Tõnis Mölder: Riigikohtu otsus tähendab pensionisüsteemis uue ajastu algust

Tõnis Mölder

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul vajab Riigikohtu lahend koalitsiooni sees arutamist, aga vastavalt kokkulepitule ja Riigikogu enamuse tahtele liigume II samba reformiga lõpuni esimesel võimalusel, kui analüüsid ja muudatused on ettevalmistatud.

„Minu arvates oli igal juhul mõistlik, et nii suurt tähelepanu pälvinud seaduse osas kujundas lisaks Riigikogule ja presidendile seisukoha ka Riigikohus, mille liikmed on vabad poliitilistest allhoovustest,“ ütles Keskerakonda kuuluv Tõnis Mölder. „Riigikohtu otsuses pole samas midagi üllatavat. Tegemist ongi keerulise õigusliku küsimusega ja igasugune selgus on positiivne. Oluline on märkida, et Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole presidendi poolt tõstatatud negatiivsed mõjud piisavalt tõsikindlad.”

Kehtiv pensionisüsteem on püsinud pea 20 aastat suuremate muutusteta ning Mölderi arvates ei saa pidada seda just edukaks. „Pigem on olnud see ebaefektiivne ja selgelt teenuspakkujat soosiv. Maailm meie ümber muutub ning muutub ka pensionisüsteem, seetõttu on tänane Riigikohtu poolt tehtud otsus igal juhul samm õiges suunas,“ lausus Tõnis Mölder. „Riigikohus tõdeb, et neil pole andmeid ega prognoose, mis näitaksid, et teisest sambast väljunud inimeste pension langeks alla põhiseaduses nõutava määra.”

Tõnis Mölderi sõnul pensionireformi eesmärk anda inimestele rohkem võimalusi oma raha paigutamisel kaasa rääkida. „See pole millegi lammutamine, sest sammas on ja jääb alles. Ka Riigikohtu esimees Villu Kõve rõhutas, et muudatus annab õiguse, mitte kohustuse kogumine üles öelda. Inimesed saavad viimaks aga ise otsustada, kas jätkata raha kogumist praegusel viisil, jätta kogutud raha alles ja lisamakseid enam mitte teha või siis võtta kogutud summa välja ning kasutada seda tuleviku hüvanguks,“ lisas Mölder. „Mis puudutab pensionisambast vabanevat raha, siis igal juhul on Keskerakonna soov, et see jääks sotsiaalsfääri ehk eelkõige pensionite baasosa tõstmiseks.”

 

