn ja kus inimestel on põhjust värskes õhus viibida, valmib juba lähiajal Tondiraba park ja putukaväil. Häid ja mugavaid liikumisvõimalusi pakub linlastele ning ka linnakülalistele sadama tramm ja Rävala tänava ühistranspordikoridor. Selleks, et Tallinna saaks kliimaneutraalseks, loob linn ringmajanduskeskuse.

Tallinna visioon viiakse linnavalitsuse teatel ellu eelmainitud kuue strateegilise sihi kaudu, mille saavutamiseks töötab kogu linnaorganisatsioon koostöös linlaste, kogukondade, ettevõtjate, linnaregiooni omavalitsuste, riigi ja rahvusvaheliste partneritega. Arengustrateegia on omamoodi linlaste ühiskondlik kokkulepe selle kohta, missugust linna tulevikus soovitakse.

„Tallinn 2035“ koostades on silmas peetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni säästva arengu eesmärke, Euroopa Rohelepet, Eesti katusstrateegiat Eesti 2035 ja valdkondlikke strateegiaid ning Harjumaa Arengustrateegiat 2035+.

4 kommentaari
  1. Annan 2 nädalat ago
    Reply

    tasuta nõu:
    1) Automaks kesklinnas 100€/tund, kaugemal kuni parklateni linna piiril või rendipinnal naabervallas 25€/tund.
    2) Kesklinna tänavad roheliseks, st ühesuunaliseks ja ääristada puiesteedega. Liikuda lubada vaid 2× päevas kindlas ajavahemikus varustus- ja koristusautodel. vaba liikumine piiratud kiirusega lubatud vaid eriteenistuse autodel, kusjuures igaüks neist peab pärast esitama avaliku aruande linnalehes või taastatavas linna-TV-s.
    3) Kesklinnas lubada liikuda ainult tavakütusevabadel sõidukitel (seega jäävad välja ka pensulliikuvad motikad, rollerid jmt).
    4) Iga hävitatud roheluse ruutmeetri asemele peab linnavalitsus aasta jooksul asustama uue roheala, mille pindala ületab vähemalt 2× hävitatu pindala.
    5) Alates aastast 2021 mitte lubada kesklinna ehitada elamuid enam kui 2-korruselisi, maa alla võib ehitada 1 teeninduskorruse ja torustikud ja juhtmestikud.
    6) Alates aastast 2022 hakata ümber ehitama Mustamäed. Vanad mitmekorruselised rühmiti lammutada ning asemele ehitada aedadega ridaelamud. Elamispinnata jäävad elanikud asustada ümber Lasnamäele ja muudele vabadele pindadele, milleks loetakse ka need mitmetoalised korterid, kus elaniku kohta tuleb elamispinda enam kui 40m². St kui mõnes nõukogudeaegses korteris elab tegelikult ainult 1 inimene aga pinda on üle 40 ruudu, siis see ülejäänu läheb vastavale hulgale inimestele sihipäraseks kasutamiseks. Aitab elamispinnaga laristamiseks. 100% lähevad ära üüripinnad.
    .
    Asuge tegutsema, seltsimehed!

  2. to annan 1 nädal ago
    Reply

    Täitsa õigus. Mustamäelastel on renoveerimiskulud enamuses makstud, sest renoveerimist nõudsid ju jõukamad majast. Vaesed üksikpensionärid ja muidu tõbised tapsid end ilmvõimatu kokkuhoiuga ära,et mitte kodutuks jääda, saadeti vanadekodusse, surid hirmust või tapsid päriselt .
    Kellel veel pole makstud, eks see maksab edasi ka peale maja lammutamist, nagu seadus ette näeb.
    Nii et võib küll neid Kredexi abiga ja abita lollakalt renoveeritud maju lammutama hakata, muidu lagunevad ise, sest projekteerides polnud selliseid materjale ja idiootlikke vooderdusi ette nähtud. Ka koroonat hakkavad need ventilats. levitama. Krundid ju kallid.
    Ja peaasi, ehitajad saavad tööd ,
    Ja ühiskortereid on ka vaja. Seltsis segasem !

  3. Triin 1 nädal ago
    Reply

    Palun lõpetage ometi lõputu elamuehitus, kõik rohealad ehitatakse täis. Uhkustate linna elanikearvu kasvuga, kuid sellega kaasneb ka autode hulk. Ummikud ja trügimine. Analüüsige ka kellele ikkagi antakse võimalus Tallinnasse sissekirjutus saada? Väga suur hulk Venemaalt tulnuid, siis ukrainlased, siis mustad ja moslemid. Kohutav, milline on õhkkond ühistranspordis, kus eestlane peab juba hiirvaikne olema, silmad maas hoidma, et mitte kedagi oma olemasoluga solvata. Olete hävitanud rahvusriigi pealinna, rääkimata Ida-Virumaast, kuhu eestlasel enam asja ei ole.

  4. Arvan 1 nädal ago
    Reply

    nigu Triingi, et sõnaõiguslike linnaametnike palkade aluseks tuleb võtta roheluse kasv elaniku kohta. 0-palgaks oleks Eesti vähimpalk. Kui roheala elaniku kohta suureneb, kasvab kohe ka palk. See sunniks ahneid linnaajuhte kohe suurendama tähelepanu rohealade suurendamisele, sest tavaline ametnik saaks edasise mandumise korral palju rohkem palka kui jobud ja valelikud ninamehed.
    Samuti piiraks see uute elanike Tallinna meelitamist. Sest mida vähem on elanikke isegi olemasoleva roheala ruutmeetri kohta, seda suuremaks kasvaks roheala erikaal ning ka palk tõuseks. Loomulikult ei tungitaks siis ka taevasse uute elamujurakatega nagu seni kombeks olnud.
    Nii et tuleks teha põhjalik inventuur, palju on kuskil elanikke ja rohelust, viia kõik vastavusse ja kärpida ka palk alla.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.