Majanduse ekspertkogu tunnustas valitsust majanduse päästmiseks tehtud otsuste eest

Foto: Riigikantselei

Stenbocki maja, 2. detsember 2020 – Peaminister kohtus täna ärijuhtide, ekspertide ja majandusteadlastega, kes nõustasid valitsust majanduse elavdamise teemal, et arutada pakutud soovituste peegeldust riigi meetmetes ja prognoose tulevikuks. Valitsuse ettevõetud sammud leidsid ekspertkogu heakskiitu.

Juunis valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu pakkus augusti keskpaigaks välja strateegilisi eesmärke ja prioriteete, millest lähtuda kriisist väljumisel. Need on eeskätt töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine ning majanduse struktuurmuutuste kiirendamine innovatsiooni, digitaliseerimise ja keskkonnasäästlikkuse kaudu. Rõhutati, et kriisi seljatamist toetaksid stabiilne ettevõtluskeskkond ja avaliku sektori tõhustamine. Samuti soovitasid eksperdid mitte kompenseerida kriisiolukorras vähenenud riigieelarve tulusid kärbetega, vaid võtta puudujääkide katteks laenu ning alles seejärel liikuda  tagasi Euroopa Liidus kooskõlastatud riigieelarve reeglite suunas. Oluliseks peeti inimeste ja kaupade vaba liikumise tagamist, kriitilise tähtsusega taristu ja teenuste säilitamist ning majandusmeetmete kujundamisel regionaalarengu vajadustega arvestamist.

„Suur osa pakutud meetmetest leidsid rakendust järgmise aasta riigieelarves ja nendega arvestatakse ka Euroopa Liidu vahendite planeerimisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas.  „Oleme kiirendanud investeeringuid, mis toetavad majanduse elavdamist. Nii kasvab järgmisel aastal valitsussektori investeeringute maht 28% võrra ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Mahukad investeeringud on plaaneritud tervishoiu valdkonda, aga ka inimeste elutingimuste parandamisesse igas Eestimaa nurgas, sealhulgas hajaasustatud aladel, ja teedeehitusse,“ tõi ta mõned näited eelarve raames tehtud otsustest.

„Teaduse rahastamine kasvab järgmisel aastal kauaoodatud 1%-ni SKP-st. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse mahu kasv, digitaalne areng ja rohepööre on prioriteediks investeeringute planeerimisel,“ toonitas Jüri Ratas. Oluline on noorteadlaste järelkasv ja nende tööle suundumine lisaks akadeemilisele sektorile ka ettevõtlusesse ja avalikku sektorisse.

Kohtumisel arutati ka praegust olukorda, kus koroonaviiruse levik jätkuvalt kasvab. Peaminister tutvustas ekspertkogule  vaktsineerimisega seotud tulevikuplaane ning rõhutas, et jätkuvalt on väga oluline püüelda tasakaalu poole, mis lubab vältida tervishoiusüsteemi ülekoormust ilma, et majandus ja inimeste toimetulek liiga räigelt kannatada saaksid. Arutelu osalejad rõhutasid, et kuigi teadmatus on endiselt suur ja ühtset prognoosi vaktsiini mõju ulatuse kohta pole, peavad riik, ettevõtted ja ühiskond ette valmistuma selleks, kuidas pikemas perspektiivis jätkata võimalikult normaalset elu uutes oludes. Rõhutati internetiühenduste ja paindlike ümberõppevõimaluste olulisust, kasutajasõbralike digilahenduste kasutuselevõtu vajadust haridussüsteemis, aga ka Eesti kui turismi sihtriigi usaldusväärsuse kasvatamist ning juba otsustatud meetmete kiire elluviimise vajadust. Samuti leidsid osapooled, et valitsuse ja ekspertkogu koostöö kriisivastaste meetmete kallal peab jätkuma. Järgmine kohtumine on plaanis 2021. aasta veebruaris.

2 kommentaari
  1. Need 2 kuud ago
    Reply

    eksperdid pole oma kohta väärt. Oleks jahumütsid piiri kinni pannud, oleks meil praegu kõik tavaelu järgi toiminud ja majandus mühinal edasi läinud. Kaubavahetus ju oleks jätkunud ja tootmine samuti.
    Nüüd oleme aga mullas, maskid ei luba teha ei seda ega toda. Ainult narri mängime. Pärast Ansipit kige totram valitsus.

  2. Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
    Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

    Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”

    Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

    puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.