4 kommentaari
  1. Taas 1 kuu ago
    Reply

    pakub võhik Tõnis oma kiidukõnes üle, eitähenda see mingit uut ajastut. Vaid üks sundsammas on tehtud vabaks. Ometi oleks võinud 2. ja 3. samba ühitada, et jätta lollikestele ahnuritele võimalus juudi pankureid nuumata ning endine 3. sammas üldse ära kaotada.
    Siis oleks jäänud sunduslik 1. sammas ja 2. ajuvaba vabatahtlik sammas.
    2. sundsamba põhiviga oli ette näha, sest 1000€-st ei saa kinnises ringis 1001€. Mängiti vaid hea õnne ja loterii peale, et ehk õnnestub petta juute ja põhjakorealasi.
    Kuid valitsuse kuritegu rahva vastu oli see, et ei nõudnud hoiustanule keskmise palgaga sama sammu tagamist. See tähendab, et kui nt 10 aastaga on keskmine palk kasvanud 3×, siis peaks ka saadav pinss olema vähemalt 3× suurem. Meil aga saab surmaeelik pinsile jäädes palju vähem. Vahelt kadunud raha läheb pankurite ja muude rahaliigutajate kaukasse, hoiustanule jääb vaid tühine kasum, kui seegi. Seega on vigane ka pankade poolt esitatav tootlus, sest see pole seotud ajas muutuva keskmise palgaga ega eelarvega.
    Mina olen õnneks surmaeelik ega pidanud selle totaka sambaga ühinema, kuid mu tuttav oli sunnitud ja tema saaks nüüd pinsile jäädes 3× asemel 1,23× rohkem. Üle 20000€ aga röövisid pankurid omale. Pole siis ime,. et Andres Sutt, Ardo Hansson, Jürgen Ligi, Madis Müller, Viha-Kersti ja teised röövlid Luige Hansu toel said ridamisi vaba pinda rahvaröövimise õigustamiseks, asjalikud arvustised aga lükkas Hans oma neegertoimetajatega tagasi, sest see polevat avalik huvi. Isegi selgeid arve esitades lükati tagasi, sest “kes sa sitt sihuke oled!”. Kuid ametnikud said valetada palju tahtsid, ilma mingeid arve tõendiks esitamata.
    Kuid ma ei arva, et petmisega ja enesepetmisega oleks nüüd kööga. Lolle on meie seas üksjagu ehk liigagi palju ja nemad jätkavad ka ilma tagatiseta vabasse 2. sambavaremesse kogumist. Kuid see on juba nende rumaluse vili ja nende häda.
    .
    Millest aga Tõnis ei taha sendi eestki kuulda, on uus pinsikorraldus. Pikemalt jauramata mainin vaid põhimõtte: abirahad peavad eelarvest moodustama 40%. Seega käiks ka abirahad/elatisraa lastele, vanuritele ja santidele meie majandusliku seisundiga ühte jalga ega oleks vaja igal aastal ühele või teisele mitu korda lisa kerjata. Praegune 3-osaline pinsiarvestus on jäme jama nign sellele tuleb KOHE vesi peale tõmmata.
    Andke eelarve minu kätte, ma teen sinna nädalaga 5,2 miljardi piires sellised õiendid, et ei jõutaks seadusi takka vormistada. Samuti seaks ma sisse aastas 2 eelarvet, jürikuust viinakuuni. Siis oleks eraldatud ka looduslikud tööd ning me saaks paremini raha arukamalt jaotada.
    Aga pean välja minema ja pole aega siin jahuda. Peni tahab kusele ja sitale minna.

  2. Soovitan 1 kuu ago
    Reply

    Tünisel võtta oma 1. samba-aasta aegse keskmise palga ja jagada see läbi tänasega. Ning siis vaadata, palju on ta panustanud ja palju tal praegu arvel on. Ka nende jagatis annab teguri ning siis võrrelda seda keskmise palga teguriga. Siis saab ka Tõnis aru, kas ta on kasumis või kahjumis. Kuna Tõnis oma andmed nagunii salastab, sisi saabki oma rahalisest seisust teada ainult tema ise.

  3. Taanlaste eeskujul Eestis moodustati energiaühistu mis osanikele maksab pensioni.
    1200 inimest panid rahad kokku ja ostsid tuulepargi mis maksab neile pensioni.
    Kes panustas 10 eurot,kes 100 eurot, kes 2000 eurot, kes sadatuhat eurot-sedasi 1200 inimest panid rahad kokku ja ostsid tuulepargi mis maksab neile pensioni.

  4. Eesti tarbeks piisab kolmest tuulepargist millede tuulikud on 200 meetri kõrgused sest seal on tuult alati.
    Teine variant. Eesti tarbeks piisab Sirtsu soo suurusest päikesepaneelide jaamast.

    Eesti nuumab Venemaad tanklate ja gaasitorude kaudu.
    1) Eesti kinkis Venemaale Tallinna sadama terminali mille omanikuks sai Hodorkovski.
    2) Eesti kingib Venemaale tuumarakette ja tuumaallveelaevu igal aastal 10 miljardi euro väärtuses. Sellise summa Eesti kulutab vene bensiini ja diisli ,ning maagaasi peale . Selle asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil mis on müügil internetis paarisaja euro eest.

    Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?”

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.