Majandus langes kolmandas kvartalis 1,9 protsenti

Hästi läks energeetika valdkonnal. Foto: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kolmandas kvartalis vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9 protsenti.

Jooksevhindades moodustas SKP 7 miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul vedasid kolmandas kvartalis majanduslangust tegevusaladest eelkõige veondus ja laondus ning töötlev tööstus.

“Märkimisväärse negatiivse panuse andsid ka kinnisvaraalane tegevus ning majutus ja toitlustus. Majandust pidurdas märgatavalt ka ehitussektor, kus sai teises kvartalis veel kasvu täheldada,” ütles Müürsepp.

Suurim positiivne panus tuli finants- ja kindlustustegevusest, hästi läks energeetika valdkonnal ning head saagikust näidanud põllumajanduses. Varasemalt Eesti majanduse üheks kasvumootoriks olnud info ja side tegevusala panus SKP-sse oli küll positiivne, kuid tagasihoidlik.

“Enamikus tegevusalades jätkus küll langus, aga hea uudis on see, et tänu eriolukorra piirangute leevendamisele on langus aeglustunud,” rõhutas Müürsepp.

Kaubanduse käekäigu paranemine kajastus ka eratarbimises, mis vähenes vaid 0,7 protsenti. Eelkõige kasvasid kulutused toidukaupadele, kodusisustusele ja vabaaja kaupadele, samuti suurenesid side- ja tervishoiukulud. Taaskord kulutati vähem rõivastele ja jalatsitele ning transpordile.

Eksport kahanes kolmandas kvartalis 8,6 protsenti ja import 2 protsenti. Peamiselt põhjustasid seda kaubaveo ja reisiteenuste vähenemine. Majanduse kohanemist võis märgata kaupade ekspordis, mis kasvas elektroonikakaupade väljaveo najal 3,9 protsenti. Ühtlasi oli see kaupade ekspordi osas tugevaim kvartal pärast eelmise aasta sama perioodi.

Aasta esimeses pooles maksude panus SKP-sse aeglustas majandust, kolmandas kvartalis vastupidi aga elavdas, seda eelkõige tänu aktsiiside laekumise suurenemisele. Valitsemissektori tarbimises jätkus kasv, seda peamiselt tervishoiu ja hariduse kulutuste suurenemise tõttu.

Majandusel läks kolmandas kvartalis statistikaameti kinnitusel küll juba paremini, aga investeerimine jäi siiski tagasihoidlikuks. Kui valitsemissektori investeeringud kasvasid märkimisväärselt ehk 18,1 protsendi võrra, siis olulist kahanemist võis näha ettevõtete investeeringutes transpordivahenditesse 41,1 protsendiga ja kodumajapidamiste investeeringutes eluruumidesse 17,8 protsendiga.

Sesoonselt korrigeeritud SKP kasvas selle aasta teise kvartaliga võrreldes 3,3 protsenti ja vähenes võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga 2,7 protsenti.

2 kommentaari
  1. Aga 2 kuud ago
    Reply

    see-eest kasvas kõbvasti pedesotside ülbus.

  2. Jane 2 kuud ago
    Reply

    Kasvas reformierakondlaste valesüüdistuste vorpimine. Mitmed peavoolumeedia ajakirjanikud on reformierakondlaste suuvoodrid Aga tublile ajakirjanikule mõeldi välja süü mida ta muidugi teinud pole. Ühele suurepäraseöe ajakirjanikule mõeldi välja süütegu mille tagajärjel ta pidi tegema rasker tööd ja tervis ei pannud vastu ja ta suri. Ainult reformierakondlaste hääletorud on väljaspool ohtu süüdistusi saada. Ansipi valitsemise ajal vaesus kasvas kuigi polnud pandeemiat kordagi ei tõstetud pensione ega abirahasid, arstiabi saamise võimalus kohapeal kaotati ära, majandus seiskus jne. Hea et vahepeal tänu keskerakondlikule valitsusele hakkasid kõik head näitajad tõusma ja nüüd on epideemiast tingitud langusele kergem vastu panna. Ja kergem oleks veel kui alaneks või kaoks reformierakondlaste ja nende suuvoodrite alatu valesüüdistuste leiutamine ja teiste töö segamine. Ja seda tehakse karistamatult.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.