ELi ühise eelarvega aitame majandust taaskäivitada ning uuendada

Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Stenbocki maja, 3. detsember 2020 – Valitsus otsustas kabinetinõupidamisel põhimõtted, millest lähtuda välistoetuste kasutamisel: inimkeskne majanduse taaskäivitamine ja elavdamine ning suurte uuenduste läbiviimine.

„Järgmisest aastast peab tervisekriisi leevenedes ja vaktsiini saabudes saama Euroopa taaskäivitamise ja majanduse elavdamise aasta,” ütles peaminister Jüri Ratas. „Euroopas tuleb kiiresti saavutada kokkulepe Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve ja taaskäivitamiskava rakendamiseks. Eesti ja Euroopa inimestele ning majandusele on taaskäivitamiskavade kaudu vaja täiendavat kindlustunnet tuleviku suhtes ja ka võimalust kriisist väljuda.“

Valitsuse kokkulepe hõlmab lisaks algava perioodi struktuurivahendite, taaskäivitamiskava (RRF) ja õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) kasutamisele ka kriisiga seoses lõppeva perioodi struktuurivahenditele lisanduvate vahendite (REACT-EU) ja süsinikdioksiidikvoodi müügitulu kasutamist. Valitsuse tänased otsused ei puuduta ühise põllumajanduspoliitika vahendeid, kalandus- ja merendusfondi ega sisejulgeolekuvaldkonna fonde, mille kohta tuleb valitsusel veel otsused langetada.

Rahandusminister Martin Helme sõnul võiks Eesti majandus olla tulevikus vastupidavam võimalikele tulevastele kriisidele. „Toetuste abiga saame kriisist kiiremini väljuda, kuid mitte ainult. Täiendava rahastusega soovime toetada pikaajalisi muutusi ja uuendusi meie majanduses,” ütles Martin Helme.  „Seda saame teha ettevõtteid toetades, kui edendame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, tootearendust ja ressursside tõhusamat kasutamist. Samuti soovime arendada tervishoiusektori võimekust, pakkuda paremaid tööturu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid ning aidata puudust kannatavaid inimesi toiduabiga.”

Vahendite planeerimisel lähtus valitsus nii Euroopa semestri riigipõhistest soovitustest kui ka „Eesti 2035“ tegevuskavast, mis seab suuna tuleviku reformidele ja investeeringutele. „Eesti 2035“ strateegia ettevalmistamisest oli võimalus osa võtta kõigil, kes soovisid Eesti tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Strateegia koostamisel arvestati hulgal laiapõhjalistel aruteludel kaasatud ettepanekutega.

„Eesti 2035“ seab esikohale aruka, tegusa ja tervist hoidva inimese; avatud, hooliva ja koostöömeelse ühiskonna; tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku majanduse; kõigi vajadusi arvestava, turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna ning usaldusväärse ja inimesekeskse riigivalitsemise.

Struktuuritoetuste kasutamise eesmärgid tuleb läbi rääkida Euroopa Komisjoniga ja taaskäivitamisrahastu kasutamise kavale saada heakskiit ka Euroopa Liidu nõukogult, mis koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest.

Valitsus langetas põhimõttelised otsused järgnevate rahastamisallikate kohta, mille kasutamise teemal peetakse edasisi läbirääkimisi:

Struktuuritoetuste eesmärk on laias plaanis toetada piirkondade arengut, majanduskasvu ja sotsiaalset sidusust. Eestile on eraldatud 2021-2027 perioodiks kolm miljardit eurot, mida kasutatakse panustamiseks viie suure eesmärgi saavutamisse:

1) nutikam Eesti (717 miljonit eurot), millega on kavas toetada innovatsiooni, teadust, väike- ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõimet, digioskuste arendamist ja e-riigi edasiarendamist;

2) rohelisem Eesti (795 miljonit eurot), millega on kavas toetada ressursitõhususe parandamist, energiatarbimise säästlikumaks muutmist, kliimamuutustega kohanemist, ringmajandust, säästvamate transpordilahenduste kasutuselevõttu ja veemajandust;

3) ühendatum Eesti (564 miljonit eurot), millega on kavas toetada keskkonnasäästlikku transporti, maanteid ja kiiremat internetti;

4) sotsiaalsem Eesti (574 miljonit eurot), millega on kavas toetada muu hulgas õppe seostamist tööturu vajadustega, sotsiaal- ja tervishoiuinvesteeringuid, pikaajalist hooldust, eesti keelt ja lõimumist;

5) inimestele lähedasem Eesti (264 miljonit eurot), millega on kavas toetada linnapiirkondade arendamist, piirkondlikku ettevõtlust ja kohalikke avalikke teenuseid.

