Andre Hanimägi: sotsiaaldemokraatlik rohepööre meenutab impulssostu

Andre Hanimägi

Andre Hanimägi, Tallinna Haabersti linnaosa vanem

Tallinna soov saada roheliseks pealinnaks oli ja on tõeline ning seda tõestasid ka teod ning pääsemine finaali. Kahju, et tiitlist ilma jäämine on saanud parastamise objektiks, kuid kahtlemata ei vähenda see linnavalitsuse soovi muuta Tallinnat iga sammuga paremaks.

Tallinna sotsiaaldemokraatide juht ja tõenäoline linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid heidab Tallinna juhtkonnale ette suutmatust tuua rohelise pealinna võit finaalist koju. Kaljulaidi kui endise linnaosa vanema välja toodud teesid rohepöördeks on aga pigem hirmutavad kui läbimõeldud sammud.

Need ideed meenutavad impulssostu, kus kodus üllatatakse elukaaslast elutuppa viidud viiemeetrise Tiki-kujuga. Suur ja naabritele uhke näidata, kuid praktikas tuleb diivan ühes elukaaslasega välja tõsta ning lõhutud katuse tõttu istuda vihma käes.

Uued projektid loovad võimalusi

Kaljulaid toob esimese asjana välja suurte projektide mõttetuse. Varasemalt kirja pandule võib välja tuua, et nende projektide all peab ta muu hulgas silmas Gonsiori tänavat, Haabersti ristmikku ning Reidi teed, mis olevat kuldne puuslik.

Haabersti ristmik on parandanud liikuvust ja tõstnud tunduvalt turvalisust kohas, mis oli Tallinnas kurikuulus õnnetusjuhtumite arvu tõttu. Kuid isegi jättes turvalisuse kasvu ning ummikute vähenemise kõrvale, annavad sellised projektid parema võimaluse arvestada kõigi liiklejatega ehk teha just seda, mis võiks olla meie kõigi eesmärk – rajada rattateed, parandada jalakäijate turvalisust (Haaberstis rajati jalakäijate tunnelid) ja mugavust ning luua tänapäevast keskkonda.

Reidi tee on viimase mõtte suurepäraseks tõestuseks. Kriitika, mis linnavalitsusele “kuldse puusliku” tõttu osaks sai oli suur, kuid tänaseks on see ka kõige vihasemate poolt suures plaanis unustatud.

Tegemist on väga populaarse ajaveetmiskohaga ning suurepärase näitega sellest, kuidas uued projektid pole vaid autodele, vaid annavad võimaluse muuta Tallinn veelgi paremaks meie elanike ning turistide jaoks.

Vahest ongi see suurim erinevus linnavalitsuse ning oponentide vahel. Veel mõni aasta tagasi peeti Keskerakonda kõigi autojuhtide suurimaks vaenlaseks ühistranspordiradade loomise tõttu ning tasuta ühistransporti hullumeelseks ideeks. Aeg annabki üldjuhul arutust.

Usun, et eesmärk muuta Tallinna rohelisemaks ja mõnusamaks on tegelikult kõigil. Küsimus on vaid, kuidas seda teha.

Teine oluline punkt on rattateede rajamine ning Kaljulaidi väide, et saame ehitada linna, kuhu kõik ära mahuvad. Rattateid loob Tallinn pidevalt ning arvestab kergliiklejatega nii uute projektide raames kui ka juba väljakujunenud ruumides.

Seejuures peetakse silmas rattastrateegiat ning mõeldakse läbi, kuidas tehtud otsused mõjutavad linna liikluspilti, sest rattateede suurem laiendus juba väljakujunenud kvartalites saab toimuda vaid autoteede, bussiradade, kõnniteede või haljastuse arvelt.

Olukorras, kus erinevate uuringute järgi kasutatakse Tallinnas jalgratast peamise liikumisviisina üks kuni neli protsenti liiklejatest ning ühistranspordi ja autokasutus on suur, tuleb hoolikalt läbi mõelda, millisel viisil ja kuhu rattateid rajada nii, et tulemus poleks pöördvõrdeline – puhtama ja tervislikuma keskkonna asemel saame ummikud, tossu ning närvilise liikluskultuuri.

Turvalisemad ja paremad rattateed on vaid üks osa mõttemaailma muutusest. Tallinna rahulolu uuringu järgi pole rattakasutuse suurimaks takistuseks mitte halb liiklus, vaid pikad vahemaad, ilmastik, tervis, vanus jm. Rattasõitu tuleb propageerida ning tingimusi parandada, kuid tomatine revolutsioon võiks olla pigem läbimõeldud evolutsioon.

Areng võiks toimuda katastroofita

Tulevase linnapeakandidaadi punkt, mis mind linnaosa vanemana enim hämmastas, on aga loobuda nõudest, mille järgi tuleb arendajatel korterite kõrval rajada ka parkimiskohti. Mul oli raske uskuda, et Kaljulaid, kes oli Põhja-Tallinna linnaosa hinnatud vanem, võiks midagi sellist niivõrd lihtsa pintslitõmbega välja pakkuda.

Mõtlen hirmuga olukorrale, kus kortermajade piirkondades Haaberstis, Mustamäel või Lasnamäel, aga tegelikult ka Põhja-Tallinnas valmiksid uusarendused, mille sajad elanikud suruksid oma autod alale, kus juba praegu parkimiskohad puuduvad. Sest parkimiskohta ei olnud vaja osta ega olnud need ka ette nähtud.

Arvata, et ühte majja või piirkonda tulevad elama vaid autota elanikud on väga julge, kuid eeldatavasti vale eeldus. Näen oma töös igapäevaselt, kuidas autod jõuavad haljasaladele, tänavatele ja teiste majade akende ette.

