Ivar Raig, Keskerakonna Rohelise Kogu juhatuse liige, Saku vallavolikogu liige
Elame suurte globaalsete muutuste ajastul. Pariisi kliimakokkulepe ja Euroopa roheline kokkulepe tõstavad keskkonnapoliitika ka Eesti poliitika keskmesse. Sellepärast on loomulik, et kõik Eesti erakonnad, eelkõige aga valitsuserakonnad, kavandavad uusi algatusi ja koostavad tegevuskavasid nende lepete täitmiseks.
Eriti tähtis on see rohelist tunnusvärvi kandva Keskerakonna jaoks, ning mitte ainult värvi pärast, vaid eelkõige sellepärast, et Keskerakond on olnud kaua aega Eesti rohelise poliitika sisuline juht, kui meenutada vaid omaaegsete ministrite Tõnis Kaasiku ja Toomas Frey, keskkonnaministeeriumi kauaaegse kantsleri Rein Ratase ning endise Tallinna linnapea ja praeguse peaministri Jüri Ratase tegevust keskkonnapoliitikutena.
Paraku on hakanud Keskerakond kaotama oma liidrirolli keskkonnapoliitikate kujundamisel, millele 30. septembril Keskerakonna büroos toimunud nõupidamisel juhtis tähelepanu ka erakonna esimees. Erakonna Rohelise Kogu tegevuse aktiviseerumine ja kompetentsi taseme oluline tõstmine peaksid aitama taastada Keskerakonna juhtrolli Eesti keskkonnapoliitika kujundamisel.
Pariisi 2016. aasta kokkulepe näeb ette globaalset tegevusplaani eesmärgiga hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus alla 2 °C. Selleks lasub riikidel kohustus võtta meetmeid õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste tuntavaks vähendamiseks.
Eestis on põlevkivienergeetikast ja autostumisest tulenevalt CO2 emissioon ühe elaniku kohta üks EL kõrgemaid, kuid meie osatähtsus globaalses õhusaastes on suhteliselt väike. Selline olukord võimaldab Eestil hea tahtmise korral saavutada kliimaleppe elluviimisel maailma ühtesid parimaid tulemusi. Kliimakokkuleppe elluviimine on Eestile suur väljakutse, aga ka erakordne võimalus saada üle kasvavast stagnatsioonist ühiskonnas ja võib-olla isegi pikaajalisest mahajäämusest võrreldes põhjanaabritega. Eesti riik võiks seada oma uueks arengueesmärgiks rohelise Eesti (Põhjamaade Iirimaa) kujundamise.
Uus majanduskeskkond
Rohelise Eesti jaoks on vaja uut, rohemajandusele soodsat majandus- ja maksupoliitikat ning vastavat uut terviklikku majanduskeskkonda. Riik peab kujundama uued majandusliku edukuse hindamise kriteeriumid ja mõõdikud (süsinikuheitmete mõõdikud), seda ka kohalikul tasemel. Tuleb hakata hindama näiteks seda, kuidas ministeeriumid, riigiettevõtted ja äriühingud ning omavalitsused muudavad energiakasutamit tõhusamaks, arendavad taastuvenergeetikat, teevad keskkonnainvesteeringuid, arendavad keskkonnatehnoloogiat ja vastavat innovatsiooni, kasutavad loodusressursse senisest säästvamalt ja tõhusamalt, vähendavad inimtegevuse ökoloogilist jalajälge. Viimase stimuleerimiseks rakendatakse Eestis CO2 maks, mida hakatakse koguma sarnaselt käibemaksuga, alandades viimast näiteks 15%-ni (EL-i direktiividega lubatud alammäärani).
Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskavaga kooskõlas on vaja täiendada Eesti säästva arengu riiklikku strateegiat ning koostada rohelised tegevuskavad kõigile omavalitsustele. Need tegevuskavad pole mitte üksnes keskkonnapoliitika, vaid suures osas ka majanduse ja sotsiaalelu arengukavad. Kindlasti peaksid need tegevuskavad hõlmama energeetikat, jäätme- ja ringmajandust, energiatõhusat ehitust, keskkonnasõbralikku transporti, põllumajandust, metsandust, haridust ja teadust. Nendes tegevuskavades peaksid olema tasakaalustatult koos nii meetmed heitgaaside ja saaste vähendamiseks kui ka CO2 sidumise suurendamiseks, elurikkuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks. Kliimakokkuleppest tulenevad ülesanded ja võimalused peaksid olema läbivalt kajastatud juba eelseisvate kohalike omavalitsuste valimisteks ette valmistatavates valimisplatvormides.