Vaata ka Eesti rahastamisprioriteetide lähteseisukohti: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Valistoetused/uk… (PDF) (PDF)
Taaskäivitamisrahastu (RRF) maht Eestile on 1,106 miljardit eurot, millele ei ole vaja lisada Eesti kaasfinantseeringut. Rahastu mahust 20 protsenti tuleb suunata digipöörde toetamiseks ja 37 protsenti rohepöörde toetamiseks. Konkreetsete projektide rahastamise kohustused tuleb võtta 2023. aasta lõpuks ning investeeringud ja tegevused lõpetada juulis 2026. RRFi eesmärk on toetada Euroopa semestriga seotud reforme ja investeeringuid, sh valdkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja regionaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.

Vaata lähemalt RRFi ülevaadet: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigieelarve_maj… (PDF) (PDF)

REACT-EU on loodud COVID-kriisist väljumiseks ja Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks, toetades tervishoiusektori võimekuse suurendamist, elavdades majandust, pakkudes tööturu ja sotsiaalse kaasatuse meetmeteks ning pakkudes puuduse kannatajatele toiduabi ja muud materiaalset abi. Eestile on eraldatud REACT-EU kaudu 177,3 miljonit eurot, ning üldjuhul ei pea sellele lisama riigipoolset omafinantseeringut (v.a toetuste andmisel ettevõtete projektidele, kus tuleb arvestada riigiabi reegleid, sealhulgas omaosaluse kohta). REACT-EU vahendeid saab kasutada aastatel 2020-2023. Need lisanduvad lõppeva eelarveperioodi struktuuritoetustele.

Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) toetuse maht Eestile on 340 miljonit eurot, selle eesmärk on majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamine piirkondades, kes vajavad enim toetust üleminekul loodust vähem saastavale majandusmudelile. Eestis puudutab see peamiselt Ida-Virumaad ja lähipiirkonda ning toetuse abil saab aidata kaasa selle piirkonna majanduse kestlikumale arenguteele jõudmiseks.

Kliima- ja energiapoliitika meetmete elluviimiseks on võimalik kasutada ka CO2-kvootide kauplemistulu ja alates 2021. aastast ka kauplemissüsteemiga seotud Moderniseerimisfondi (MF) vahendeid. Mõlema rahastamisallika maht sõltub CO2-kvoodi kauplemisturul kõikuvast ühikuhinnast. Kliima- ja energiapoliitika meetmetele on ette nähtud 50 protsenti CO2-kvootide kauplemistulust, mis 2021. aastal on prognoosi järgi 29,5 miljonit eurot. Sellest on kavas toetada näiteks säästvale ressursikasutusele suunatud auditeid suuremates põllumajandusettevõtetes ja taastuvenergia lahenduste kasutust koolides. Moderniseerimisfondi Eesti osast on kavas rahastada avaliku sektori hoonete energiatõhususe programmi ning vähese heitega ühistranspordi arendamise programmi indikatiivse mahuga kokku 19 miljonit eurot aastal 2021 ja 21 miljonit eurot aastal 2022.

Loe lähemalt otsustatud vahendite jaotuse kohta: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Valistoetused/va… (PDF) (PDF)

4 kommentaari
  1. Tartu maantee 2 kuud ago
    Reply

    Kuidas kulgeb Tallinna-Tartu maantee ehitus ?

  2. Ehtnõukogulik 2 kuud ago
    Reply

    loosung. Kuid et samas ka euro väärtusetustatakse ja kui palju, mitte sõna kõssugi.

  3. Kui inflatsiooni ei tekitataks siis metsa ei raisataks.

    Inflatsiooni ehk hinnatõusu abil imetakse Eestist miljardeid eurosid ja hoitakse elatustaset madalana.
    Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil keskpankade kasumi tarbeks.
    Sisendhindadeks on kütuse,elektri,toorainete,toidu,ehitusmaterjalide hinnad.
    Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.
    Viimati Isamaa tõstis elektrivoolu hinda 400 % millega tekitas tohutu inflatsiooni.

    Inflatsiooni likvideerimiseks on Eestile tarvis kolme tuukeparki mille tuulikud on 200 kõrgused sest seal on tuult alati. Teine variant on päikesepaneelide jaam mille pindala on Sirtsu soo suurune. Taastuvenergia tasu on vargus. Tuulikud ja päikesepaneelid annavad elektrit tasuta.

    Eesti riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

    Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
    Einar Eiland, EMÜ majandusmagister :”
    Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.

    Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

    Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

    Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

    Naudi roosasid prille

    Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

    Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

    Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

    Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.

    Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.

  4. Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
    Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

    Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa.”

    Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

    puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.