Parkimiskohtade nõude loobumisel tuleb sotsiaaldemokraatidel valimisplatvormis ka ausalt selgitada plaani teist osa – tasulist ja kallist parkimistasu või muud maksu Tallinnas, et auto jääks möödanikku. Kuid isegi sel juhul võtaks parkimiskohtade nõude puudumine katastroofilised mõõtmed.

Lisaks tuleb arvestada, et jõukam elanik suudab Tallinna sissesõidumaksu või automaksu tõenäoliselt ära maksta ning löök tuleb eelkõige just väiksema sissetuleku inimeste suunas.

Ettepanek ei võta arvesse ka lähivaldadest igapäevaselt Tallinna sõitvat ca 65 000 autot ning meie naabrite parkimisnormatiive, mis juba praegu nõuavad arendajatelt elaniku kohta rohkem parkimiskohti kui seda teeb Tallinn. Ehk surve pealinna liiklusele lähivaldadest kasvab veelgi.

Tallinna soov saada roheliseks pealinnaks oli ja on tõeline ning seda tõestasid ka teod ning pääsemine finaali. Sama oluline on aga ka linnaelanike heaolu, kõigi inimestega arvestamine ning iga sammu hoolikas läbimõtlemine. Kahju, et tiitlist ilmajäämine on saanud parastamise objektiks, kuid kahtlemata ei vähenda see linnavalitsuse soovi muuta Tallinnat iga sammuga paremaks.

3 kommentaari
  1. Ka 1 kuu ago
    Reply

    mulle mittetallinlasena on rohkem meele järgi, et Tallinn jäi sellest võltsist aust ilma. Kui ikka roheala elaniku kohta ei kasva, siis mingit rohetumist ei toimu ning pole vaja ka lällata.
    Raimondo aga pole ise kunagi mingi tervikliku kavaga välja tulnud. Kergem on lõuata kui tööd teha, viimast aga Raimondo ei oska. Ehkki paljud Raimondo arvustised on naelapea pihta. Ei hakka neid üksipulgi lahkama, sest alus on milleski muus.
    Vaja on linn muuta autovabaks! Linn pole autodega eputamisele, vaid elanikele elamiseks ja rahulikuks väljapuhkamiseks. Seda teavad paljud, ka Andre loodetavasti, kuid ikka jätkab ta vanas vaimus nagu ninamees sunnib mõtlema ja arvama.
    Miks ei saa autosõitu linnas maksustada 100€ tunnis? Vabalt saab. Kas siis saavad tänavad autovabaks? Loomulikult. Kas siis saab ka kesklinna rajada uusi rohealasid ja puiesteid, kus liiguks tõesti INIMESED, mitte suitsevad käulad? Loomulikult saab. 15…20 aasta pärast oleks Tallinna kesklinn roheline sõna otseses mõttes. Samuti oleks hea ja rahulik elada mägedel. Liigutaks kas jala, tõukside, jalgrataste või elektriliste ühisveokitega. Tööstus oleks välja viidud ning meelelahutuskohad piiratud, et ei toodetaks aasta läbi lärmi ja jotade lällamist.
    Üldse epaks vanalinnas vaikus saabuma juba kell 22. Las jotaärikad viivad oma joomakohad liina äärde suurtesse keskustesse, kus oleks koos mitukümmend joomakohta ja litsimaja. Valitseks ka range kord, kes korda rikub, see 3-ks kuuks puuri ning järgmine kord 3+3.ks kuuks. Varsti oelks mõistus persest peakolus tagasi ning lihtsalt joodaks ja jaurataks kui paha on ikka valitsus.
    Kuid saan ka aru, miks linnavalitsus seda ei tee. Sest paljude vaimus on linn just lällamiskoht. Need vaimuväärakad on aga valijad ehk mitte poolthääletajad. Kui keskbande minu kava hakkaks ellu viima ja Tallinna üles ehitaks rohelise ja rahuliku linnana, siis kindlasti ta jotade vastuhäältega (hääled läheks teistele) ei võidaks. Vaenlased aga lubavad jätkata vanas vaimus ehk soppa ja lärmi lubatakse igale poole. Mõned piirangud nende endi huvides aga põhimõttelist linnasopastamist ei muuda. Sest kärakas ja auto on mõistusest ja rahulikust elust tähtsamad.

  2. Võin 1 kuu ago
    Reply

    ka vabalt kihla vedada, et Mustamäe kastide asemele ehitatakse mis tahes linnavalitsuse käsul uued tornid, millel vähemalt 20 korrust. Lolli rahvast aga rahustatakse, et kuna inimese delavad nüüd kõrgemal, siis jääb alla võimalus rajada väikseid metsasalusid ja rohealasid senisest rohkem. Ja seda Eestis, kus elanike arv väheneb ning maad elaniku kohta on üle mõistuse palju.
    Kuidas ütleks Kalevipoeg täna: ülemaks kui ajuvara, tuleb ahnust tunnistada1

  3. Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati.
    Teine variant. Eesti tarbeks piisab Sirtsu soo suurusest päikesepaneelide jaamast.

    Eesti nuumab Venemaad tanklate ja gaasitorude kaudu.
    1) Eesti kinkis Venemaale Tallinna sadama terminali mille omanikuks sai Hodorkovski.
    2) Eesti kingib Venemaale tuumarakette ja tuumaallveelaevu igal aastal 10 miljardi euro väärtuses. Sellise summa Eesti kulutab vene bensiini ja diisli ,ning maagaasi peale . Selle asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil mis on müügil internetis paarisaja euro eest.

    Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?”

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.