Ratas kutsus poliitikakujundajaid, teadlasi ja ettevõtjaid jätkama tihedat koostööd

Foto: Riigikantselei

Stenbocki maja, 14. oktoober 2020 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas täna teaduskonverentsil peetud kõnes poliitikakujundajate, teadlaste ja ettevõtjate jätkuva koostöö olulisust, et toetada tuleviku majanduskasvu, kujundada uusi konkurentsieeliseid ning arendada seeläbi kogu Eesti ühiskonda.

Ratase sõnul loob tuleviku ühiseks kujundamiseks head eeldused valitsuse riigieelarve ettepanek, mille kohaselt saab tuleval aastal täidetud pikaaegne teaduse rahastamise eesmärk. Teadus- ja arendustegevuse kuludeks on 2021. aastal ette nähtud 286,4 miljonit eurot, mis moodustab ühe protsendi prognoositavast SKTst.

“Märkimisväärne teadusraha kasv võrreldes senisega, nii protsentuaalselt kui ka absoluutsummades, loob uusi võimalusi nii teadlastele kui ka teadustulemusi rakendavatele ettevõtetele. Lisaks kasvab kõrghariduse rahastamine, mis tagab oskustega tööjõu ning teadlaste järelkasvu,” rääkis ta Riigikogu konverentsisaalis peetaval konverentsil “Teadus kui Eesti arengumootor. Targalt tulevikku luues”.

Seejuures on Ratase sõnul selgeks suunanäitajaks sel nädalal Riigikogule esitatud Eesti pikaajaline arengustrateegia “Eesti 2035”, kuhu on koondatud riigi olulisemad arenguvajadused, sihid ja tegevussuunad, aga ka peagi parlamenti jõudev teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava aastani 2035, mis avab teadus- ja arendustegevuse vallas veelgi konkreetsemaid plaane. Arengukava käsitleb fookusteemadena nii kohalike ressursside väärindamist, digilahendusi, tervisetehnoloogiaid ja -teenuseid, nutikaid energialahendusi kui ka Eesti ühiskonna, keele ja kultuuriruumi arengut.

Ratas kutsus teadlasi ja ettevõtjaid pakkuma ideid, mis aitaksid meil ühiskonnana veelgi areneda ning leida uusi kasvuvõimalusi. “Näiteks leian, et vesinikutehnoloogiate rakendamise potentsiaal väärib kindlasti täpsemat analüüsi. Ootan huviga ettepanekuid, mis võiks veel olla meie kasvu järgmised vedajad, mis pakuvad teadlaste ja ettevõtjate koostöövõimalusi ning seeläbi Eestit arendavad,” ütles ta.

Peaministri sõnul leidsid ka suvel koos käinud majanduse ekspertkogu liikmed, et eesmärgiks tuleb seada majanduse tugevdamine eeskätt innovatsiooni, digitaliseerimise ja keskkonnasäästlikkuse kaudu. “Meie tulevikku oluliselt kujundavate nii-öelda rohe- ja digipööretega tegelevad praegu kõik arenenud riigid. Nõudlus uute kestlike lahenduste järele kasvab suure kiirusega nii Eestis kui rahvusvaheliselt,” rääkis ta ning avaldas veendumust, et Eesti teadlastel ja ettevõtjatel on teadmisi ja kogemusi, mida jagada ja millest välja kujundada uued konkurentsieelised. “Nende võimaluste ära kasutamine toetab meie majanduse taastumist ja loob pikaajalised arenguvõimalused nii teadlastele kui ettevõtjatele.”

Ratase kinnitusel on ka koroonaviiruse levikust tingitud olukord andnud palju väärtuslikke õppetunde. Ta tunnustas teadlaste valmisolekut end kiiresti mobiliseerida ja alustada uuringuid COVID-19 ja selle mõjude teemal väga erinevates eluvaldkondades, sealhulgas viiruse leviku, varustuskindluse tagamise, vaimse tervise, viiruse levikut pärssivate materjalide ja kriisi sotsiaalmajanduslike mõjude teemal. “Olen kindel, et süsteemne lähenemine aitab meil selle proovikiviga hakkama saada ja tulevikus kriisideks paremini valmis olla,” ütles ta.

Samuti avaldas ta professionaalse toe eest tänu professor Irja Lutsari juhitavale teadusnõukojale, mis on teinud valitsusele läbimõeldud ja selgeid ettepanekuid. “Soovin, et poliitikakujundajate ja teadlaste vahel leiaks veel võimalikult paljudes valdkondades aset orgaaniline koostöö ühiste eesmärkide nimel ja seda ka ilma pandeemiateta. Meie tulevikku suunatud otsused peavad tugineva parimatele teadmistele ja värskeimale informatsioonile,” lisas peaminister.

1 Kommentaar
  1. Kui 6 päeva ago
    Reply

    kõik Jurka kõned koguda nn kogutud teosteks, siis oleks tulemuseks üks suur tühi kott.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.