Lasnamäe Pae parki tuleb järveäärne lava

Foto: Lasnamäe Leht

Tallinna linnavolikogu kiitus neljapäeval heaks avatud lava detailplaneeringu Pae järve poolsaarel – sellest peaks saama avalik ruum, kus saab vaba aega veeta ja pidada üritusi.  

“Selle platsi eesmärk on laiendada Pae pargi ala aastaringset kasutamist, häirimata paiga looduslikku mitmekesisust. Lava ehitamine planeeriti juba selle roheala loomise etapis. Pargi ehitamise käigus selgus aga, et poolsaart on ürituste jaoks väga keeruline kasutada ning on vajalikud mõned lisatööd,” ütles Lasnamäe vanem Vladimir Svet.

“Kuna me räägime pargi veealast, on lava püstitamiseks tarvis muuta detailplaneeringut. Pikaajalise ametitega kooskõlastamise käigus täiendati projekti, töötati läbi ka märkused ning arvestati enamiku kohalike elanike soovidega. Eraldi tahaksin märkida, et pargis pesitsevatele lindudele kahju ei tehta, see on üks meie peamisi prioriteete,” ütles Svet.

Kavandatav rajatis Pae pargi akvatooriumi põhjaossa hakkab koosnema multifunktsionaalsest lavast ja väikesest abihoonest. Järveäärne lava tuleb ebatavalise lahendusega – osa sellest ehitatakse poolsaarele ja teine ​​pool ulatub poolsaare pikendusena Pae järvele. Järveäärne rannanõlv kohandatakse mitmesajale pealtvaatajale. Platsile ei ehitata statsionaarset katust, nii et ürituste välisel ajal ei hakka konstruktsioon segama vaadet pargi veealale ega lava kasutamist muudel eesmärkidel. Talvel plaanitakse lava kasutada uisuväljakuna.

Detailplaneeringu järgi on ettenähtud koht ka väikesele abihoonele. Ühekorruselises majas saab hoida riideid ja varustust ning talvel on seal võimalik korraldada uisu- või suusalaenutust. See ehitis paigutatakse  maastikku nii, et see sulandub osaliselt reljeefiga ega mõjuta pargi välimust.

“Praegu on vara rääkida, millal rajatise arhitektuurikonkurss ja ehitus algavad. Plaanime siiski teha vastava ettepaneku järgmiste aastate eelarvestrateegiasse. Projekti elluviimise kõikidesse etappidesse hakkame aktiivselt elanikke kaasama , et uus avalik ruum vastaks võimalikult paljude inimeste ootustele,” lisas Svet.

2 kommentaari
  1. Ratas vaid vabandas-mälesrusi eelnenust 1 kuu ago
    Reply

    Kõik sai alguse kohe võimule tulles, kui Mihhail Korb tegi ministrina kaks järgemööda prohmakat.
    Esiteks hõiskas, et kohe tõstame pensione 100 euro võrra ja teiseks avaldas oma isiklikku arvamust sõjaveteranidele Haapsalus, kus väitis, et NATO on siinmaal täiesti mõttetu.
    Pensionitõus võeti arutlusele ajakirjanduses ja leiti, et raha selleks on küll. Hiljem ehmuti ja pandi küsimus pikaks rahvakohtumiste arutluseks, et äkki ei tahetagi?
    Minister lasti lahti ja pandi Keskerakonna bürood juhtima. Sedasama, kus Jaaniööl joodi ja narkootikume tarbiti (ajakirjanduses videosalvestus).
    Tänaseks on selge, et lubatud pensionitõusuks lihtsalt raha ei olnud! Millegipärast ei suutnud esimesed kaks aastat Keskerakond valitsust juhtides selgusele jõuda riigi rahaasjades.
    Järgmine suurem prohmakas oli Narva kohaliku valitsuse korruptsioonikahtlus, kus Ratas nõudis keskerakondlaste kohest ametist lahkumist. Enne süüdimõistmist, kus tõesti ka üks süüdlane oli, aga kohalikud vihastasid niipalju, et senine tugev valimiskants Ida Virumaal purunes ja Keskerakond sai valimistel sealt palju vähem hääli. Sama kordus ka Europarlamendi valimistel ja lisaks veel üleriigiline vanurite pahameel, et pensionide tõusuga niimoodi 100 euro lubamisel peteti. Jüri Ratas tegi diili EKRE-ga ja see tekitas hämmingu nii erakonna sees, kui opositsioonis. Pärast uut võimuliitu algas üks vabandamiste jada, selleasemel, et anda EKRE-le võimalus ise oma ütlusi selgitada.
    Viimased aastad vindunud Keskerakonna siseskandaal oma ajalehe Kesknädal peatoimetaja Indrek Veiserikuga kogus tuure juurde. Mõned killud selgituseks. Ajalehe väljaandjaks on Lauri Laasi, Riigikohtus kriminaalkorras süüdi mõistetud kurjategija ja erakonnast välja arvatu. Tegelikult on ta vaid kunstkeha, selles süsteemis, sest eelmise peatoimetaja Urmi Reinde kõrvaldas erakonna juhatus. Sama juhatus pani uueks peatoimetajaks oma otsusega 19. Dets 2016 Indrek Veiseriku. Vastuolud erakonna ja peatoimetaja vahel ei lasknud ennast kaua oodata. Ühest kirjast:
    “Erakonnas käib juba suur võitlus, seda on kinnitatud. Kui sa arvad, et Korb jääb püsima, siis sa eksid. Ma palun, pea vastu, nii nagu ma olen seda palunud Mart Ummelaselt, Neeme Lallilt ja mitmelt teiselt oma sõbralt. See on lihtsalt hetk, kus tuleb head nägu teha. Ja vastu pidada. Tegelikult toetab lehte väga palju toredaid erakonna liikmeid”
    Saatuslikuks sai juunikuu 2018, kui ilmus viimane ajaleht internetis täisversioonina. Korb tegi „loomingulise” muudatuse ja tellis kalli ja hiljem üliunise uue portaali, mis pidi operatiivselt hakkama parteielu kajastama. Täna olemegi selles sopas…

  2. Tuli tuhha all 1 kuu ago
    Reply

    Võitlust on erakonnas päris palju. Tartumaa piirkond ju osaliselt mässab, see pole jõudnud lihtsalt avalikkusesse. Narvast ei hakka üldse rääkimagi. Kuulen pidevalt keerulistest olukordadest Ida Eestis.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.