Stenbocki maja, 2. detsember 2020 – Peaminister kohtus täna ärijuhtide, ekspertide ja majandusteadlastega, kes nõustasid valitsust majanduse elavdamise teemal, et arutada pakutud soovituste peegeldust riigi meetmetes ja prognoose tulevikuks. Valitsuse ettevõetud sammud leidsid ekspertkogu heakskiitu.
Juunis valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu pakkus augusti keskpaigaks välja strateegilisi eesmärke ja prioriteete, millest lähtuda kriisist väljumisel. Need on eeskätt töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine ning majanduse struktuurmuutuste kiirendamine innovatsiooni, digitaliseerimise ja keskkonnasäästlikkuse kaudu. Rõhutati, et kriisi seljatamist toetaksid stabiilne ettevõtluskeskkond ja avaliku sektori tõhustamine. Samuti soovitasid eksperdid mitte kompenseerida kriisiolukorras vähenenud riigieelarve tulusid kärbetega, vaid võtta puudujääkide katteks laenu ning alles seejärel liikuda tagasi Euroopa Liidus kooskõlastatud riigieelarve reeglite suunas. Oluliseks peeti inimeste ja kaupade vaba liikumise tagamist, kriitilise tähtsusega taristu ja teenuste säilitamist ning majandusmeetmete kujundamisel regionaalarengu vajadustega arvestamist.
„Suur osa pakutud meetmetest leidsid rakendust järgmise aasta riigieelarves ja nendega arvestatakse ka Euroopa Liidu vahendite planeerimisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Oleme kiirendanud investeeringuid, mis toetavad majanduse elavdamist. Nii kasvab järgmisel aastal valitsussektori investeeringute maht 28% võrra ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Mahukad investeeringud on plaaneritud tervishoiu valdkonda, aga ka inimeste elutingimuste parandamisesse igas Eestimaa nurgas, sealhulgas hajaasustatud aladel, ja teedeehitusse,“ tõi ta mõned näited eelarve raames tehtud otsustest.
„Teaduse rahastamine kasvab järgmisel aastal kauaoodatud 1%-ni SKP-st. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse mahu kasv, digitaalne areng ja rohepööre on prioriteediks investeeringute planeerimisel,“ toonitas Jüri Ratas. Oluline on noorteadlaste järelkasv ja nende tööle suundumine lisaks akadeemilisele sektorile ka ettevõtlusesse ja avalikku sektorisse.
Kohtumisel arutati ka praegust olukorda, kus koroonaviiruse levik jätkuvalt kasvab. Peaminister tutvustas ekspertkogule vaktsineerimisega seotud tulevikuplaane ning rõhutas, et jätkuvalt on väga oluline püüelda tasakaalu poole, mis lubab vältida tervishoiusüsteemi ülekoormust ilma, et majandus ja inimeste toimetulek liiga räigelt kannatada saaksid. Arutelu osalejad rõhutasid, et kuigi teadmatus on endiselt suur ja ühtset prognoosi vaktsiini mõju ulatuse kohta pole, peavad riik, ettevõtted ja ühiskond ette valmistuma selleks, kuidas pikemas perspektiivis jätkata võimalikult normaalset elu uutes oludes. Rõhutati internetiühenduste ja paindlike ümberõppevõimaluste olulisust, kasutajasõbralike digilahenduste kasutuselevõtu vajadust haridussüsteemis, aga ka Eesti kui turismi sihtriigi usaldusväärsuse kasvatamist ning juba otsustatud meetmete kiire elluviimise vajadust. Samuti leidsid osapooled, et valitsuse ja ekspertkogu koostöö kriisivastaste meetmete kallal peab jätkuma. Järgmine kohtumine on plaanis 2021. aasta veebruaris.