Välisminister Liimets ELi välisministrite kohtumisel: EL näitas Venemaa-suunaliste sanktsioonide kokku leppimisel ühtsust

Foto: Välisministeerium

Välisminister Eva-Maria Liimets viibib täna, 22. veebruaril Brüsselis, et osaleda Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel ehk välisasjade nõukogul käsitleti Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid ning olukorda Hongkongis. Ühtlasi toimus strateegiline arutelu USAga.

„Euroopa Liidu ühtsus on võtmetähtsusega,“ sõnas välisminister Liimets. „Kahjuks pole Venemaa huvitatud heanaaberlikust dialoogist Euroopa Liiduga. Euroopa Liit peab jääma kindlaks põhimõttekindlale ja väärtuspõhisele hoiakule. On väga oluline, et saavutasime täna poliitilise kokkuleppe Venemaale sanktsioonide kehtestamises Aleksei Navalnõi ja rahumeelsete meeleavaldajate kohtlemise tõttu. Need on esimesed sanktsioonid, mis kehtestatakse uue ELi inimõiguste sanktsioonirežiimi alusel. EL peab rohkem toetama Venemaa kodanikuühiskonda ja idapartnerlusriike, kes on Venemaa surve all. Ka olukord Valgevenes ei näita paranemise märke – režiimi tuleb ühiselt rohkem survestada ning kodanikuühiskonda igati abistada.“

Välisministrid arutasid ka Hiina rahvusvahelise õiguse rikkumist Hongkongis. Nenditi vajadust toetada täiendavalt demokraatlike jõude, õiglast kohtupidamist ja vaba meediat.

Välisasjade nõukogu raames toimus ka mitteametlik kohtumine USA uue välisministri Antony Blinkeniga. „Eesti jaoks on Atlandi-ülesed suhted – USA ja ELi koostöö – ülioluline. On rõõmustav, et täna – kuu aega pärast uue valitsuse ametisse astumist – arutab EL USAga aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi,“ ütles minister Liimets ning rõhutas ka multilateralismi olulisust, sest ainult koostöös USAga saame kaitsta reeglitel ja väärtustel seisvat maailmakorda. „Vajalik on ka USA ja ELi dialoog Hiina teemal. Samuti peaksid EL ja USA stabiilsuse tagamiseks Euroopas tõhustama ELi lähinaabrite – eelkõige Ukraina ja Gruusia – toetamist.“

Muu hulgas käsitleti välisasjade nõukogus päevakajalisi teemasid, nagu Myanmar, Sahel, Iraan ja Valgevene.

5 kommentaari
  1. Eve 1 nädal ago
    Reply

    Arutatakse selliseid teemasid mis ei too kellelegi kasu. Topitakse oma nina teiste riikide siseasjadesse, häiritakse inimeste elu mitmetes riikides, korraldatakse rahutusi, topitakse riikidesse alatuid tegelasi ei laste mitmetes riikides rahulikult presidenti valida. Jube mis toimub. Selle asemel tuleks aidata rahu säilitada, rahulikke ja kaubanduslikke suhteid luua aga selle asemel toimub mingi kättemaks ja kaasatundmine rahu rikkujatele.Ehk seda poleks kui riigid oleks vabad ja tegeleksid oma riigi heaoluga.

  2. Ele 1 nädal ago
    Reply

    Mina tunnen kaasa neile tublidele valgevenelastele kes ei märatsenud tänaval ei võtnud omaks seda hüsteerilist naist kes saadeti nende rahu rikkuma. Enamus valgevenelasi on rahul praeguse presidendiga sest neil oli normaalne elu seni kuni ei sekkutud nende ellu väljaspoolt. Samuti tunnen kaasa nendele lastevanematele kelle lapsed kutsuti väljaspoolt sisse saadetud kuritegeliku Navalnõi poolt tänavale märatsema ilma maskideta ja haigus levis.Venemaa rahvas valis oma presidendi rahulikul teel ja mul on kahju Venemaa inimestest et neile korraldati selline tragikoomiline näitemäng mürgitamise teemal, ainult et stsenaarium oli ette valmistatud liiga läbinähtavalt et seda uskuda. MIS ÕIGUSEGA ÕHUTATAKSE VIHAVAENU JA SEKKUTAKSE TEISTE RIIKIDE SISEASJADESSE on aruaamatu. Kas tõesti midagi kasulikku pole Brüsselis teha riikide heaks.

  3. Aja Lugu 1 nädal ago
    Reply

    Eesti on Venemaa suunalistest sanktsioonidest kõige enam kannatanud riik. Me oleme nii i i i i tublid! Kui rahval on raha liiast, tuleb aina sanksioneerida ja sanktsioneerida! Samas ei ole meile keegi ausalt selgitanud, milleks ja kelle (!) kasuks need sanktsioonid kehtestati ja kehtestatakse. Krimmi teema tuleks ka ükskord ausalt lahti rääkida. Kuidas selle Sevastoopoli sõjaväebaasi lepinguga siis asjad olid? Kas tõepoolest oli Maidani valitsusel plaan see ameeriklastele rentida/müüa , nagu 2014 kirjutati või oli see väljamõeldis.Venemaa jaoks oleks Krimmi loovutamine tähendanud sinna USA keskmaa tuumarakettide paigutamist. Moskvani on sealt kõigest tuhatkond kilomeetrit ja kümmekond minutit tuumaraketi lendu. Meenutagem, ja võrrelgem kuidas USA reageeris Kuubasse vene tuumarakettide paigutamisele. Maailm oli tol ajal lausa tuumasõja äärel!

  4. robert 1 nädal ago
    Reply

    On reaalpoliitika ja ulmepoliitika Praegune EL juhtkond ajab ulmepoliitikat toetades vene palgisulija natsi Ammugi aeg aru saada et ajad muutuvad seega ka riigipiirid Armeenia okupatsiooniväed marssisid aserite riigi alal ja eurooplased ei teinud piiksugi Selge et Küpros jääb jagatuks Gigraltar Gibraltariks Tartu rahu järgsed piirid võivad olla ilus unistus mitte reaalsus Krimm ei saa kunagi enam Kolomoiski peldikuks niisama ei põõrdu uhked abhaaslased ja alaanid kunagi Georgia rüppe Ameerika sõdurid lahkuvad häbiga Afganistanist ja väike Kim vaid naerab ähvardusi kuuldes Küll tuleb Euroopal üle elada aeg kui Kataloonia saab vabariigiks ilma Hispaania kuningata Ka sotlased ei jäta oma iseseisvuse saavutamist Nii et EL peavalu jätkub Kahjuks laisk eurooplane ei viitsi tõõtada ega mõelda nagu hiinlased

  5. keskikas 6 päeva ago
    Reply

    TAHAX KYSIDA, MILLAL LÕPPEB EESTIS JA EU-S INIMÕIGUSTE RIKKUMINE?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.