Omavalitsuse tasemel saab põlevkivienergeetika osatähtsuse vähendamist toetada näiteks panustamisega taastuvenergeetika, eelkõige tuule- ja päikeseenergia, aga ka bioenergia laialdasemasse tootmisse ja kasutusse kohalikes äriettevõtetes ja kodumajapidamistes. Omavalitsused ja nende elanikud peaksid jõudma arusaamisele , et jäätmed pole prügi, vaid ressurss ning koostama mitte ainult prügi sorteerimise, vaid kõikide erinevate jäätmete taaskasutamise kavad. Kui biolagunevad jäätmed võiks töödelda kohapeal, siis teiste jäätmete töötlemine võiks toimuda mitmete omavalitsuste koostöös regiooni, maakonna ja riigi tasandil.
On igati tervitatav Lääne-Harju valla initsiatiiv ringmajanduse arendamiseks, kuid selle tegevuskava rakendamine takerdub, kui puuduvad ringmajanduse tegevuskavad riigi ja regioonide tasandil. Nii nagu kohalikul tasandil on vaja rohemajanduse klastri kujundamiseks erinevate ettevõtete ja organisatsioonide koostööd, nii vajab ka rohelise Eesti kujundamine riigi tasandil erinevate ministeeriumide ja keskasutuste horisontaalset koostööd. Selleks on vaja aga süsteemset riigireformi, harukondlike ministeeriumide asendamist probleemipõhiste horisontaalsete juhtimisstruktuuridega peaministri tasandil, ning omavalitsuste õiguste ja kohustuste olulist laiendamist, mis on võrreldavad reformidega Eesti iseseisvuse taastamise või Euroopa Liitu astumise perioodidel.
Tegevuse laiendamine
Keskerakonna Roheliste Kogu peaks välja töötama erakonna uue keskkonnapoliitika. Võttes arvesse keskkonnapoliitika valdkondade ja uue seadusandluse mahu kasvu Euroopas tuleb sellesse valdkonda kaasata väga suur hulk haritud ja kompetentseid inimesi eelkõige alljärgnevates valdkondades: looduse kaitsmine, liigiline ja ökoloogiline mitmekesisus (elurikkuse strateegia), metsandus (osalemine uue metsanduse arengukava koostamisel), maksupoliitika (toetamaks kliima- ja säästva arengu eesmärkide saavutamist), ring- ja jäätmemajandus (osalemine Eesti ringmajanduse tegevuskava väljatöötamisel, energiapoliitika (põlevkivienergeetikale alternatiivide leidmine, avamere tuuleparkide strateegia), transpordipoliitika (autostumise pidurdamine Tallinnas ja säästva ühistranspordi arendamine linnades), kemikaalipoliitika (mürgivaba keskkonna kujundamise strateegia), veepoliitika (sh. põhjavee kaitse), õhu- ja mürasaaste vähendamine, tervise- ja toidupoliitika (toidujulgeolek ja -kvaliteet), põllumajanduspoliitika (sh mahe- ja ökotootmine), keskkonnaharidus ja -teadus, keskkonna monitooring ja elanike teavitus, keskkonnainvesteeringud, -tehnoloogiad ja -innovatsioon, õiglane ja keskkonnasäästlik kaubandus.
Ainult Rohelise Kogu liikmed ei suuda katta kaugeltki kõiki nimetatud keskkonnapoliitika valdkondi. Sellepärast on vaja uusi keskkonnapoliitikast huvitatud inimesi leida erakonna rohelise kogu tegevuse laiendamiseks Eesti Looduse Fondist, ülikoolidest, teadusasutustest, Eesti Rooma Klubist, Eesti Rohelisest erakonnast ja mujaltki.